Erinevus lehekülje "Arutelu:Sissejuhatus programmeerimisse" redaktsioonide vahel

Allikas: Hinnavaatlus.ee Wiki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
 
(ei näidata 2 kasutaja 9 vahepealset redaktsiooni)
Rida 16: Rida 16:
  
 
[[Kasutaja:Madedog|Madedog]] 23. november 2005, kell 03.39 (EET)
 
[[Kasutaja:Madedog|Madedog]] 23. november 2005, kell 03.39 (EET)
 +
 +
Artiklis: "8bitine ja 16bitine täisarv kasutavad mõlemad 1 baidi mälust. 32bitine võtab juba 2 baiti ning 64bitine täisarv 4 baiti.". Kas keegi seda kunagi läbi ka luges? :D
 +
 +
[[Kasutaja:Maxorator|Maxorator]] 11. august 2007, kell 20:48 (EET)
 +
 +
Tjah, tekst on siin küll olemas kuid minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt pole programmeerimisega alustajal sellega suurt midagi peale hakata. Kohati on asjad väga peeneks aetud, kohati on tähtsamatest asjadest hoopis rääkimata jäetud. Hetkel ma lihtsalt parandasin mõned vead ning lisasin pisut infot kuid pikemas perspektiivis peaks selle lehe praktiliselt nullist ümber kirjutama kuid seekord juba teemakohase tekstiga. Paraku ei oska öelda, millal ma ise selleks aega ja viitsimist leida võin. Võibolla võiks paralleelselt praegusega hakata kusagile korralikumat asja kirjutama ning kui see juba enam-vähem kasutuskõlblik on siis võiks praeguse asendada.
 +
 +
------------------------------
 +
 +
Võib-olla peaks kohe asja juurde asuma ja mitte nii pikalt seletama igasuguseid andmetüüpe jne. Sellised teadmised ei ole alguses nii vajalikud ja üldiselt inimesed löövad asjale käega kui sellel nii pikk ja igav sissejuhatus on. Võib-olla peaks ikka tegema iga jutu kohta näite. Probleem on siis selles, et tuleb kindla keele põhine... (maxorator)

Viimane redaktsioon: 25. august 2007, kell 08:24

See idee väike sissejuhatus progemisse kirjutada on kindlasti väärt mõte. Siiski tasub IMHO vast arutamist, mida siia just täpselt kirjutada.

Eks neid progemise õpetusi üsna mitmete keelte kohta leidub eesti keeles ju üksjagu - nii võrgus kui paberil. Kui me just mõnda eksootilisemat keelt ei vali, siis vaevalt et õnnestub mõnda olemasolevat üle trumbata. Ning mina näiteks küll ei soovitaks kellelegi, et "Proovi alguses õppida selle tagasihoidliku ja pooliku õpetuse järgi ning kui sellega hakkama saad, siis võta ette mõni parem õpetus."

Kunagi, kui ma asjaga alustasin, sattus mulle ette üks väiksemat sorti programmeerimise aluste õpetus. Eriliseks tegi selle aga see, et programmeerimist ei õpetatud ühe konkreetse keele näitel, vaid võeti korraga ette kolm keelt (C, Pascal ja BASIC) nii, et lugeja sai valida neist ühe, mis talle meeldis või parajasti kättesaadav oli. See õpetus rippus omal ajal kuskil internetis, aga ei tea, mis sest tänaseks on saanud. Igatahes, mina näeksin oma vaimusilmas siin HV Vikis just mingit sedalaadi üldist õpetust.

(Lihtsalt üritan tekitada diskussiooni)

BTW. Minu meelest on programmeerimine pigem 90% loogikat, kui matemaatikat.

Nene 23. november 2005, kell 01.26 (EET)

Aga miks mitte, nene! Selle jaoks ju Viki on tehtud, et kõik saaksid parandada ning täiustada! Ning hetkel võib ta küll veel poolik olla ja sama ka lähitulevikus, ent miks peaks selle pooleli jätma fakti tõttu, et ingliskeelset materjali on kuhjaga?

Olen ka ise vastavat juhendit näinud ning idee oleks isegi täitsa teostatav... nõuaks ainult väheke rohkem juttu. Lisaks olid kunagi üleval sellised asjad nagu Increator's Basicu juhend vms, mis olid täitsa head.

Madedog 23. november 2005, kell 03.39 (EET)

Artiklis: "8bitine ja 16bitine täisarv kasutavad mõlemad 1 baidi mälust. 32bitine võtab juba 2 baiti ning 64bitine täisarv 4 baiti.". Kas keegi seda kunagi läbi ka luges? :D

Maxorator 11. august 2007, kell 20:48 (EET)

Tjah, tekst on siin küll olemas kuid minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt pole programmeerimisega alustajal sellega suurt midagi peale hakata. Kohati on asjad väga peeneks aetud, kohati on tähtsamatest asjadest hoopis rääkimata jäetud. Hetkel ma lihtsalt parandasin mõned vead ning lisasin pisut infot kuid pikemas perspektiivis peaks selle lehe praktiliselt nullist ümber kirjutama kuid seekord juba teemakohase tekstiga. Paraku ei oska öelda, millal ma ise selleks aega ja viitsimist leida võin. Võibolla võiks paralleelselt praegusega hakata kusagile korralikumat asja kirjutama ning kui see juba enam-vähem kasutuskõlblik on siis võiks praeguse asendada.


Võib-olla peaks kohe asja juurde asuma ja mitte nii pikalt seletama igasuguseid andmetüüpe jne. Sellised teadmised ei ole alguses nii vajalikud ja üldiselt inimesed löövad asjale käega kui sellel nii pikk ja igav sissejuhatus on. Võib-olla peaks ikka tegema iga jutu kohta näite. Probleem on siis selles, et tuleb kindla keele põhine... (maxorator)