C plus plus kui programmeerimiskeel - Revision history

Madedog: kategooria puudub põhjusega!!!

2005-11-30T22:41:58Z

kategooria puudub põhjusega!!!

80.235.55.149: Kategooria puudud

2005-11-30T09:02:03Z

Kategooria puudud

Madedog: /* Madalkeeled */

2005-11-26T12:44:16Z

Madalkeeled

Madedog: /* Lähtekoodifail */

2005-11-26T12:41:52Z

Lähtekoodifail

Madedog at 26. november 2005, kell 12:25

2005-11-26T12:25:51Z

Madedog: /* Juhiste tüübid */

2005-11-26T00:58:44Z

Juhiste tüübid

Madedog: /* Madalkeeled */

2005-11-26T00:41:21Z

Madalkeeled

Madedog: /* Kõrgkeeled */

2005-11-26T00:41:06Z

Kõrgkeeled

Madedog at 26. november 2005, kell 00:30

2005-11-26T00:30:27Z

Uus artikkel

= Mis on programmeerimiskeel?=

Programmeerimiskeel millest räägime on C++, kõrgkeel. Sellel on võime suhelda otse mäluga ning selle tõttu tundub nagu vahekeel "madalate" ja "kõrg" keelte vahel. Muud kõrgkeeled sisaldavad Javat ja Fortrani.

== Madalkeeled ==

Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole olemas sümboleid ja sõnu binaarkoodis, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.

== Kõrgkeeled ==

Programmid, mis on kirjutatud kõrgkeeltes, tuleb enne täitmist transleerida. See translatsioon on tihtipeale väga pikk protsess ning tulemuseks on ebatäiuslik kood, võrreldes käsitsi kirjutatud madalkeeltega. Enne kõrgkeelte hülgamist, vaatame lähemalt mõnda positiivset kõrgkeele külge ning mis on kõrgkeeltel mida madalkeeltel pole:

* Võimas programmistruktuur: tsüklid, funktsioonid ja objektid - piiratud kasutuseda madalkeeltes, kuna nende olemasolu loetakse juba kõrgkeelte osaks. See tähendab seda, et iga struktuuri element tuleb transleerida madalkeelde.
* Porditavus: kõrgkeeles kirjutatud programme saab täita erinevatel arvutitel võimalikult väheste või mitte ühegi muutuseta. Madalkeeled võivad aga kasutada ainult protsessori spetsiifilisi funktsioone ning viimased tuleb kirjutada ümber et kasutada sedasama programmi teises arvutis.
* Kasutusmugavus: Paljud tööd mis võivad võtta tohutu hulga ridu assembleris, võivad olla palju lühemad kui kasutada funktsioone kõrgkeelte teekidest. Näiteks kõrgkeel Java on suuteline joonistama täiesti funktsionaalse akna umbes viie rea koodiga ent samasugune ülesanne Assembleris võtaks vähemalt neli korda nii palju.

Enamus kommertsarendajaid eelistavad kõrgkeeli programmi valmistamiseks ning siis optimiseerivad koodi assembleris. Selle peal me aga lähemalt ei peatu.

Programmi transleerimiseks on kaks võimalust - interpreteerimine ja kompileerimine. Interpreteerija on programm mis loeb kõrgkeeles kirjutatud programmi ning teeb mis öeldud. Teisisõnu transleeritakse programmi rida haaval ning seejärel need täidetakse.

Interpreteerimine on analoogne veebibrauseri ja HTML vahekorraga. Veebibrauser avab HTML faili ning seejärel joonistab rida-realt kõik ekraanile, transleerides HTML sildid käskudeks mis muudavad väljundit. Paljud skriptikeeled kasutavad interpreteerijaid.

C++ aga nõuab kompileerimist, kus terve programm konverteeritakse masinkoodi. See töö võtab kaua aega kuid tulemus on sõltumatu ükskõik millisest interpreeterist ning palju kiirem.

Java on nende kahe kombinatsioon (hübriid?), kompileerides algkoodi vahekoodiks mida kutsutakse "baitkood" ning viimane on seejärel suurema kiirusega interpreteeritud teise programmi poolt.

