Sissejuhatus programmeerimisse - Revision history

Ho Ho: /* Päisefailid */

2007-08-18T18:29:09Z

Päisefailid

Ho Ho: /* Muutuja */

2007-08-18T18:22:48Z

Muutuja

Telempe at 19. aprill 2007, kell 19:51

2007-04-19T19:51:54Z

Telempe: Kirjavead

2006-05-29T18:59:35Z

Kirjavead

Telempe: Kirjavead

2006-05-29T18:57:08Z

Kirjavead

194.197.79.18: /* Muutuja */

2005-12-22T12:52:18Z

Muutuja

194.204.62.228: /* Mõisted */

2005-11-24T07:53:31Z

Mõisted

213.35.221.23: /* Mõisted */

2005-11-23T19:36:57Z

Mõisted

Offf: /* Mõisted */

2005-11-23T19:31:47Z

Mõisted

Offf: /* Mõisted */

2005-11-23T19:31:03Z

Mõisted

←Older revision		Redaktsioon: 18. august 2007, kell 18:29
Rida 57:		Rida 57:

	=== Päisefailid ===		=== Päisefailid ===
−	Päisefailid (headerid) on tavaliselt failid, mis sisaldavad programmi ~~muutujaid~~, et ~~hoida programmi koodis korda~~ ja ~~vajadusel oleks nt kindlat muutujat kerge üles leida~~. Peaaegu iga programmi koodis võib leida päisefaile. C++is on päisefailidel laiendiks ".h".	+	Päisefailid (headerid) on tavaliselt failid, mis sisaldavad programmi muutujate, struktuuride ja klasside definitsioone. See on vajalik selleks, et siis ei peaks ühtesid ja samu asju mitmel pool defineerima vaid saaks kasutada üht headerit mitmes kohas. Peaaegu iga programmi koodis võib leida päisefaile. C++is on päisefailidel laiendiks ".h".
		+
		+	Osad keeled ei vaja päisefaile. Näiteks Javas on igas failis tüüpiliselt üks kuid vahel ka mitu klassi ning kõik klassi muutujad ja tüübid defineeritakse tolle sama klassi sees. Kuna Java koodi kompileerimine on veidi teistsugune kui C/C++ oma siis seal ei pea neid erinevaid klasse igas failis uuesti defineerima, piisab kui iga faili alguses öelda millistes failides olevaid asju kasutada soovitakse.

