Lehekülje Tutvustus C plus plus 'i lähteteksti vaatamine


C++ on üldotstarbeline programmeerimiskeel. Ta on vabas vormis, mitmikparadigmaline staatiliselt trükitav keel mis toetab protseduurilist programmeerimist, andmeabstraktsioone, objektorienteeritud- ning üldist programmeerimist. 1990ndate keskel muutus C++ populaarseimaks kommertsprogrammeerimiskeeleks. Mitte keegi ei oma C++ keelt - ta on täiesti vaba.

1980ndatel aastatel oli Bjarne Stroustrup Bell'i Labs'dest esimene C++'i disainija ning implementeerija (algupärase nimega "Klassidega C") luues võimsamat versiooni C keelest. Lisandid alustasid klassidega millele järgnes, paljude uute huvitavate asjade seas, virtuaalsed funktsioonid, operaatorite ülelaadimised, mitmikpärimikud, mallid ning erandite käsitsemised. Programmeerimiskeele C++ standard ratifitseeriti 1998ndal aastal ISO/IEC 14882:1998'na mille praeguseks, 2003 versiooniks on ISO/IEC 14882:2003.

1998nda aasta C++ Standard koosneb kahest osast - keskkeelest ning standardkeelest. Viimane kaasab endaga Standardmalli teeki ning C Standardteeki. Paljud olemasolevatest C++ teekides ei ole osa Standardist, näiteks Boost. Lisaks on ebastandardsed teekid mis on kirjutatud C keeles, kasutatavad ka C++ programmides.

Programmeerimiskeel C++ ei ole "Parem C keel", ta on enamjaolt laiend C keelele, mis on pühendunud C laiendamisele üld- ning objektorienteeritud programmeerimise paradigmale. Mõned tutvustatud vidinad sisaldavad avalduste kujul deklareerimist, funktsioonilaadseid (?casts?), uus/kustuta, bool, (?reference types?), konstante, sisereafunktsioone, vaikeargumente, funktsioonide ülelaadimist, nimeruume, klasse (k.a kõik klassidega seonduvad featuurid nagu pärandid, liikmefunktsioonid, virtuaalsed funktsioonid, abstraktklassid ja konstruktorid), operaatorite ülelaadimist, malle, :: operaatorit, erandite käsitsemist ning käibeaja tuvastamist.

C++ sooritab ka rohkem trükikontrolli kui C.

Kahe kaldkriipsuga ("//") kommentaarid olid algselt C eelkäija ja BCPL osad ning taaskäsitletud C++'s.

Mitmed C++ vidinad olid hiljem C poolt omandatud, kaasa arvatud const, inline, deklaratsioonid for-tsüklite sees ning C++ stiilis kommetnaarid (kasutades // sümbolit)

C++ algkoodi näidis
 #include <iostream>
 int main()
 {
    std::cout << "Tere maailm!\n";
 }

Traditsiooniliselt on esimene programm mis kirjutatakse, "Tere maailm" kuna see on täpselt see mida programm teeb - väljastab ekraanile "Tere maailm".