Erinevus lehekülje "Linux" redaktsioonide vahel
P |
P (Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 80.235.67.176) |
||
| (ei näidata 4 kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni) | |||
| Rida 1: | Rida 1: | ||
| − | [[Kategooria: | + | [[Kategooria:Mõisted]] |
| − | [[Pilt:Tux.png|right|180px|thumb|Tux, paks rahulolev pingviin, on | + | [[Pilt:Tux.png|right|180px|thumb|Tux, paks rahulolev pingviin, on Linuxi ametlik maskott.]] |
Linux on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma. | Linux on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma. | ||
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
| − | Linux on operatsioonisüsteem, mille algselt lõi noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas | + | Linux on operatsioonisüsteem, mille algselt lõi noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994, millal ta lasi välja Linuxi tuuma 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU]] [[GPL]] all. Linuxi lähtekoood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil. |
==GNU/Linux== | ==GNU/Linux== | ||
| − | GNU teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest | + | GNU teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. [[Free Software Foundation]] ja Richard Stallman, kes algselt olid GNU operatsioonisüsteemi loojateks, paluvad kogu GNU ja Linuxi ühendsüsteemi silmas pidades kasutada nimesid GNU/Linux või Linuxil baseeruv GNU süsteem. [[Linus Torvalds]], Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux. Enamik inimesi kasutavad siiski nimetust Linux. |
==Distributsioonid== | ==Distributsioonid== | ||
Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. | Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. | ||
| + | |||
===Levinumad distrod=== | ===Levinumad distrod=== | ||
| Rida 24: | Rida 25: | ||
* [http://www.slackware.com Slackware Linux] | * [http://www.slackware.com Slackware Linux] | ||
* [http://www.knoppix.org Knoppix] | * [http://www.knoppix.org Knoppix] | ||
| − | * [http://www.archlinux.org Arch Linux] | + | * [http://www.archlinux.org Arch Linux]<br/><br/> |
| + | * [http://distrowatch.com/ DistroWatch] - erinevate distrote võrdlus ja uudised. | ||
| + | |||
| + | ==Lisamaterjal== | ||
| + | * [[Linuxi kerneli kompileerimine]] | ||
| + | * [[GNU]] | ||
| + | * [[Linus Torvalds]] | ||
Viimane redaktsioon: 6. november 2006, kell 20:31
Linux on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma.
Ajalugu
Linux on operatsioonisüsteem, mille algselt lõi noor Helsingi ülikooli tudeng Linus Torvalds. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega Minix. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994, millal ta lasi välja Linuxi tuuma 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja GNU GPL all. Linuxi lähtekoood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.
GNU/Linux
GNU teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. Free Software Foundation ja Richard Stallman, kes algselt olid GNU operatsioonisüsteemi loojateks, paluvad kogu GNU ja Linuxi ühendsüsteemi silmas pidades kasutada nimesid GNU/Linux või Linuxil baseeruv GNU süsteem. Linus Torvalds, Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux. Enamik inimesi kasutavad siiski nimetust Linux.
Distributsioonid
Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.
Levinumad distrod
- Debian GNU/Linux
- Ubuntu Linux
- Gentoo Linux
- MEPIS Linux
- Suse Linux
- Fedora Core
- Red Hat Enterprise Linux
- Mandriva Linux
- Turbolinux
- Slackware Linux
- Knoppix
- Arch Linux
- DistroWatch - erinevate distrote võrdlus ja uudised.
