GPRS seadistamine

GPRS Seadistamine

GPRS telefon, olenemata sellest, kuidas see arvutava seadmega ühendub (kas mõne kaabli, irda või suisa sinise hamba abil), käitub üsna tavalise modemina.

Enne sessiooni alustamist on mõistlik igat modemit resettida: ATZ. Tavaliselt teeb OS'i helistamisvahend selle ise meie eest ära. Edasi, enne ühenduse saamist on vajalik paika sättida AP (Access Point) nimi. Mõned armastavad seda seadistada telefonist endast (kas siis käsitsi või küsides operaatori käest seadistused), kuid mulle meeldib APN alati init stringiga arvutavast seadmest saata:

• EMT puhul AT+CGDCONT=1,"IP","internet.emt.ee","",0,0
• RLE Puhul: AT+CGDCONT=1,"IP","internet","",0,0

Microsofti OS'ide puhul kirjutatakse siis modemi seadistuste Advanced aknasse: +CGDCONT=1,"IP","internet.emt.ee","",0,0 või +CGDCONT=1,"IP","internet","",0,0 (AT topib pisipehme sinna omatarkusest).

(Elioni andmetel peaks stringi lõpp peaks olema siiski ",,0,0, mitte "",0,0)

Reeglina pakutakse neljandat parameetrit ilma jutumärkideta, kuid mulle tundub jutumärkidega on korrektsem. Samas, kuna ainult esimesed kolm parameetrit on kohustuslikud, võib vabalt kasutada ka AT+CGDCONT=1,"IP","internet.emt.ee". Sellisel juhul sätitakse APN meie sessiooni ajaks alati selliseks nagu meile meeldib, olenemata sellest, mis telefonis eneses kirjas on.

Muide, olles EMT kliendina välismaal (noh umbes nagu dokumentideta võõras linnas), on kaval meeles pidada, et APN "internet" on mingil kombel kirjutamata standard ning enamik operaatoreid ei pahanda kui võõrriigi GPRSikasutaja kasutab kohaliku operaatori APN'i (internet, mitte internet.emt.ee). Selliselt õnnestub kokku hoida EMT poolne GPRSi tasu ning maksta ainult kohaliku operaatori tasu (mida tuleks maksta nii ehk naa).

Jääb üle valida number...

• Nokia puhul: *99#
• Ericssoni puhul: *98*1#
• Siemensi puhul: *99***1#
• Samsungi puhul: *99***1#

Ongi kõik.. Telefon käivitab PPP(eesti operaatorid ning enamik välismaiseid authenti ei taha, kuid ega midagi halba ei juhtu kui kasutajanime ja parooli kohale veidi roppusi kirjutada) ning kui võrgus on vaba ressurssi, saabki bitikesi liigutada...

Kusjuures... tasub meeles pidada, et arvutava seadmega räägib PPP'd telefon, mitte operaator (mida telefon ja keskjaam omavahel räägivad, on nii põrgulikult keeruline, et jumalapäike jõuab enne mitu korda looja minna kui selle teemaga ühele poole saab), mistõttu võib erinevate seadmete kokkusobimine erinevate telefonidega sõltuda telefonis jooksvast softist. See on, muide, ka põhjuseks miks igasugu vahvad PPP kompressioonid GPRSi korral erilist mõtet ei oma - mis mõte on kompressida liiklust telefoni ja arvutava seadme vahel kui GSM võrgus liiguvad asjad ikka nii nagu liiguvad. Kokkusobivusprobleem, mille otsa ma ise olen komistanud, oli eeriku 520m telefoni ning linuxiga, lahenduseks tuli ppp_async moodulile anda parameetriks flag_time=0... Usutavasti käituvad tänapäevased telefonid inimlikumalt.

GDCONT parameeter

Üldiselt on sedasi, et GPRS telefonide puhul, kõik, mis järgneb AT+ käsule, on GPRS modemi seadistused. Neid käske, mida tegelikult anda saab, on rohkem kui CGDCONT aga ärme hakkame asja keeruliseks ajama vaid uurime, mida need CGDCONT'i parameetrid seal siis tähendavad:

CGDCONT ise on tegelikult veidi võimekam käsk kui lihtsalt APN'i määramine, kuid üldiselt teda selleks kasutatakse niiet mõistame teda hetkel nõnda.

1. CID, ehk siis seadistuste ID(telefonis saab olla rohkem kui üks data seadistus). See parameeter on numbriline, seetõttu seal ümber jutumärke ei ole.
2. PDP_Type, ehk siis protokoll, mida me üritame rääkida.. Tavaliselt on selleks IP, kuid näiteks minu telefon oskaks ka IPv6 protokolli (kui operaator suvatseks) ning mõned seadmed oskavad ka PPP'd (ilmselt on see siis selline PPP, mida räägitakse üle GPRS kanali otse operaatori vastava seadmega, mitte tavaline arvuti ja telefoni vaheline PPP). See parameeter on string, mistõttu on ta alati jutumärkide sees.
3. APN, ehk siis konkreetse ligipääsupunkti nimi. Loomulikult string, seetõttu jutumärkides.
4. PDP_Addr, mis peaks olema siis ligipääsupunkti aadress. Tavaliselt pakub operaator selle aadressi ise, mistõttu seda ei määrata. Kuna see on tegelikult string, siis peaks see olema jutumärkide sees, kuid arvatavasti lepitakse olematu parameetri puhul ka ilma. Vähemalt Nokia, Siemensi ning Ericssoni telefonid ei nurise kui see parameeter ka üldse puudub.
5. Data Compression, numbriline parameeter, mis saab olla kas 0 või 1. 0 puhul data kompressiooni ei kasutata, 1 puhul datat kompressitakse.
6. Header Compression, numbriline parameeter, saab samuti olla 0 või ning käib analoogselt eelmisega headerite pakkimiseks.

Need kompressioonid käivad siis juba mitte arvuti ja telefoni vahelise jutuvada kohta vaid GSM võrgus liikuvate andmete pihta. Minu telefon kumbagi kompressiooni ei oska, mistõttu on mul raske proovida, kas meie armastusväärne mobiilioperaator oskaks.

Veidi infot on võimalik saada kui minna oma telefonile mõne terminaliemulaatoriga kallale ning anda järgmisi käske:

• AT+CGDCONT=? kuvab võimalike protokollide ja seadistuste loetelu
• AT+CGDCONT? kuvab defineeritud CID'd

Tjah... kes viitsib rohkem uurida, mida kõike ühe GRPS modemiga teha saab, siis mingil määral abiks dokument vedeleb näiteks sellel aadressil:

• http://www.rfsolutions.co.uk/acatalog/Downloads/AT_CMD_GPRS.pdf

Autor: wookie