@@ Rida 40: / Rida 40: @@
   '''64bitised süsteemid''' – vahemikus <code>-9 223 372 036 854 775 808</code> kuni <code>9 223 372 036 854 775 807</code>
-Nagu näha omavad erinevates süsteemides täisarvud teistsuguseid väärtuste vahemikke. Kui vanade protsessoritega (16bitistega) sai opereerida täisarvudega maksimaalselt 65000 kohta, siis 32bitised protsessorid (Intel Pentiumist alates) olid võimelised juba kordades suuremate arvudega opereerima ning 64bitised (AMD Athlon 64, Intel EM64T) protsessorid on võimelised opereerima veelgi suuremate arvudega.
+Nagu näha omavad erinevates süsteemides täisarvud teistsuguseid väärtuste vahemikke. Kui vanade protsessoritega (16bitistega) sai opereerida täisarvudega maksimaalselt 65536 kohta, siis 32bitised protsessorid (Intel 386 alates) olid võimelised juba kordades suuremate arvudega opereerima ning 64bitised (AMD Athlon 64, Intel EM64T) protsessorid on võimelised opereerima veelgi suuremate arvudega.
 Ometigi on võimalik välja kutsuda ka vanemate süsteemide muutujatüüpe, kasutades '''''__int8, __int16, __int32''''' ja '''''__int64''''' või siis C99 standardile vastavalt '''''int8_t, int16_t, int32_t''''' ja '''''int64_t'''''
-Mis nende vahe on? Mälukohtade tarbimise vahe. 8bitine ja 16bitine täisarv kasutavad mõlemad 1 baidi mälust. 32bitine võtab juba 2 baiti ning 64bitine täisarv 4 baiti. Aga milles küsimus? Me ei ela ju enam 64 kilobaidi-ajastul. Aga selles on asi, et suurte programmide puhul kus ei ole mitte käputäis vaid paar(kümmend)tuhat muutujat on asi hoopis teine.
+Mis nende vahe on? Mälukohtade tarbimise vahe. Väikseim mäluühik millega protsessorid ühes tükis opereerivad on bait. 8 bitti moodustavad ühe baidi. Seega 8 bitine muutuja võtab ühe baidi, 16 bitine kaks, 32 bitine 4 ning 64 bitine 8 baiti. Aga milles küsimus? Me ei ela ju enam 64 kilobaidi-ajastul. Selles, et suurte programmide puhul kus ei ole mitte käputäis vaid paar(kümmend)tuhat muutujat on asi hoopis teine. Samuti võtab suuremate arvudega opereerimine kohati rohkem ressursse. Kuigi ka väiksemate arvudega võib olla keerukam arvutada, kui mõnede suurematega. Näiteks 16bit protsessoril on 16bit muutujad kiiremad kui 32bit ning 8bit. 32bit prosede peal on 32bit kiireimad kui 8, 16 ja 64bit. Samas enamasti on kiirusevahed üsnagi tühised ning nende pärast pole mõtet muretseda enne, kui on näha et programm töötab liiga aeglaselt ning midagi on vaja optimeerida.
 Veel on olemas muutujatüübid nagu '''''short''''' ja '''''long'''''. '''''Short''''' ei ole tegelikult mitte midagi muud kui 16bitine täisarv vahemikus <code>-32 768</code> kuni <code>32 767</code> ning long on 32bitine täisarv vahemikus <code>-2 147 483 648</code> kuni <code>2 147 483 648</code>.
-Lisaks saab eelpool mainitud '''''short'''''’ile ja '''''long'''''’ile lisada eesliited '''''unsigned'''''. '''''Unsigned short''''' (kui muidu on '''''signed short''''') võib olla vahemikus 0 kuni <code>65 535</code> ning unsigned long vahemikus 0 kuni <code>4 294 967 295</code>.
+Lisaks saab eelpool mainitud '''''short'''''’ile ja '''''long'''''’ile lisada eesliited '''''unsigned'''''. '''''Unsigned short''''' (kui muidu on '''''signed short''''') võib olla vahemikus 0 kuni <code>65 535</code> ning unsigned long vahemikus 0 kuni <code>4 294 967 295</code>. Samuti võib ka kõigile teistele täisarvu tüüpidele ette lisada nood '''''signed'''''’ ja '''''unsigned'''''’ täpsustused. Näiteks lisades 8 bitisele char tüüpi muutujale ette '''''unsigned'''''’ siis on tulemuseks 8 bitine märgita täisarv mis võib omada väärtusi <code>0</code> kuni <code>255</code>.
 Seejärel ujukomaarvud '''''float, double''''' ja '''''long double'''''. '''''Float''''' on kõige väiksem ujukomaarv, võtab mälus 4 baiti ning maksimaalseks suuruseks on <code>3,4*10<sup>+/-38</sup></code>. Double on natuke ulatuslikum, võttes mälus 8 baiti ning vahemikuks <code>1,7*10<sup>+/-308</sup></code>. Lõpuks on long double mis on neist kahest suurim (10 baiti) ning ulatuslikeim: <code>1,2*10<sup>+/-4932</sup></code>.
-Viimaseks võiks ära mainida tekstmuutujad, millest kasutatavaim on '''''char'''''. Nimelt on char-tüüpi muutuja võimeline sisaldama endas ühte tähte. Kui temast teha massiiv, on ta ka võimeline sisaldama tervet stringi.
+Kuna ujukomasid ei saa hoida mälus täpselt (pole piisavalt bitte) siis on nende poolt esitatavate väärtuste vahe teatud valemi järgi osadeks ning vastupidiselt matemaatika tunnis õpitule ei saa kahe reaalarvu vahele panna lõpmatut hulka reaalarve. Lisaks veel tasub meeles pidada, et ujukoma arvud esitatakse selliselt, et kõige suurem täpsus (kõige tihedamalt väärtusi) on nulli ümbruses. Mida suuremaks lähevad reaalarvude väärtused seda suuremaks lähevad kahe järjestikuse arvu vahed. Ehk siis kui võtta koordinaatide keskpunktiks Päike siis planeetide asukohti saab üsna täpselt esitada. Samuti pole ka Merkuuri pinnal olevate asjade esitamisega erilisi probleeme. Samas kääbusplaneet Pluto peal on juba ujukoma arvude ümardusvigadest põhjustatud muutused jupp maad suuremad.
 === Päisefailid ===
 Päisefailid (headerid) on tavaliselt failid, mis sisaldavad programmi muutujaid, et hoida programmi koodis korda ja vajadusel oleks nt kindlat muutujat kerge üles leida. Peaaegu iga programmi koodis võib leida päisefaile. C++is on päisefailidel laiendiks ".h".

