Erinevus lehekülje "Internet" redaktsioonide vahel
P (internet vs Internet) |
|||
| (ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| Rida 1: | Rida 1: | ||
| − | [[Kategooria: | + | [[Kategooria:Mõisted]] |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
'''Internet''' (suure algustähega) on ülemaailmne [[arvutivõrk]]ude ühendus, mis kasutab töötamiseks [[Internet Protocol|Interneti Protokolli]] (IP).<br> | '''Internet''' (suure algustähega) on ülemaailmne [[arvutivõrk]]ude ühendus, mis kasutab töötamiseks [[Internet Protocol|Interneti Protokolli]] (IP).<br> | ||
Ingliskeelne termin '''''internet''''' (väikse algustähega) tähendab eesti keeles võrgustikku (marsruuterite kaudu ühendatud võrkude kogum).<br> | Ingliskeelne termin '''''internet''''' (väikse algustähega) tähendab eesti keeles võrgustikku (marsruuterite kaudu ühendatud võrkude kogum).<br> | ||
| Rida 13: | Rida 10: | ||
Augustis 1991 avalikustas [[Tim Berners-Lee]] oma ''World Wide Web'' projekti, kaks aastat peale seda, kui ta oli alustanud [[HTML]]i ja [[HTTP]] loomist ning avaldanud esimesed veebileheküljed [[CERN]]is Šveitsis. Üksikud haridus- ja valitsusasutused avaldasid samuti veebilehekülgi, kui avalikkusel ei olnud veel vahendit nende vaatamiseks. 1993 ilmus brauseri Mosaic versioon 1.0 ning Interneti laialdasem levik võis alata. | Augustis 1991 avalikustas [[Tim Berners-Lee]] oma ''World Wide Web'' projekti, kaks aastat peale seda, kui ta oli alustanud [[HTML]]i ja [[HTTP]] loomist ning avaldanud esimesed veebileheküljed [[CERN]]is Šveitsis. Üksikud haridus- ja valitsusasutused avaldasid samuti veebilehekülgi, kui avalikkusel ei olnud veel vahendit nende vaatamiseks. 1993 ilmus brauseri Mosaic versioon 1.0 ning Interneti laialdasem levik võis alata. | ||
| + | |||
| + | Täielikku artiklit saab lugeda Tehnikamaailmas [http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Intrnetiajaluguaprill2005.pdf pdf]-kujul. | ||
==Brauserid== | ==Brauserid== | ||
Viimane redaktsioon: 1. veebruar 2008, kell 13:16
Internet (suure algustähega) on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP).
Ingliskeelne termin internet (väikse algustähega) tähendab eesti keeles võrgustikku (marsruuterite kaudu ühendatud võrkude kogum).
Suurim internet on Internet.
Ajalugu
Internet kujunes välja 1960. aastatel USA-s. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal loodi ARPANET – USA sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste suurarvutite vaheline arvutivõrk. Hiljem laiendati ARPANETi ligipääsuvõimalusi ka teistele ülikoolidele ning ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile.
1. jaanuaril 1983 võeti ARPANETis andmevahetusprotokollina kasutusele TCP/IP, senise NCP asemel. Seda päeva loetakse tänapäevase Interneti sünniks.
Augustis 1991 avalikustas Tim Berners-Lee oma World Wide Web projekti, kaks aastat peale seda, kui ta oli alustanud HTMLi ja HTTP loomist ning avaldanud esimesed veebileheküljed CERNis Šveitsis. Üksikud haridus- ja valitsusasutused avaldasid samuti veebilehekülgi, kui avalikkusel ei olnud veel vahendit nende vaatamiseks. 1993 ilmus brauseri Mosaic versioon 1.0 ning Interneti laialdasem levik võis alata.
Täielikku artiklit saab lugeda Tehnikamaailmas pdf-kujul.
Brauserid
Brauser ehk veebilehitseja on programm, mille abil saab vaadata veebilehti ja mille lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid.
Teenused
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid:
- IP (Internet Protocol)
- TCP (Transmission Control Protocol)
- UDP (User Datagram Protocol)
- DNS (Domain Name Server)
- PPP (Point-to-Point Protocol)
- SLIP
- ICMP
- POP3 (Post Office Protocol version 3)
- IMAP (Internet Message Access Protocol)
- SMTP (Simple Mail Transfer Protocol)
- HTTP (HyperText Transfer Protocol)
- HTTPS
- SSH (Secure Shell)
- telnet
- FTP (File Transfer Protocol)
- LDAP
- SSL
- TLS
Populaarsemateks teenusteks, mis kasutavad neid protokolle, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks meililistid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
Domeenid
Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
Vaata ka
Välislingid
Aita Viki kogukonda seda artiklit täiendades!
