Linuxi kerneli kompileerimine - Revision history

Taifunk at 25. oktoober 2005, kell 15:45

2005-10-25T15:45:10Z

Cbr: näpukad

2005-10-23T12:51:20Z

näpukad

Cbr: täienda!

2005-10-23T12:49:07Z

täienda!

194.204.62.228 at 23. oktoober 2005, kell 12:41

2005-10-23T12:41:54Z

Cbr at 21. oktoober 2005, kell 13:34

2005-10-21T13:34:32Z

Cbr: /* Kerneli paika kopeerimine */

2005-10-21T12:45:14Z

Kerneli paika kopeerimine

Cbr: /* Moodulite paigaldamine */

2005-10-21T12:39:58Z

Moodulite paigaldamine

Cbr: /* Kompileerimine */

2005-10-21T12:39:41Z

Kompileerimine

Cbr: /* Moodulite paigaldamine */

2005-10-21T12:38:00Z

Moodulite paigaldamine

Cbr: /* Debian'i moodi */

2005-10-21T12:34:08Z

Debian'i moodi

@@ Rida 1: / Rida 1: @@
-[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
+[[Kategooria:Tarkvara]]
 [[Kategooria:Linux]]
 Järgnev õpetus käsitleb seda, kuidas konfigureerida ja kompileerida Linuxi kernelit versiooninumbriga 2.6.x.

@@ Rida 4: / Rida 4: @@
 '''Hoiatus:'''
-Juhendi hetkel olemas olev osa käsitleb nn. ametliku, Linus Torvaldsi ja meeskonna poolt loodava kerneli ehk nn. ''vanilla kerneli'' kompileermist ja paigaldamist. Juhendid on üldised, ja ei sisalda  distributiividele spetsiifiliste vahendite kasutamist välja arvatud Debian ja Debianil baseeruvad ja deb pakihaldust kasutavad ditributiivid (Ubuntu, Mepis jt.). Samuti pole käsitletud kernelile "mitteametlike" modifiaktsioonide, ehk ''patchide'' lisamist. NB! ''vanilla kerneli'' kasutamine distributiivdes, mis kernelit tugevasti modifitseerivad (Fedora Core, Suse/Novell Linux jne.) ei ole soovitav ja võib tekitada ettenägematuid tõrkeid. Kindla soovi korral ise kernel kompileerida oleks selliste distributiivde kasutajal soovitav hankida distrospetsiifiline kerneli lähtekood kasutades oma distro pakihaldusvahendeid. Samuti on soovitav meeles pidada, et sedasi käsitisi loodud ja paigaldatud kernel ei ole paikhalduri jaoks enam hallatav, uuendatav, modifitseeritav ega eemaldatav. Samuti pole hetkel veel käsitletud kerneli kompileerimise jaoks vajalikud vahendid: arendusvahendid ja ''libraryd'' ning nende paigaldamine.
+Juhendi hetkel olemas olev osa käsitleb nn. ametliku, Linus Torvaldsi ja meeskonna poolt loodava kerneli ehk nn. ''vanilla kerneli'' kompileermist ja paigaldamist. Juhendid on üldised, ja ei sisalda  distributiividele spetsiifiliste vahendite kasutamist välja arvatud Debian ja Debianil baseeruvad ja deb pakihaldust kasutavad distributiivid (Ubuntu, Mepis jt.). Samuti pole käsitletud kernelile "mitteametlike" modifikatsioonide, ehk ''patchide'' lisamist.<br/>
 ==Lähtekoodi hankimine==

←Older revision		Redaktsioon: 23. oktoober 2005, kell 12:49
Rida 120:		Rida 120:
	===LILO===		===LILO===
	Tuleb teha!		Tuleb teha!
		+
		+
		+	{{täienda}}