@@ Rida 46: / Rida 46: @@
 Mis nende vahe on? Mälukohtade tarbimise vahe. 8bitine ja 16bitine täisarv kasutavad mõlemad 1 baidi mälust. 32bitine võtab juba 2 baiti ning 64bitine täisarv 4 baiti. Aga milles küsimus? Me ei ela ju enam 64 kilobaidi-ajastul. Aga selles on asi, et suurte programmide puhul kus ei ole mitte käputäis vaid paar(kümmend)tuhat muutujat on asi hoopis teine.
-Veel on olemas muutujatüübid nagu '''''short''''' ja '''''long'''''. '''''Short''''' ei ole tegelikult mitte midagi muud kui 16bitine täisarv vahemikus <code>-32 768</code> kuni <code>32 767</code> ning long on 32bitine täisarv vahemikus <code>-2 147 483 648</code> kuni <code>2 147 483 648</code>.
+Veel on olemas muutujatüübid nagu '''''short''''' ja '''''long'''''. '''''Short''''' ei ole tegelikult mitte midagi muud kui 16bitine täisarv vahemikus <code>-32 768</code> kuni <code>32 767</code> ning long on 32bitine täisarv vahemikus <code>-2 147 483 648</code> kuni <code>2 147 483 648</code>.
-Lisaks saab eelpool mainitud '''''short'''''’ile ja '''''long'''''’ile lisada eesliited '''''unsigned'''''. '''''Unsigned short''''' (kui muidu on '''''signed short''''') võib olla vahemikus 0 kuni <code>65 535</code> ning unsigned long vahemikus 0 kuni <code>4 294 967 295</code>.
+Lisaks saab eelpool mainitud '''''short'''''’ile ja '''''long'''''’ile lisada eesliited '''''unsigned'''''. '''''Unsigned short''''' (kui muidu on '''''signed short''''') võib olla vahemikus 0 kuni <code>65 535</code> ning unsigned long vahemikus 0 kuni <code>4 294 967 295</code>.
 Seejärel ujukomaarvud '''''float, double''''' ja '''''long double'''''. '''''Float''''' on kõige väiksem ujukomaarv, võtab mälus 4 baiti ning maksimaalseks suuruseks on <code>3,4*10<sup>+/-38</sup></code>. Double on natuke ulatuslikum, võttes mälus 8 baiti ning vahemikuks <code>1,7*10<sup>+/-308</sup></code>. Lõpuks on long double mis on neist kahest suurim (10 baiti) ning ulatuslikeim: <code>1,2*10<sup>+/-4932</sup></code>.

@@ Rida 16: / Rida 16: @@
 *'''Muutuja''' – täht või sõna millele saab omistada väärtust, mida saab omakorda vajalikul momendil muuta. Muutujaks võib olla näiteks tikkude arv toosis – seda arvu saab muuta, või näiteks raamatus lugemata lehekülgede arv – ka see muutub.
-*'''Konstant''' – muutumatu muutuja. Näiteks on konstant matemaatiline tähis ''pii'', ehk <code>3,1415926535897932384626433832795</code>. See ei muutu. Või arv "e" <code>2.71828</code>. Üldiselt on konstant mistahes arv-, sõne- (string) või tõeväärtus, mida me oleme oma programmis konstandina defineerinud ja väärtustanud. Konstandi väärtus programmi täitmise käigus muutuda ei saa. Selle poolest erineb konstant muutjast, mille väärtust on võimalik programmi täitmise käigus muuta. <br>Süsteemsed konstandid, on eeldefineeritud konstandid mida pole vaja eraldi defineerida. <br>Tambovi Konstant on arv mis liidetakse v6i lahutatakse, millega korrutatakse või jagatakse arvutatud tulemus, et saada soovitud tulemus. Tambovi Konstandi kasutamist peetakse üldiselt taunismisväärseks, kuid reaalsetes programmides tuleb seda liigagi tihti ette.
+*'''Konstant''' – muutumatu muutuja. Näiteks on konstant matemaatiline tähis ''pii'', ehk <code>3,1415926535897932384626433832795</code>. See ei muutu. Või arv "e" <code>2.71828</code>. Üldiselt on konstant mistahes arv-, sõne- (string) või tõeväärtus, mida me oleme oma programmis konstandina defineerinud ja väärtustanud. Konstandi väärtus programmi täitmise käigus muutuda ei saa. Selle poolest erineb konstant muutjast, mille väärtust on võimalik programmi täitmise käigus muuta. <br>Süsteemsed konstandid on eeldefineeritud konstandid, mida pole vaja eraldi defineerida. <br>Tambovi konstant on arv mis liidetakse või lahutatakse, millega korrutatakse või jagatakse arvutatud tulemus, et saada soovitud tulemus. Tambovi konstandi kasutamist peetakse üldiselt taunismisväärseks, kuid reaalsetes programmides tuleb seda liigagi tihti ette.
 *'''Massiiv (array)''' – muutujate kogum. Raamatus on tähed ja leheküljed. Ütleme, et muutuja on lehekülg ning muutuja väärtus on lehekülje sisu. Kuna raamatus on palju lehekülgi siis kõik need leheküljed moodustavad massiivi. Ka poes müüdavad suured pakid tikutoose on tegelikult ju massiiv, sest kui tikutoos on muutuja ning tikkude arv toosis on muutuja väärtus, on need kõik toosid selles suures kilepakendis massiiv.

