Erinevus lehekülje "Internet" redaktsioonide vahel
P (→Teenused) |
|||
| Rida 16: | Rida 16: | ||
==Teenused== | ==Teenused== | ||
| − | Internetis | + | Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid: |
| − | * [[IP]] (Internet Protocol) | + | * [[IP]] (''Internet Protocol'') |
| − | * [[TCP]] (Transmission Control Protocol) | + | * [[TCP]] (''Transmission Control Protocol'') |
| − | * [[UDP]] (User Datagram Protocol) | + | * [[UDP]] (''User Datagram Protocol'') |
| − | * [[DNS]] (Domain Name Server) | + | * [[DNS]] (''Domain Name Server'') |
| − | * [[PPP]] (Point-to-Point Protocol) | + | * [[PPP]] (''Point-to-Point Protocol'') |
* [[SLIP]] | * [[SLIP]] | ||
* [[ICMP]] | * [[ICMP]] | ||
| − | * [[POP3]] (Post Office Protocol version 3) | + | * [[POP3]] (''Post Office Protocol version 3'') |
| − | * [[IMAP]] (Internet Message Access Protocol) | + | * [[IMAP]] (''Internet Message Access Protocol'') |
| − | * [[SMTP]] (Simple Mail Transfer Protocol) | + | * [[SMTP]] (''Simple Mail Transfer Protocol'') |
| − | * [[HTTP]] (HyperText Transfer Protocol) | + | * [[HTTP]] (''HyperText Transfer Protocol'') |
* [[HTTPS]] | * [[HTTPS]] | ||
| − | * [[SSH]] (Secure Shell) | + | * [[SSH]] (''Secure Shell'') |
* [[telnet]] | * [[telnet]] | ||
| − | * [[FTP]] (File Transfer Protocol) | + | * [[FTP]] (''File Transfer Protocol'') |
* [[LDAP]] | * [[LDAP]] | ||
* [[SSL]] | * [[SSL]] | ||
* [[TLS]] | * [[TLS]] | ||
| − | + | Populaarsemateks teenusteks, mis kasutavad neid protokolle, on [[e-post]], [[veeb]], [[Usenet]]i uudisgrupid, [[failide jagamine]], [[kiirsuhtlus]], [[IRC]] ja [[MUD]]. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks [[meililist]]id ja [[ajaveeb]]id. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks [[veebiraadio]]d ja ''online''-videod. | |
==Domeenid== | ==Domeenid== | ||
Redaktsioon: 18. oktoober 2005, kell 11:46
Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP).
Ajalugu
Internet kujunes välja 1960. aastatel USA-s. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal loodi ARPANET – USA sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste suurarvutite vaheline arvutivõrk. Hiljem laiendati ARPANET-ti ligipääsu võimalusi ka teistele ülikoolidele ning ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile.
1. jaanuaril 1983 võeti ARPANETis andmevahetusprotokollina kasutusele TCP/IP, senise NCP asemel. Seda päeva loetakse tänapäevase Interneti sünniks.
Augustis 1991 avalikustas Tim Berners-Lee oma World Wide Web projekti, kaks aastat peale seda, kui ta oli alustanud HTMLi ja HTTP loomist ning avaldanud esimesed veebileheküljed CERNis Šveitsis. Üksikud haridus- ja valitsusasutused avaldasid samuti veebilehekülgi, kui avalikkusel ei olnud veel vahendit nende vaatamiseks. 1993 ilmus Mosaic'i brauseri versioon 1.0 ning Interneti laialdasem levik võis alata.
Brauserid
Brauser ehk veebilehitseja on programm, mille abil saab vaadata veebilehti ja mille lisandprogrammidega saab kasutada internetipõhiseid teenuseid.
Teenused
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid:
- IP (Internet Protocol)
- TCP (Transmission Control Protocol)
- UDP (User Datagram Protocol)
- DNS (Domain Name Server)
- PPP (Point-to-Point Protocol)
- SLIP
- ICMP
- POP3 (Post Office Protocol version 3)
- IMAP (Internet Message Access Protocol)
- SMTP (Simple Mail Transfer Protocol)
- HTTP (HyperText Transfer Protocol)
- HTTPS
- SSH (Secure Shell)
- telnet
- FTP (File Transfer Protocol)
- LDAP
- SSL
- TLS
Populaarsemateks teenusteks, mis kasutavad neid protokolle, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks meililistid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
Domeenid
Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
Vaata ka
Välislingid
Aita Viki kogukonda seda artiklit täiendades!