Kuigi need ülesanded võivad tunduda keerukad, enamuses programmeerimiskeskkondades (arenduskeskkonnad) on need sammud automatiseeritud. Tavaliselt tuleb ainult programm valmis kirjutada ning sisestada ainult üks käsk et programm kompileerida ning täita. Teisest küljest on jällegi hea teada mis taustal toimub. Kui midagi peaks valesti minema, saad välja nuputada mis see oli.

←Older revision		Redaktsioon: 30. november 2005, kell 22:41
Rida 1:		Rida 1:
−	~~[[Category:Programmeerimine]]~~	+
	= Mis on programmeerimiskeel?=		= Mis on programmeerimiskeel?=

←Older revision		Redaktsioon: 30. november 2005, kell 09:02
Rida 1:		Rida 1:
		+	[[Category:Programmeerimine]]
	= Mis on programmeerimiskeel?=		= Mis on programmeerimiskeel?=

@@ Rida 5: / Rida 5: @@
 === Madalkeeled ===
-Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole olemas sümboleid ja sõnu binaarkoodis, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.
+Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole binaarkoodis sümboleid ega sõnu, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.
 === Kõrgkeeled ===

←Older revision		Redaktsioon: 26. november 2005, kell 12:41
Rida 63:		Rida 63:

	Väiksematel programmidel ei pruugi olla rohkem kui ainult üks lähtekoodi fail kuid suuremad programmid asetsevad laiali mööda paljusid faile. Programmide suurus ei ole aga ainus põhjus miks kood mitme faili vahel ära jagada - võtmeelement on modulaarsuse säilitamine nii strukturiseeritud kui objektiorienteeritud tarkvaradisainis. Kolmas põhjus on see, et kui programm paikneb mitmes failis, on lihtsam erinevad programmeerimisülesanded arendusrühma vahel ära jagada. Seejärel on kompileerimisaeg. Kui on tarvis algkoodi hiljem muuta, siis tuleb kompileerida ainult need failid millesse muutusi tehti.		Väiksematel programmidel ei pruugi olla rohkem kui ainult üks lähtekoodi fail kuid suuremad programmid asetsevad laiali mööda paljusid faile. Programmide suurus ei ole aga ainus põhjus miks kood mitme faili vahel ära jagada - võtmeelement on modulaarsuse säilitamine nii strukturiseeritud kui objektiorienteeritud tarkvaradisainis. Kolmas põhjus on see, et kui programm paikneb mitmes failis, on lihtsam erinevad programmeerimisülesanded arendusrühma vahel ära jagada. Seejärel on kompileerimisaeg. Kui on tarvis algkoodi hiljem muuta, siis tuleb kompileerida ainult need failid millesse muutusi tehti.
		+
		+	= Vabavormiline, mitmenäiteline staatiliselt trükitav keel =
		+
		+	Mida tähendab "vabavormiline mitmenäiteline staatiliselt trükitav keel
		+
		+	'''Staatiliselt trükitav''' viitab sellele kuidas keel käsitleb muutujaid. Muutujad on väärtused mida programm täitmise käigus kasutab. Need väärtused võivad muutuda, nad on muudetavad, sellest ka nimetus. C++'is ei tule muutujaid enne defineerida kui neid kasutatakse.
		+
		+	'''Vabavormiline''' viitab programmeerija koodiloomisele. Põhimõtteliselt ei ole programmi kirjutamise valikul mingeid reegleid. Iga C++ programm peaks kompileeruma seni kuni ta on kirjutatud ehtsas C++-is.
		+
		+	Programmeerimise näide on muster või mudel disainiks, organiseerimiseks ning programmi kirjutamiseks. C++ on '''mitmenäiteline''', mis tähendab seda, et programmi disainiviisi võib valida hulga alternatiivide seast. C++ on küll mõeldud olema objektorienteeritud, ent see ei ole ainus C++ koodi näide. Paradigmadest räägime hiljem.
		+
		+	===Staatiliselt trükitud===
		+
		+	Staatiliselt

←Older revision		Redaktsioon: 26. november 2005, kell 12:25
Rida 61:		Rida 61:

	Enamus operatsioonisüsteeme tahavad C++i lähtekoodifailidele laiendeid. Kõige sagedasemini kasutatav on .cpp implementeeritavate ning .h päisefailide (deklaratsioonifailide) jaoks. Muud tuntud variatsioonid on .cc, .C, .cxx ja .c++. Näiteks LingitudNimistu.cpp ja LingitudNimistu.h		Enamus operatsioonisüsteeme tahavad C++i lähtekoodifailidele laiendeid. Kõige sagedasemini kasutatav on .cpp implementeeritavate ning .h päisefailide (deklaratsioonifailide) jaoks. Muud tuntud variatsioonid on .cc, .C, .cxx ja .c++. Näiteks LingitudNimistu.cpp ja LingitudNimistu.h
		+
		+	Väiksematel programmidel ei pruugi olla rohkem kui ainult üks lähtekoodi fail kuid suuremad programmid asetsevad laiali mööda paljusid faile. Programmide suurus ei ole aga ainus põhjus miks kood mitme faili vahel ära jagada - võtmeelement on modulaarsuse säilitamine nii strukturiseeritud kui objektiorienteeritud tarkvaradisainis. Kolmas põhjus on see, et kui programm paikneb mitmes failis, on lihtsam erinevad programmeerimisülesanded arendusrühma vahel ära jagada. Seejärel on kompileerimisaeg. Kui on tarvis algkoodi hiljem muuta, siis tuleb kompileerida ainult need failid millesse muutusi tehti.

←Older revision		Redaktsioon: 26. november 2005, kell 00:58
Rida 50:		Rida 50:

	Usu või ära usu, see on põhimõtteliselt kõik! Ükskõik milline programm mida sa oled eales kasutanud, ükskõik kui keerukas, on ehitatud üles funktsioonidele mis näevad välja enamvähem sellised. Seega, üks viis programmeerimist kirjeldada on kui suure, keeruka ülesande järjest väiksemateks ülesanneteks jagamine kuniks alamülesanded on piisavalt lihtsad et neid sooritada ühega nendest lihtsatest funktsioonidest.		Usu või ära usu, see on põhimõtteliselt kõik! Ükskõik milline programm mida sa oled eales kasutanud, ükskõik kui keerukas, on ehitatud üles funktsioonidele mis näevad välja enamvähem sellised. Seega, üks viis programmeerimist kirjeldada on kui suure, keeruka ülesande järjest väiksemateks ülesanneteks jagamine kuniks alamülesanded on piisavalt lihtsad et neid sooritada ühega nendest lihtsatest funktsioonidest.
		+
		+	= Algkoodi organiseerimine =
		+	Iga programmeerimiskeele puhul on üks ühine punkt - programmeerimine sisaldab endas nii abstraktsete kontseptsioonide ümberkorraldamist töötavateks mudeliteks ning nonde mudelite konversiooni lähtekoodi failiks mida saab seejärel kasutada kompileerijaga ning salvestada hilisemaks muutmiseks.
		+
		+	=== Lähtekood ===
		+
		+	Lähtekood on tekst lähtekoodifailis. C++ algkood on tõstutundlik. Sellest aga hiljem.
		+
		+	=== Lähtekoodifail ===
		+
		+	Enamus operatsioonisüsteeme tahavad C++i lähtekoodifailidele laiendeid. Kõige sagedasemini kasutatav on .cpp implementeeritavate ning .h päisefailide (deklaratsioonifailide) jaoks. Muud tuntud variatsioonid on .cc, .C, .cxx ja .c++. Näiteks LingitudNimistu.cpp ja LingitudNimistu.h

@@ Rida 7: / Rida 7: @@
 Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole olemas sümboleid ja sõnu binaarkoodis, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.
-== Kõrgkeeled ==
+=== Kõrgkeeled ===
 Programmid, mis on kirjutatud kõrgkeeltes, tuleb enne täitmist transleerida. See translatsioon on tihtipeale väga pikk protsess ning tulemuseks on ebatäiuslik kood, võrreldes käsitsi kirjutatud madalkeeltega. Enne kõrgkeelte hülgamist, vaatame lähemalt mõnda positiivset kõrgkeele külge ning mis on kõrgkeeltel mida madalkeeltel pole:
@@ Rida 26: / Rida 26: @@
 Kuigi need ülesanded võivad tunduda keerukad, enamuses programmeerimiskeskkondades (arenduskeskkonnad) on need sammud automatiseeritud. Tavaliselt tuleb ainult programm valmis kirjutada ning sisestada ainult üks käsk et programm kompileerida ning täita. Teisest küljest on jällegi hea teada mis taustal toimub. Kui midagi peaks valesti minema, saad välja nuputada mis see oli.