@@ Rida 22: / Rida 22: @@
 *'''Kommentaar/kommenteerima''' – lõik(/lõigud) programmitekstis, mis ei leia kajastamist programmi kompileerimises. Lühidalt – kõik kommentaarid jäetakse kompileerimisel arvestamata. Näiteks võib seda kasutada juhul, kui on hirmsasti tarvis mingit osa koodist testida, ent üks teine osa jääb millegipärast ette. Kas on tõesti tarvis ettejääv osa ära koristada teelt? Ei, saab ka lihtsamini – kommenteerida lõik välja. Teisalt aitavad kommentaarid teksti selgitada. Kommentaarivaene tekst on tihtipeale kurjast. Tegelikult on ta pea kogu aeg kurjast. Kommenteerimata koodi on väga raske lugeda iseendalgi, kui kirjutamisest on palju aega möödas. Juurde aitavad küll selgitavad muutujad, ent muutujatest ei piisa. Kui kommentaare ei ole, ei pruugi kõrvalseisja välja jagada isegi seda, mida programm tegema peaks.
-''Programmeerimis keeles C++ on kommentaare kahte sorti. Ühed, mis kommenteerivad kommentaaritähise algusest rea lõpuni ning teised, mis kommenteerivad välja kasvõi terve faili kui vaja. Esimesi tähistatakse topeltkaldkriipsuga // ning teised käivad /* ja */ vahele (antud juhul oleks sõna „ja” välja kommenteeritud).
+''Programmeerimiskeeles C++ on kommentaare kahte sorti. Ühed, mis kommenteerivad kommentaaritähise algusest rea lõpuni, ning teised, mis kommenteerivad välja kasvõi terve faili kui vaja. Esimesi tähistatakse topeltkaldkriipsuga // ning teised käivad /* ja */ vahele (antud juhul oleks sõna „ja” välja kommenteeritud).
 C++ laadsed ühe rea kommentaarid on lubatud ka C99 standardis tavalises C's.''
@@ Rida 28: / Rida 28: @@
 === Muutuja ===
-Muutujad, nagu enne räägitud, on täht/tähed, millele saab omistada mingeid väärtusi. Ent ometigi ei saa kõikidele muutujatele ükskõik mis tüüpi väärtust omistada. Näiteks ei saa arvmuutujale omistada tekstmuutuja väärtust või täisarv-tüüpi muutujale ujukomaarv-tüüpi väärtust.
+Muutujad, nagu enne räägitud, on täht/tähed, millele saab omistada mingeid väärtusi, ent ometigi ei saa kõikidele muutujatele ükskõik mis tüüpi väärtust omistada. Näiteks ei saa arvmuutujale omistada tekstmuutuja väärtust või täisarv-tüüpi muutujale ujukomaarv-tüüpi väärtust.
 Üldiselt on olemas päris palju erinevaid muutujatüüpe. Mõnda neist ka siinkohal lähedamalt vaatleme.
@@ Rida 48: / Rida 48: @@
 Veel on olemas muutujatüübid nagu '''''short''''' ja '''''long'''''. '''''Short''''' ei ole tegelikult mitte midagi muud kui 16bitine täisarv vahemikus <code>-32 768</code> kuni <code>32 767</code> ning long on 32bitine täisarv vahemikus <code>-2 147 483 648</code> kuni <code>2 147 483 648</code>.
-Lisaks saab eelpool mainitud '''''short'''''’le ja '''''long'''''’le lisada eesliited '''''unsigned'''''. '''''Unsigned short''''' (kui muidu on '''''signed short''''') võib olla vahemikus 0 kuni <code>65 535</code> ning unsigned long vahemikus 0 kuni <code>4 294 967 295</code>.
+Lisaks saab eelpool mainitud '''''short'''''’ile ja '''''long'''''’ile lisada eesliited '''''unsigned'''''. '''''Unsigned short''''' (kui muidu on '''''signed short''''') võib olla vahemikus 0 kuni <code>65 535</code> ning unsigned long vahemikus 0 kuni <code>4 294 967 295</code>.
 Seejärel ujukomaarvud '''''float, double''''' ja '''''long double'''''. '''''Float''''' on kõige väiksem ujukomaarv, võtab mälus 4 baiti ning maksimaalseks suuruseks on <code>3,4*10<sup>+/-38</sup></code>. Double on natuke ulatuslikum, võttes mälus 8 baiti ning vahemikuks <code>1,7*10<sup>+/-308</sup></code>. Lõpuks on long double mis on neist kahest suurim (10 baiti) ning ulatuslikeim: <code>1,2*10<sup>+/-4932</sup></code>.