@@ Rida 4: / Rida 4: @@
 '''Hoiatus:'''
-Juhendi hetkel olemas olev osa käsitleb nn. ametliku, Linus Torvaldsi ja meeskonna poolt loodava kerneli ehk nn. ''vanilla kerneli'' kompileermist ja paigaldamist. Juhendid on üldised, ja ei sisalda  distributiividele spetsiifiliste vahendite kasutamist. Samuti pole käsitletud kernelile "mitteametlike" modifiaktsioonide, ehk ''patchide'' lisamist. NB! ''vanilla kerneli'' kasutamine distributiivdes, mis kernelit tugevasti modifitseerivad (Fedora Core, Suse/Novell Linux jne.) ei ole soovitav ja võib tekitada ettenägematuid tõrkeid. Kindla soovi korral ise kernel kompileerida oleks selliste distributiivde kasutajal soovitav hankida distrospetsiifiline kerneli lähtekood kasutades oma distro pakihaldusvahendeid. Samuti on soovitav meeles pidada, et sedasi käsitisi loodud ja paigaldatud kernel ei ole paikhalduri jaoks enam hallatav, uuendatav, modifitseeritav ega eemaldatav. Samuti pole hetkel veel käsitletud kerneli kompileerimise jaoks vajalikud vahendid: arendusvahendid ja ''libraryd'' ning nende paigaldamine.
+Juhendi hetkel olemas olev osa käsitleb nn. ametliku, Linus Torvaldsi ja meeskonna poolt loodava kerneli ehk nn. ''vanilla kerneli'' kompileermist ja paigaldamist. Juhendid on üldised, ja ei sisalda  distributiividele spetsiifiliste vahendite kasutamist välja arvatud Debian ja Debianil baseeruvad ja deb pakihaldust kasutavad ditributiivid (Ubuntu, Mepis jt.). Samuti pole käsitletud kernelile "mitteametlike" modifiaktsioonide, ehk ''patchide'' lisamist. NB! ''vanilla kerneli'' kasutamine distributiivdes, mis kernelit tugevasti modifitseerivad (Fedora Core, Suse/Novell Linux jne.) ei ole soovitav ja võib tekitada ettenägematuid tõrkeid. Kindla soovi korral ise kernel kompileerida oleks selliste distributiivde kasutajal soovitav hankida distrospetsiifiline kerneli lähtekood kasutades oma distro pakihaldusvahendeid. Samuti on soovitav meeles pidada, et sedasi käsitisi loodud ja paigaldatud kernel ei ole paikhalduri jaoks enam hallatav, uuendatav, modifitseeritav ega eemaldatav. Samuti pole hetkel veel käsitletud kerneli kompileerimise jaoks vajalikud vahendid: arendusvahendid ja ''libraryd'' ning nende paigaldamine.
 ==Lähtekoodi hankimine==

