Erinevus lehekülje "GNU" redaktsioonide vahel
P |
P |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| Rida 1: | Rida 1: | ||
| − | [[Kategooria: | + | [[Kategooria:Mõisted]] |
[[Image:Heckert GNU white.png|thumb|200px|right|GNU logo]] | [[Image:Heckert GNU white.png|thumb|200px|right|GNU logo]] | ||
GNU (''GNU's Not Unix'') operatsioonisüsteem on täiesti vaba tarkvara süsteem, mis on ülespoole ühilduv Unixiga. GNU projekt [http://www.gnu.org/gnu/initial-announcement.html kuulutati välja] Richard Stallmani poolt 1983. aasta septembris. Pikem versioon sellest - [http://www.gnu.org/gnu/manifesto.html GNU manifest] - avaldati septembris 1985. | GNU (''GNU's Not Unix'') operatsioonisüsteem on täiesti vaba tarkvara süsteem, mis on ülespoole ühilduv Unixiga. GNU projekt [http://www.gnu.org/gnu/initial-announcement.html kuulutati välja] Richard Stallmani poolt 1983. aasta septembris. Pikem versioon sellest - [http://www.gnu.org/gnu/manifesto.html GNU manifest] - avaldati septembris 1985. | ||
| Rida 14: | Rida 14: | ||
==GNU tänapäeval== | ==GNU tänapäeval== | ||
| − | Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsioonisüsteemis | + | Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsioonisüsteemis, nagu näiteks ''[http://www.gnu.org/software/libc/libc.html GNU C Library]'' (glibc või libc6), ''[http://gcc.gnu.org/ GNU Compiler Collection]'' (gcc), ''[http://www.gnu.org/software/grub/grub.html GNU GRand Unified Bootloader]'' (grub) ja paljud muud projektid, vt http://directory.fsf.org. |
Viimane redaktsioon: 26. oktoober 2005, kell 12:10
GNU (GNU's Not Unix) operatsioonisüsteem on täiesti vaba tarkvara süsteem, mis on ülespoole ühilduv Unixiga. GNU projekt kuulutati välja Richard Stallmani poolt 1983. aasta septembris. Pikem versioon sellest - GNU manifest - avaldati septembris 1985.
GNU tarkvara on vaba tarkvara. See tähendab, et kõigil on õigus:
- seda kopeerida ning oma sõpradele ja töökaaslastele anda;
- seda oma tahtmise järgi muuta (seda tänu lähtekoodi avatusele);
- välja anda enda poolt parandatud versioon ja sellega teisi kasutajaid aidata.
Unixi-laadne operatsioonisüsteem on palju rohkemat kui ainult tuum. Sellesse kuuluvad ka kompilaatorid, tekstiredaktorid, e-postitarkvara ja palju muud. GNU projekt asus GNU operatsioonisüsteemi arendama 1984. aasta jaanuaris. Oktoobris 1985 asutatud FSF (Free Software Foundation, Vaba Tarkvara Fond) tegeles algselt GNU arendamiseks raha kogumisega.
GNU ja Linux
1990. aastaks oli GNU projektile kirjutatud kõik vajalikud komponendid peale ühe - kernel (tuum). 1991 alustas Linus Torvalds Linuxi - Unixi-laadse kerneli - arendamist. Kui ristati GNU peaaegu valmis operatsioonisüsteem ja Linuxi kernel, saadigi terviklik operatsioonisüsteem: GNU/Linux.
GNU tänapäeval
Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsioonisüsteemis, nagu näiteks GNU C Library (glibc või libc6), GNU Compiler Collection (gcc), GNU GRand Unified Bootloader (grub) ja paljud muud projektid, vt http://directory.fsf.org.
