Erinevus lehekülje "GNU" redaktsioonide vahel
P |
P (→GNU tänapäeval) |
||
| Rida 14: | Rida 14: | ||
==GNU tänapäeval== | ==GNU tänapäeval== | ||
| − | Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsiooni süsteemis. Nagu näiteks ''[http://www.gnu.org/software/libc/libc.html GNU C Library]'' (glibc või libc6), ''[http://gcc.gnu.org/ GNU Compiler Collection]'' (gcc), ''[http://www.gnu.org/software/grub/grub.html GNU GRand Unified Bootloader]'' ja paljud muud projektid, mille kohta leiab põhjalikuma loetelu [http://directory.fsf.org/ siit]. | + | Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsiooni süsteemis. Nagu näiteks ''[http://www.gnu.org/software/libc/libc.html GNU C Library]'' (glibc või libc6), ''[http://gcc.gnu.org/ GNU Compiler Collection]'' (gcc), ''[http://www.gnu.org/software/grub/grub.html GNU GRand Unified Bootloader]'' (grub) ja paljud muud projektid, mille kohta leiab põhjalikuma loetelu [http://directory.fsf.org/ siit]. |
Redaktsioon: 18. oktoober 2005, kell 15:29
GNU (GNU's Not Unix) operatsioonisüsteem on täiesti vaba tarkvarasüsteem, mis on ülespoole ühilduv Unix'iga. GNU projekt kuulutati välja Richard Stallman'i poolt 1983. aasta septembris. Pikem versioon sellest - GNU manifest - avaldati septembris 1985.
GNU tarkvara on vabavara. See tähendab, et sul on õigus seda:
- kopeerida ja anda oma sõpradele ja töökaaslastele
- muuta oma tahtmise järgi (seda tänu lähtekoodi avatusele)
- välja anda enda poolt parandatud versioon ja sellega aidata kommuuni
Unixi-laadne operatsioonisüsteem on palju rohkemat kui ainult tuum. Sellesse kuuluvad ka kompilaatorid, tekstieditorid, e-postitarkvara ja palju muud. GNU projekt asus GNU operatsioonisüsteemi arendama 1984. aasta jaanuaris. 1985. aasta oktoobris asutatud FSF (Free Software Foundation) tegeles algselt GNU arendamiseks raha kogumisega.
GNU ja Linux
Aastaks 1990 oli GNU projektil kirjutatud kõik vajalikud komponendid peale ühe - kernel. 1991. aastal alustas Linus Torvalds Linux'i - Unixi-laadse kerneli - arendamist. Kui ristati GNU peaaegu valmis operatsioonisüsteem ja Linux'i kernel saadigi terviklik operatsioonisüsteem: GNU/Linux.
GNU tänapäeval
Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsiooni süsteemis. Nagu näiteks GNU C Library (glibc või libc6), GNU Compiler Collection (gcc), GNU GRand Unified Bootloader (grub) ja paljud muud projektid, mille kohta leiab põhjalikuma loetelu siit.
