Linuxi kerneli kompileerimine
Lähtekoodi hankimine
Kõigepealt läheb meil muidugi vaja Linux'i kerneli lähtekoodi, mille leiab selle ametlikult lehelt http://www.kernel.org. Sealt otsi üles rida mis algab nii:
The latest stable version of the Linux kernel is:
Vajuta samal real olevale F'ile, et tirida täielik lähtekood (full source). Salvesta lähtekoodi tarball oma kodukausta.
Eeltöö
Nüüd ava oma lemmik terminaliemulaator (konsole, gnome-terminal, xterm) ning liiguta tarball õigesse kohta:
$ su Password: # mv /home/minukasutaja/linux-*.tar.bz2 /usr/src/
Järgmisena pakime .tar.bz2 arhiivi lahti:
# cd /usr/src # tar xjf linux-<versioon-mille-tirisid>.tar.bz2
Kui ei mäleta täielikku failinime, saad alati poole failinime trükkimise peal kasutada klaviatuuri TAB klahvi, et failinime automaatselt täiendataks.
Nüüd peaks sul olema selline kaust: /usr/src/linux-<versioon>
Konfigureerimine
Linux'i kerneli kompiilimiseks tuleb ta eelnevalt konfigureerida ehk tuleb valida, millise raudvara jaoks tugi sisse jätta, milliseid failisüsteeme toetada jne.
NB! Kui sa ei ole enda arvuti raudvara tundmise poolelt just väga kogenud, siis oleks vast siin paslik asi pooleli jätta ja rahulduda distributsioonide poolt koostatud pakikernelitega, mis iseenesest on vägagi töötavad ja piisavalt head rakendused! Kui aga on huvi ja oled juba kogenum, loe julgelt edasi.
Linux'i kernelil on mitu erinevat konfigureerimise võimalust. Selles juhendis käsitleme neist kolme.
Tegemist on ncurses teegi baasil loodud konsoolipõhise konfigureerimiskeskkonnaga.
menuconfig'i kasutamiseks piisab lahtipakitud kerneli kaustas järgmise käsu jooksutamisest:
# make menuconfig
menuconfig'is on järgmised tingmärgid:
- [*] - valik kompiilitakse kernelisse
- [M] - valik kompiilitakse moodulina, mis on kerneli image'st eraldi ja mida saab laadida käsuga modprobe
- [ ] - valikut ei kaasata kernelisse
menuconfig'i menüüdel põhinev kasutajaliides on suhteliselt selge ning erilisi probleeme sellega ei tohiks tekkida. Iga valiku abiteksti nägemiseks vajuta klahvi "?".
NB! Väljumisel ära unusta kerneli konfiguratsiooni salvestamast!
config
Teine natuke arhailisem ja aeganõudvam viis kernelit konfigureerida, on lasta tööle käsk
# make config
Antud juhul küsitakse sult kõiki valikuid ükshaaval, kus valikuteks on [y/n/m/?] (yes/no/module/help).
Seda moodust kerneli kompiilimiseks ei soovita ma kellelegi, kui selle järele just tungivat vajadust ei ole.
Kasutage igal võimalusel menuconfig'it!
oldconfig
Juhul, kui oled juba ühe korra kerneli vastavalt oma raudvarale konfigureerinud, ei pea sa uut kernelit paigaldades seda täies mahus uuesti tegema. Sa pead ainult kopeerima vana kerneli konfiguratsioonifaili (/usr/src/linux-<versioon>/.config) uue kerneli kausta samuti ning laskma tööle käsu
# make oldconfig
Sellisel juhul küsitakse sinult ainult neid valikuid, mis on vahepeal juurde tulnud.
Kompiilimine
Kui oled edukalt kerneli konfiguratsiooniga valmis saanud, kompiili kernel lastes kerneli kaustas tööle järgnev käsk:
# make
Nüüd pead sa ära ootama pika joru igasugust mõistmatut teksti. Kui asi lõpuks õnnelikku lõppu jõuab ning protseduur ei lõppe mingite erroritega, läks kõik õnneks. Suundu järgmisesse punkti!
Moodulite install
Kerneli moodulitele on olemas spetsiaalne kaust /lib/modules/, kuhu nad on vaja paigaldada selleks, et kernel neid korrektselt laadida ja kasutada suudaks. Selle töö teeb sinu eest ära käsk
# make modules_install
Ka selle käsu käivitamiseks pead olema kerneli kaustas (/usr/src/linux-<versioon>)
Kerneli paika kopeerimine
Tuleb teha!
Kerneli kausta puhastamine
Tuleb teha!
Bootloaderi uuendamine
Tuleb teha!
