Emaplaadi tähiste lühendite tähendused

Allikas: Hinnavaatlus.ee Wiki

Jump to: navigation, search

Kasutatud abi, kopirait jms -> http://www.vallaste.ee

Sisukord

[toimeta] Emaplaat (motherboard)

Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti ehk kiibistiku. kiibistikke on erinevaid, hetke kiiremaiks loetakse AMD jaoks nforce2. enim kasutatavad on siiski VIA kiibistikud, lisaks on veel ALi ja SiS. ASUS, ABIT, EPOX jne on vaid firmad mis valmistavad nende kiibistike põhjal emaplaate.

[toimeta] Mälu, muutmälu (RAM, memory)

Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole püsimälud, s.t. toite väljalülitamisel informatsioon kaob

[toimeta] Mälu tüübid

[toimeta] FPM - page mode memory - leheküljemälu

Vanem meetod muutmälu (dünaamilise muutmälu) kiipide töökiiruse tõstmiseks, tuntud ka nimetuse all "fast page memory" (FPM). Bitirida loetakse ainult üks kord kõigi reas paiknevate veergude jaoks. Varem pöörduti iga biti poole selle rea ja veeru järgi.
FPM-mälud on saadaval 168 viiguga DIMM-moodulitena ja 144 või 72 viiguga SODIMM-moodulitena sülearvutitele.

[toimeta] EDO DRAM (Extended Data Out Dynamic RAM)

Pikendatud väljundiga dünaamiline muutmälu Erineb tavalisest DRAM’ist selle poolest, uut lugemistsüklit alustatakse veel enne, kui eelmine tsükkel on lõppenud (andmete väljastamiseks antavat aega pikendatakse, nii et see kattub osaliselt järgmise lugemistsükliga).
EDO DRAM-mälud on saadaval 168 viiguga DIMM-moodulitena ja 144 või 72 viiguga SODIMM-moodulitena sülearvutitele.

[toimeta] SDRAM (Synchronous Dynamic Random Access Memory) - sünkroon-DRAM

Uuemat tüüpi DRAM, mis on võimeline töötama tavalistest mäludest palju kiiremini. Tegelikult sünkroniseerib SDRAM ennast keskprotsessori (CPU) siiniga ja suudab töötada kiirusega kuni 100 MHz, mis ületab kolmekordselt hariliku FPM RAM kiirust ning kahekordselt EDO DRAM ja BEDO DRAM kiirust. Seega suudab ta sammu pidada ka uuemate Pentium-protsessoritega, kuigi hädavaevu.
SDRAM-mälud on saadaval 168 viiguga DIMM-moodulitena ja 144 viiguga SODIMM-moodulitena sülearvutitele

[toimeta] DDR SDRAM (Double Data Rate Synchronous DRAM)

Topeltkiirusega sünkroon-DRAM Topeltkiirusega SDRAM kahekordistab SDRAM-mälu andmeedastuskiiruse sel viisil, et andmevahetus toimub nii taktimpulsi esimese kui tagumise frondi ajal.
DDR SDRAM vajab kaht lisajuhet (maandus ja toide) ning nõuab 184 jalaga DIMM-mooduli kasutamist (SDRAM kasutab 168 jalaga DIMM-mooduleid).
Sülearvutites kasutatakse 200 viiguga SODIMM-mooduleid
DDR SDRAM on tuntud ka nimetuste DDRAM, DDR DRAM, DSDRAM (Double-Speed DRAM) ja SDRAM-II all.
DDR tüübid on PC1600 ehk ddr200, PC2100 ehk ddr266, PC2700 ehk ddr333, PC3200 ehk ddr400, PC3500 ehk ddr434 jne

[toimeta] SGRAM (Synchronous Graphics Random Access Memory) sünkroniseeritud graafika-RAM

Videomäluna kasutamiseks optimiseeritud, protsessori taktsagedusega sünkroniseeritav sünkroon-DRAM (SDRAM). SGRAM on suhteliselt odav videomälu variant. Selles kasutatakse masksalvestust, mis võimaldab muuta valitud andmeid samaaegselt, mitte nagu tavalises muutmälus (lugemine, kirjutamine ja andmete muutmine toimuvad üksteise järel). Kasutatakse ka plokksalvestust, mis võimaldab tagaplaani ja esiplaani kujutiste andmeid efektiivsemalt mällu salvestada.