@@ Rida 7: / Rida 7: @@
 ==Lähtekoodi hankimine==
-Kõigepealt läheb meil muidugi vaja Linux'i kerneli lähtekoodi, mille leiab selle ametlikult lehelt http://www.kernel.org. Sealt otsi üles rida mis algab nii:
+Kõigepealt läheb meil muidugi vaja Linuxi kerneli lähtekoodi, mille leiab selle ametlikult lehelt http://www.kernel.org. Sealt otsi üles rida mis algab nii:
   The latest stable version of the Linux kernel is:
 Vajuta samal real olevale '''F'''<nowiki>'</nowiki>ile, et tirida täielik lähtekood (''full source''). Salvesta lähtekoodi ''tarball'' oma kodukausta.
@@ Rida 24: / Rida 24: @@
 ==Konfigureerimine==
-Linux'i kerneli kompileerimiseks tuleb ta eelnevalt konfigureerida ehk tuleb valida, millise raudvara jaoks tugi sisse jätta, milliseid failisüsteeme toetada jne.<br/>
+Linuxi kerneli kompileerimiseks tuleb ta eelnevalt konfigureerida ehk tuleb valida, millise raudvara jaoks tugi sisse jätta, milliseid failisüsteeme toetada jne.<br/>
 '''NB!''' Kui sa ei ole enda arvuti raudvara tundmise poolelt just väga kogenud, siis oleks vast siin paslik asi pooleli jätta ja rahulduda [[Linux|distributsioonide]] poolt koostatud pakikernelitega, mis iseenesest on vägagi töötavad ja piisavalt head rakendused! Kui aga on huvi ja oled juba kogenum, loe julgelt edasi.<br/>
-Linux'i kernelil on mitu erinevat konfigureerimise võimalust. Selles juhendis käsitleme neist kolme.
+Linuxi kernelil on mitu erinevat konfigureerimise võimalust. Selles juhendis käsitleme neist kolme.
 ===''menuconfig''===
 Tegemist on ncurses teegi baasil loodud konsoolipõhise konfigureerimiskeskkonnaga.
-[[Pilt:menuconfig_konsole.jpg|thumb|200px|menuconfig]]
+[[Pilt:menuconfig_konsole.jpg|thumb|200px|''menuconfig'']]
-''menuconfig'''i kasutamiseks piisab lahtipakitud kerneli kaustas järgmise käsu jooksutamisest:
+''menuconfig''<nowiki>'</nowiki>i kasutamiseks piisab lahtipakitud kerneli kaustas järgmise käsu jooksutamisest:
   # make menuconfig
-''menuconfig'''is on järgmised tingmärgid:
+''menuconfig''<nowiki>'</nowiki>is on järgmised tingmärgid:
 * [*] - valik kompileeritakse kernelisse
 * [M] - valik kompileeritakse moodulina, mis on kerneli image'st eraldi ja mida saab laadida käsuga ''modprobe''
 * [ ] - valikut ei kaasata kernelisse
-''menuconfig'''i menüüdel põhinev kasutajaliides on suhteliselt selge ning erilisi probleeme sellega ei tohiks tekkida. Iga valiku abiteksti nägemiseks vajuta klahvi "?".<br/>
+''menuconfig''<nowiki>'</nowiki>i menüüdel põhinev kasutajaliides on suhteliselt selge ning erilisi probleeme sellega ei tohiks tekkida. Iga valiku abiteksti nägemiseks vajuta klahvi "?".<br/>
 '''NB!''' Väljumisel ära unusta kerneli konfiguratsiooni salvestamast!
 ===''config''===
 Teine natuke arhailisem ja aeganõudvam viis kernelit konfigureerida, on lasta tööle käsk
@@ Rida 44: / Rida 46: @@
 Antud juhul küsitakse sult kõiki valikuid ükshaaval, kus valikuteks on [y/n/m/?] (yes/no/module/help).<br/>
 Seda moodust kerneli kompiilimiseks ei soovita ma kellelegi, kui selle järele just tungivat vajadust ei ole.<br/>
-'''Kasutage igal võimalusel menuconfig'it!'''
+'''Kasutage igal võimalusel ''menuconfig'''it!'''
 ===''oldconfig''===
 Juhul, kui oled juba ühe korra kerneli vastavalt oma raudvarale konfigureerinud, ei pea sa uut kernelit paigaldades seda täies mahus uuesti tegema. Sa pead ainult kopeerima vana kerneli konfiguratsioonifaili (<code>/usr/src/linux-<''versioon''>/.config</code>) uue kerneli kausta samuti ning laskma tööle käsu
