Draiverid ehk juhtprogrammid: erinevus redaktsioonide vahel
P |
P |
||
| (ei näidata 4 kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni) | |||
| Rida 1: | Rida 1: | ||
| − | [[ | + | [[Kategooria:Tarkvara]] |
| + | |||
| + | Iga arvuti sees või küljes olev seade vajab juhtprogrammi (inglise keeles ''driver'', eesti keeles tuntud ka ajuri, tüüreli ja mitme muu nime all - soovituslik on siiski "draiver"), mille kaudu operatsioonisüsteem seadmega suhtleb ja sellele käske jagab või seadmelt saadud informatsiooni sisse võtab. | ||
| + | |||
| + | Draiverid on tavaliselt igal seadmel isesugused. Kui näiteks videokaart on ATI Radeon 9200, siis ilusa ja korraliku pildi saavutamiseks on vaja arvutisse installeerida just sellele videokaardile mõeldud draiver. | ||
| − | |||
| − | |||
Kuna arvutite operatsioonisüsteemid võivad olla erinevad, näiteks Windows 95/98, NT, 2000, XP või hoopis Linux, siis peab installeeritud olema just vastavale operatsioonisüsteemile sobiv draiver. | Kuna arvutite operatsioonisüsteemid võivad olla erinevad, näiteks Windows 95/98, NT, 2000, XP või hoopis Linux, siis peab installeeritud olema just vastavale operatsioonisüsteemile sobiv draiver. | ||
| − | Draiverid antakse seadmete ostul tavaliselt CD- plaadil või diskettidel kaasa. Samuti | + | Draiverid antakse seadmete ostul tavaliselt CD-plaadil või diskettidel kaasa. Samuti uue arvuti omanik on tavaliselt draiverimuredest prii, sest arvuti saab ta poest kätte koos juba eelinstalleeritud operatsioonisüsteemi ja vajalike draiveritega. Tavaliselt panevad värsket omanikku imestama arvutiga kaasas olevad ja esmapilgul üsna kasutuna tunduvad CD-plaadid ja disketid. |
| + | |||
| + | '''NB! Just need plaadid-disketid tuleks kindlasti alles hoida, sest nad sisaldavad neidsamu draivereid.''' | ||
| − | + | Nende järele võib tekkida vajadus siis, kui arvuti hapuks läinud operatsioonisüsteem on vaja uuesti installeerida või on seadme draiver ise riknenud. | |
| + | Kaduma läinud draiveri asendamine võib arvuti hooldajalt nõuda päris palju aega. Siiski on draivereid võimalik leida ka [[Internet]]ist. | ||
| − | + | Internetis esmane koht draiverite otsimiseks on tootja enda kodulehekülg. Isegi uue arvuti puhul ei tee paha vaadata tootja kodulehelt viimast draiveri versiooni, sest praktikas on olnud piisavalt juhtumeid, kus arvutiga kaasasolevatel plaatidel-diskettidel on vana ja/või vigane versioon. Teisest küljes soovitaks vaadata ka uue versiooni väljalaske kuupäeva, sest alles mõne päeva eest avaldatud draiver võib olla vigane, kasulik on nädal või isegi kuu oodata. | |
| − | |||
| − | + | Saamaks ilma arvutit lahti võtmata teada, mis riistvarast arvuti koosneb, võib kasutada Lavalys'i programmi [http://www.lavalys.com/products/overview.php?pid=1&lang=en&pageid=1 EVEREST Home Edition]. | |
| − | |||
Autorid: shift(külaline), [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=43 XYZ], | Autorid: shift(külaline), [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=43 XYZ], | ||
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14809 smlfrd]. | [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14809 smlfrd]. | ||
| − | + | ||
| + | ==Välislink== | ||
| + | *http://driverguide.com/ | ||
| + | :Kasutaja: driver2 | ||
| + | :Parool: all | ||
Viimane redaktsioon: 25. oktoober 2005, kell 15:45
Iga arvuti sees või küljes olev seade vajab juhtprogrammi (inglise keeles driver, eesti keeles tuntud ka ajuri, tüüreli ja mitme muu nime all - soovituslik on siiski "draiver"), mille kaudu operatsioonisüsteem seadmega suhtleb ja sellele käske jagab või seadmelt saadud informatsiooni sisse võtab.
Draiverid on tavaliselt igal seadmel isesugused. Kui näiteks videokaart on ATI Radeon 9200, siis ilusa ja korraliku pildi saavutamiseks on vaja arvutisse installeerida just sellele videokaardile mõeldud draiver.
Kuna arvutite operatsioonisüsteemid võivad olla erinevad, näiteks Windows 95/98, NT, 2000, XP või hoopis Linux, siis peab installeeritud olema just vastavale operatsioonisüsteemile sobiv draiver. Draiverid antakse seadmete ostul tavaliselt CD-plaadil või diskettidel kaasa. Samuti uue arvuti omanik on tavaliselt draiverimuredest prii, sest arvuti saab ta poest kätte koos juba eelinstalleeritud operatsioonisüsteemi ja vajalike draiveritega. Tavaliselt panevad värsket omanikku imestama arvutiga kaasas olevad ja esmapilgul üsna kasutuna tunduvad CD-plaadid ja disketid.
NB! Just need plaadid-disketid tuleks kindlasti alles hoida, sest nad sisaldavad neidsamu draivereid.
Nende järele võib tekkida vajadus siis, kui arvuti hapuks läinud operatsioonisüsteem on vaja uuesti installeerida või on seadme draiver ise riknenud. Kaduma läinud draiveri asendamine võib arvuti hooldajalt nõuda päris palju aega. Siiski on draivereid võimalik leida ka Internetist.
Internetis esmane koht draiverite otsimiseks on tootja enda kodulehekülg. Isegi uue arvuti puhul ei tee paha vaadata tootja kodulehelt viimast draiveri versiooni, sest praktikas on olnud piisavalt juhtumeid, kus arvutiga kaasasolevatel plaatidel-diskettidel on vana ja/või vigane versioon. Teisest küljes soovitaks vaadata ka uue versiooni väljalaske kuupäeva, sest alles mõne päeva eest avaldatud draiver võib olla vigane, kasulik on nädal või isegi kuu oodata.
Saamaks ilma arvutit lahti võtmata teada, mis riistvarast arvuti koosneb, võib kasutada Lavalys'i programmi EVEREST Home Edition.
Autorid: shift(külaline), XYZ,
smlfrd.
Välislink
- Kasutaja: driver2
- Parool: all