[toimeta] RDRAM (Rambus DRAM)

Dünaamiliste muutmälude (DRAM) tehnoloogia firmalt Rambus, Inc. Litsentsi alusel toodavad seda ka teised firmad (näit. Intel).
1995.a. sai valmis Base RDRAM töökiirusega kuni 600 MBps. 1997.a. tuli välja Concurrent RDRAM kiirusega kuni 700 MBps ja 1998.a. Direct RDRAM kiirusega kuni 1,6 gigabaiti sekundis. Concurrent RDRAM mälusid kasutatakse videomängudes, Direct RDRAM on kasutusel arvutites.
Direct RDRAM-kiibid on monteeritud RIMM-moodulitesse, mis näevad välja täpselt samasugused nagu SDRAM-kiipe sisaldavad DIMM-moodulid, kuid RIMM-moodulite jalgade järjestus on teistsugune ja nad ei ole üldse DIMM-moodulitega vastastikku asendatavad. Direct RDRAM kiipe võidakse valmistada ka kahe kanaliga, mis tõstab töökiiruse kuni 3,2 gigabaidini sekundis.
RDRAMM on 184viiguga. Mälukiibid on metallkatte all

[toimeta] AGP (Accelerated Graphics Port)

Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCI-põhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi AGP pesa on veidi lühem kui valget värvi PCI pesa ja asub mõni sentimeeter kaugemal emaplaadi servast. AGP kasutab 32-bitist siini. Esimene AGP standard (AGP 1x) tagas andmeedastuskiiruse 264 MBps. AGP 2x pakub 528 MBps, AGP 4x 1 Gbps ja AGP 8x 2 GBps

[toimeta] ATA (Advanced Technology bus Attachment)

AT-siini manus Kettaajami liidesestandard (ANSI). Esimene ATA versioon oli IDE; mis toetas kaht kõvakettaajamit, 16-bitist liidest ja PIO re˛iime 0, 1, ja 2. ATA-2 toetab kiiremaid PIO re˛iime 3 ja 4 ning hulksõnalisi DMA re˛iime 1 ja 2. Toetab ka loogilisi plokiaadresse (LBA) ja plokiülekandeid. ATA-2 kaubamärgid on Fast ATA ja EIDE (Enhanced IDE). ATA-3 standard on veidi täiustatud ATA-2 Ultra-ATA (tuntud ka nimetuste all Ultra-DMA, ATA-33 ja DMA-33) toetab hulksõnalist re˛iimi DMA-3 ja töötab kiirusega 33 MB/s. ATA/66 on Quantum Corporation’i poolt pakutav uusim ATA versioon, mida toetab Intel ja mis kahekordistab ATA kiiruse kuni 66 MB/s. Praegusel hetkel kasutab firma Maxtor ATA133 standartit, ülejäänud ATA100. erilist kiirusevahet neil pole.

[toimeta] SATA (Serial ATA)

Jada-ATA, järjestik-ATA on IDE-liidese edasiarendus, kus rööparhitektuur (paralleelarhitektuur) on muudetud jadaarhitektuuriks (järjestikarhitektuuriks) ning ülem-alluv süsteem kakspunktsüsteemiks. Erinevalt kaht ajamit ühendavatest IDE jadaliidestest, kus üks on konfigureeritud ülemaks ja teine alluvaks, on iga Serial ATA ajam ühendatud oma liidesega. Esialgu tõstab Serial ATA andmekiirust kuni 150 MBps ning kasutab kuni 1 m pikkusi neljasoonelisi kaableid (ATA-66 juurese kasutatava 80 jalaga lamekaabli lubatav pikkus on kuni 18" e. 0,5 m)

[toimeta] ATX-emaplaat

Emaplaadi konstruktsioon, mis vahetas välja varem kasutusel olnud Baby AT (BAT) emaplaadi. Kui BAT-emaplaadil on kõik pesad paigutatud paralleelselt, siis ATX-emaplaadil keskprotsessor ja mälu laienduspesade suhtes 90-kraadise nurga all, nii et emaplaadile saab paigutada rohkem laiendplaate (näit. TV sisend-väljund, LAN-kaart jms). ATX-plaate on ka odavam toota ning vajalike ühenduskaablite arv on väiksem. Toiteploki ventilaator asub küljel ning puhub õhku keskprotsessorile ja kaartidele, nii et protsessori jahutamiseks pole vaja kasutada lisaventilaatorit. ATX-emaplaat võeti kasutusele 1996.a. ja selle mõõtmed on 12" x 9,6" ehk 305 mm x 244 mm. MicroATX on ATX-emaplaadi väiksem variant, millel on vähem laienduspesi. Flex ATX emaplaat Telekommunikatsioonis, manussüsteemides, serverites ja mujal kasutatav Inteli protsessoriga emaplaat. Mini ITX emaplaat Emaplaat Taiwani firmalt VIA Technologies. Mõõtmed on 170x170 mm (30% väiksem kui Flex ATX emaplaat), tarbitav võimsus 100W max. On mõeldud kasutamiseks pidevalt töötavates x386 arvutites, kus on olulised ka väikesed mõõtmed. Sobib Micro ATX korpusse.