@@ Rida 51: / Rida 54: @@
 ==Kompileerimine==
-'''NB!''' [[#Tavapärane|Tavapärast moodust]] kasuta '''ainult''' siis, kui selline moodus on sinu distro poolt eelistatud (näiteks [[Gentoo]] arendajad peaksid sellisesse meetodisse suhtuma täiesti normaalselt). Kui sinu valituks distroks on [[Debian]] või mõni Debianil baseeruv distro (Ubuntu, MEPIS jt), siis pöördu punkti "Debian'i moodi"!
+'''NB!''' [[#Tavapärane|Tavapärast moodust]] kasuta '''ainult''' siis, kui selline moodus on sinu distro poolt eelistatud (näiteks [[Gentoo]] arendajad peaksid sellisesse meetodisse suhtuma täiesti normaalselt). Kui sinu valituks distroks on [[Debian]] või mõni Debianil baseeruv distro (Ubuntu, MEPIS jt), siis pöördu punkti "Debiani moodi"!
 ===Tavapärane===
 Kui oled edukalt kerneli konfiguratsiooniga valmis saanud, kompileeri kernel lastes kerneli kaustas tööle järgnev käsk:
   # make
 Nüüd pead sa ära ootama pika joru igasugust mõistmatut teksti. Kui asi lõpuks õnnelikku lõppu jõuab ning protseduur ei lõppe mingite erroritega, läks kõik õnneks. Suundu järgmisesse punkti!
-===Debian'i moodi===
 Seda meetodit kasuta siis, kui sinu distroks on Debian või mõni Debianil põhinev distro (Ubuntu, MEPIS jt). Sellist meetodit isetehtud kernelite installeerimiseks ja kompileerimiseks soovitavad Debiani arendajad!<br/><br/>
 Kõigepealt tuleb meil installida mõned pakid, et kompileerimine üldsegi toimuda saaks:
@@ Rida 78: / Rida 83: @@
 ==Kerneli paika kopeerimine==
 '''NB!''' Kui kasutasid kerneli kompileerimiseks tavapärast moodust, kasuta seda ka siin.<br/>
-Kui su distroks on aga Debian või mõni Debiani-laadne, pöördu alalõiku "Debian'i moodi"
+Kui su distroks on aga Debian või mõni Debiani-laadne, pöördu alalõiku "Debiani moodi"
 ===Tavapärane===
 Kui kerneli kompileerimine lõpeb edukalt, siis tuleb sulle ette tühi käsurida ning vahetult eelnevas väljundis pole veateateid, mis viitaksid sellele, et kompileerimine ebaõnnestus.<br/><br/>
@@ Rida 93: / Rida 99: @@
 * Kui tahad kinnitust sellele, et kopeerimine õnnestus, saad selle leides oma kerneli järgnevast loetelust:
   # ls /boot/kernel*
-===Debian'i moodi===
 Kuna kerneli kompileerimisel käsuga <code>make-kpkg</code> tehakse sulle juba ilus .deb lõpuga pakk, siis saad kasutada tavapärast Debiani pakisüsteemi ''backend''<nowiki>'</nowiki>i - dpkg'd.
   # cd /usr/src
@@ Rida 107: / Rida 114: @@
 ==Bootloaderi uuendamine==
 ===GRUB===
 Tuleb teha!
 ===LILO===
 Tuleb teha!

@@ Rida 68: / Rida 68: @@
 ==Moodulite paigaldamine==
-'''NB!''' Kui kasutasid eelmises punktis [[#Debian'i moodi|Debiani moodust]] kerneli kompileerimiseks, jäta see punkt vahele ja suundu [[#Kerneli paika kopeerimine|järgmisesse punkti]].<br/>
+'''NB!''' Kui kasutasid eelmises punktis "Debiani moodust" kerneli kompileerimiseks, jäta see punkt vahele ja suundu [[#Kerneli paika kopeerimine|järgmisesse punkti]].<br/>
 Kui kasutasid tavapärast moodust, on järgnev tekst sulle!

@@ Rida 63: / Rida 63: @@
 Nüüd mine kerneli kausta ja kerneli koheseks kompileerimiseks ja pakendamiseks .deb arhiivi lase tööle järgnev käsk.
   # make-kpkg kernel_image
 Selle käsu eduka tulemusena tekib kausta <code>/usr/src</code> sinu kerneli pakk nimega näiteks <code>kernel-image-2.6.13.2_10.00.Custom_i386.deb</code><br/>
 Selle paki installimist käsitleme järgmises punktis!