Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks
Enamasti, kui kusagil foorumis seda küsimust küsitakse, pakub keegi, et algajatele on hea programm Microsoft Frontpage ning edasijõudnule Macromedia Dreamweaver. Seejärel teatab keegi, et Frontpage on saatanast ning selle programmi kasutamine võrdeline seitsme surmapatu üheaegse sooritamisega. Peale seda tuleb kümmekond lühikest postitust stiilis "isiklikult kasutan Dreamweaverit", mispeale ärkavad oma raalide taga Linuxi poisid ja teatavad, et neil on HTML-i (ja kõikmõeldava muu) koodi kirjutamiseks Vi või Emacs (ning võimaluse korral alustavad vaidlust, kumb on parem). Muidugi taipab keegi sinna vahepeale kirjutada, kui hea HTML-i kirjutamise programm on Notepad, mispeale tuleb jutt sellest, et Notepadil pole syntax-highlite'i ning veel sadat muud olulist funktsiooni.
Ühesõnaga - jäta see küsimus foorumis küsimata ning loe edasi.
WYSIWYG v/s HTML-i käsitsi kirjutamine
WYSIWYG
See, kas kasutada lehe tegemiseks graafilist WYSIWYG programmi või kirjutada HTML-i käsitsi, taandub paljuski küsimusele kuidas teha veebilehte.
Kuna ka kõige paremat WYSIWYG programmi kasutades tuleb teatud tulemuste saavutamiseks ikkagi käsitsi HTML-i muuta, siis on eelistatud sellised WYSIWYG redaktorid, mis käsitsi kirjutatud koodi oma suva järgi ümber ei formaadi või - mis veelgi hullem - hoopistükkis eemalda. Näiteks Microsoft Frontpage ja Mozilla Composer muudavad käsitsi kirjutatud koodi väljanägemise selliseks, nagu nende arust on parem.
Levinuimateks WYSIWYG redaktoriteks on Macromedia Dreamweaver ja Microsoft Frontpage. Kuna Frontpage on saatanast, siis parem on kasutada Dreamweaverit. Kui muidugi rahakott kannatab, sest mõlemad programmid on tasulised.
Kui sind huvitavad vabavaralised WYSIWYG'id, siis kahjuks tuleb tõdeda, et seni veel jäävad viimased tasulisele tarkvarale parasjagu maad alla. Sinu põhilisteks valikuteks on Mozilla Composer ja tollel baseeruv NVU.
HTML käsitsi
Programme millega HTML-i käsitsi kirjutada on mustmiljon. Enda jaoks sobiliku programmi valimisel võivad sõltuvalt inimesest määravaks saada väga erinevad kriteeriumid, alates sellest, millise operatsioonisüsteemi peal programm jookseb, kui selleni, milline on su usutunnistus (vihje: Vi/Emacs).
Allpool on ära toodud pikem nimekiri programmidest, et su valikutegemist lihtsustada.
Frontpage on saatanast
Miks siis langeb see programm nii tihti paljude veebitegijate tulise kriitika alla?
Frontpage on tuntud selle poolest, et kirjutab veebilehe koodi palju mitmesugust ebavajalikku infot, sealhulgas spetsiifilisi Microsofti HTML-i laiendusi, millest on ehk kasu vaid Internet Explorer'ile ja Frontpage'le endale. Standarditele vastavat koodi (mis valideeruks) on Frontpage'ga luua pea võimatu.
Omaette ooperiks on Frontpage mallide süsteem, mis võib ühe tillukese veebilehe jaoks tarvilike failide koguse ajada megabaitideni.
Veelgi ebameeldivaks muutuvad lood siis, kui soovid koos Frontpage'ga kasutada ka serveripoolset skriptimist. Sellisel juhul on tarvis, et serveris oleks spetsiaalsed Frontpage Extension'id.
Või nagu ütleb Vincent Flanders:
Alati kui sa satud lehele, mis paneb su mõtlema selle üle, kas Jeesus suri ikka asja eest, siis on tõenäoline, et see leht on loodud Microsoft'i (Af)FrontPage'ga.
...
Võibolla sellepärast siis ei kasutagi Microsoft oma Frontpage'i loomaks lehekülgi Microsoft.com-is - isegi mitte neid, mis räägivad Frontpage'st. Aga kui Microsoft seda ei kasuta, miks peaksid siis sina?
Notepad on liialt primitiivne
Olles välja praakinud Frontpage jääb sõelale veel üks Microsofti programm, mida algajatele veebilehtede loomiseks soovitatakse - Notepad.
Kuigi on tõsi, et iga veebileht on teostatav kasutades vaid Notepad'i, jääb praktikas Notepadi poolt pakutavatest võimalustest siiski väheseks. Mis siis on Notepadi puudused?
- Puudub süntaksi värvimine
- see funktsioon on nüüdseks enamusel tekstiredaktoritel.
- Tunnistab vaid CRLF realõppe
- kuna enamik veebilehti asub UNIX-il baseeruvates serverites, siis on veebilehtede koodis enamasti realõpuks vaid LF (line feed kood), mida Notepad aga reavahetusena ei tõlgenda ning sellised failid näevad Notepadiga avades välja nagu üks pikk-pikk rida teksti.
- piiratud undo
- ma nüüd siinkohal ei mäleta, kui mitu korda saab Notepad'iga Ctrl+Z vajutada - igatahes oli seda väha.
- SDI
- võimalik avada vaid üks fail korraga.
Notepad'i kasutamisel on aga ka mõningad plussid. Näiteks oskab ta salvestada teksti UTF-8 kodeeringus, mida võimaldavad väga vähesed Windowsi tekstiredaktorid.
Tarkvara
WYSIWYG HTML redaktorid
Windows
- Macromedia Dreamweaver (tasuline)
- Microsoft Frontpage (tasuline)
- Mozilla Composer
- Nvu (loodud Mozilla Composer'i baasil)
Linux/UNIX
- Mozilla Composer
- Nvu (loodud Mozilla Composer'i baasil)
Tekstipõhised HTML redaktorid
Windows
Linux/UNIX
Üldotstarbelised tekstiredaktorid
Windows
Linux/UNIX
(See nimekiri vajab tublit täiendamist.)