[toimeta] USB (Universal Serial Bus)

Universaalne järjestiksiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbps. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB ilmus turule 1996. a., kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac USB lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada

[toimeta] IEEE 1394

Kiire magistraalühenduste standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 400 Mbps. Esimesena töötas sellise magistraalühenduse FireWire nime all välja Apple, teised firmad nimetavad seda ka I-link või Lynx. Ühe 1394 pordiga saab ühendada kuni 63 välisseadet. Lisaks suurele kiirusele võimaldab 1394 ka isokroonset e. püsiva kiirusega andmeedastust, mis on oluline näiteks videoinformatsiooni edastamisel reaalajas. Nagu USB, nii toetab ka 1394 Plug-and-Play ja hot plugging tehnoloogiaid, samuti varustab välisseadmeid toitega . 1394 on kiirem kui USB, aga ka kallim

[toimeta] PCI (Peripheral Component Interconnect)

Välisseadmeühendus Intel Corporation’i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64-bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32-bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32-bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBps. Kuigi PCI on Intel’i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga

[toimeta] PCI Express

Sisend-väljundsiini standard (koos protokolli ja kihilise arhitektuuriga), mis kahekordistab PCI andmekiirusi. PCI Express on kahesuunaline järjestikühendus (jadaühendus), kus andmed liiguvad pakettidena piki kaht paari punkt-punkt andmeliine erinevalt ühestainsast paralleel-andmesiinist traditsioonilise PCI puhul, mis edastab andmeid fikseeritud kiirusega. PCI Express’i esialgsed bitikiirused ulatuvad kuni 2,5 Gbps liinisuuna kohta, mis vastab andmekiirusele ca 200 MBps. PCI Express on projekteeritud selliselt, et kiiretele ühendustele nagu näit. 1394b, USB 2.0, InfiniBand ja Gigabit Ethernet oleks olemas nende kõrgetele andmekiirustele sobiv sisend-väljundarhitektuur. PCI Express, mille teine nimetus on 3GIO (3. põlvkonna sisend/väljund), on ühilduv olemasolevate PCI süsteemidega

[toimeta] LAN -> network adapter

Võrguadapter, võrgukaart Riistvaraliides arvuti või välisseadme (näit. printeri) füüsiliseks ühendamiseks võrguga. Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi (personaalarvuti või tööjaam) või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 1. ja 2. kiht). Edastusmeedium (keerdpaarjuhtmed, koaksiaalkaabel või kiudoptiline kaabel) ühendab kõiki adaptereid võrgu jaoturite või kommutaatoritega või siinvõrgu puhul omavahel. Võrguadapterit nimetatakse ka võrguliidesekaardiks (NIC) . Kui pole täpsustavaid kommentaare, siis mõeldakse võrguadapteri all Etherneti kaarti. Kohati kasutatakse ka Token Ring ja LocalTalk võrke. Sageli on võrgukaardi ülesandeid täitev skeem sisse ehitatud juba arvuti emaplaadile

[toimeta] RAID (Redundant Array of Independent Disks)

sõltumatute ketaste liiasmassiiv Varasema nimetusega "Redundant Array of Inexpensive Disks" ehk "odavate ketaste liiasmassiiv", rida ketassalvesti käideldavuse tõstmise meetodeid.

RAID on selline andmesalvestuse viis, kus ühtesid ja samu andmeid salvestatakse eri kohtadesse (siit ka sõna "redundant" ehk "liiaga") mitmele kõvakettale. Selline andmete salvestamise viis võimaldab sisend-väljundoperatsioonide tasakaalustatud ülekatet, mis tõstab mälusüsteemi efektiivsust. Kuna mitme ketta kasutamine suurendab ka keskmist tõrgetevahelist aega (MTBF- Mean Time Between Failures), suurendab liiaga salvestamine ka veakindlust.

Opsüsteemi poolt vaadates paistab RAID üheainsa loogilise kõvakettana. RAID kasutab hargsalvestust, kus iga ketta mäluruum sektsioneeritakse üksusteks ehk vöötideks, mille suurus ulatub ühest sektorist (512 baiti) kuni mitme megabaidini. Kõigi ketaste vööte adresseeritakse korrapäraselt vaheldumisi.

Ainukasutajasüsteemis, kus on salvestatud suured kirjed nagu näit. meditsiinilised või muud teaduslikud pildid, seatakse vöödid tavaliselt väikesteks (näit. 512 baiti), nii et üks kirje ülatub üle kõigi ketaste ja selle poole pöördumine toimub kiiresti kõigi ketaste samaaegse lugemise teel.

Ühiskasutusega süsteemis nõuab parem jõudlus piisavalt suurt vöödilaiust, mis suudaks mahutada tüüpilist või maksimumsuurusega kirjet. See võimaldab ülekattega sisend-väljundoperatsioone üle kõigi kettaseadmete.

On kasutusel vähemalt 9 erinevat tüüpi RAID-süsteeme ja lisaks neile veel mitteliiasmassiiv (RAID-0):


  • RAID-0. Toimub ketaste jaotamine vöötideks, kuid andmete liiasust pole. Töstab jõudlust, kuid ei paranda veakindlust
  • RAID-1. Nimetatakse ka ketta peegeldamiseks (disk mirroring) ning koosneb vähemalt kahest andmesalvestust dubleerivast kõvakettaseadmest Vöötideks jagamist ei ole. Lugemisjõudlus paraneb, sest samaaegselt võib lugeda mõlemat ketast. Kirjutamisjõudlus on sama mis ühe kettaseadme korral. RAID-1 tagab ühiskasutusega süsteemis parima jõudluse ja parima veakindluse
  • RAID-2. Toimub vöötideks jagamine üle ketaste, kusjuures mõned kettad salvestavad veakontrolli ja veaparanduse (ECC) informatsiooni. Ei oma eeliseid RAID-3 ees
  • RAID-3. Toimub vöötideks jagamine ning üks kettaseade on eraldatud paarsuskontrolli informatsiooni salvestamiseks. Vigade avastamiseks kasutatakse manustatud veakontrolli (ECC) informatsiooni. Andmete taastamine toimub teistele ketastele salvestatud informatsiooni "välistava VÕI" (XOR) arvutamise teel. Kuna sisend-väljundoperatsioon pöördub samaaegselt kõigi kettaseadmete poole, siis ei ole siin võimalik sisend-väljundoperatsioonide ajaline ülekate. Seepärast sobib RAID-3 kõige paremini pikkade kirjetega ainukasutajasüsteemidele
  • RAID-4. Kasutatakse laiu vööte, st kirjeid saab lugeda mistahes üksikult kettaseadmelt. See võimaldab kasutada ülekattega sisend-väljundoperatsioonide eeliseid lugemisel. Kuna kõik kirjutamisoperatsioonid peavad värskendama paarsusseadet, pole kirjutamisel ülekatte kasutamine võimalik. RAID-4 ei oma eeliseid RAID-5 ees
  • RAID-5. Iseärasuseks on roteeruv paarsusmassiiv, mis vähendab RAID-4 kirjutamispiiranguid. Seetõtti saab nii lugemisel kui kirjutamisel kasutada ülekatet. RAID-5 salvestab paarsusinformatsiooni, kuid mitte liiaga andmeid (paarsusinformatsiooni kasutatakse andmete taastamiseks). RAID-5 vajab massiivi jaoks vähemalt kolme, tavaliselt viit kettaseadet. Sobib kõige paremini ühiskasutusega süsteemidele, kus jõudlus pole kriitiline või kus tehakse vähe kirjutamisoperatsioone
  • RAID-6. Sarnaneb RAID-5’le, kuid sisaldab ka teist paarsusskeemi, mis on jaotatud üle erinevate kettaseadmete ja pakub seetõttu äärmiselt kõrget veakindlust ja kettaseadme tõrkekindlust. Praegu on olemas väga vähe tööstuslikke näiteid
  • RAID-7. Kontrollerina kasutatakse manustatud reaalaja-opsüsteemi, üle kiire siini puhverdamist ja teisi autonoomse arvuti juurde kuuluvaid võtteid. Seda süsteemi pakub üks firma
  • RAID-10. Pakub vöötide massiivi, kus iga vööt kujutab endast RAID-1 kettaseadmemassiivi. See pakub suuremat jõudlust kui RAID-1, kuid palju kõrgema hinnaga
  • RAID-53. Pakub vöötide massiivi, kus iga vööt kujutab endat RAID-3 kettaseadmemassiivi. See pakub kõrgemat jõudlust kui RAID-3, kuid palju kõrgema hinnaga

Autor: pyromaan


[toimeta] Välislink

Personaalsed tööriistad