Hinnavaatlus.ee Wiki - Kasutaja kaastööd [et]

Logo

2006-07-14T11:45:44Z

Renka:

[[Kategooria:HV]]

logo

Otsingu kiirendamine failides

2005-10-21T09:05:40Z

Renka:

[[Kategooria: Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria: Tarkvara]]
...ehk kuidas paremini operatsioonisüsteemi võimalusi ära kasutada.

Windowsil on kaasas selline vidin nagu indekseerimisteenus (''Indexing service''), mis tavaliselt süsteemi ressursijanu kustutamiseks välja lülitatakse. Kedagi ei saa selle tõttu hukka mõista, sest mingil veidral põhjusel ei ole [[Microsoft]] selle teenuse abi kasutanud süsteemi otsinguriistades.

Kindlasti on aga indekseerimisteenusest kõvasti abi, kui andmemaht ulatub kümnetesse gibibaitidesse ning failide arv tuhandetesse, sest otsingutulemused kuvatakse siis praktiliselt kohe - tingimusel, et kõik kettad on viisakalt indekseeritud (loe: ''indexing service'''il on olnud piisavalt aega oma katalooge koostada).

Niisiis, asume kiiresti otsima. Sisse tuleb lülitada ''Seach agent'', vaikimisi on selleks koerake:
<code>[HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Explorer\<br>
CabinetState]<br>
REG_SZ=no</code>

Avame otsinguakna (Ctrl+E Exploreri aknas, Win+F töölaual):
* otsimaks mingit teksti failide sees, kirjutame <code>!otsisõna</code>
* otsimaks antud sõna oma nimes sisaldavat faili, kirjutame <code>@filename otsisõna</code>

Otsingus võib kasutada ka metamärki (''wildcard''i) * .

[[image:XP_otsi_kast.jpg|frame|left|Windows XP otsing]]

Kõik otsingud tuleb kirjutada alumisse kasti. Ärge küsige, miks. Otsimisvõimalused ise on aga tavakasutaja mõistes piiramatud: http://msdn.microsoft.com/library/default.asp?url=/library/en-us/indexsrv/html/ixqlang_6i79.asp

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=3676 symlink]

Otsingu kiirendamine failides

2005-10-21T09:04:13Z

Renka:

[[Kategooria: Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria: Tarkvara]]
...ehk kuidas paremini operatsioonisüsteemi võimalusi ära kasutada.

Windowsil on kaasas selline vidin nagu indekseerimisteenus (''Indexing service''), mis tavaliselt süsteemi ressursijanu kustutamiseks välja lülitatakse. Kedagi ei saa selle tõttu hukka mõista, sest mingil veidral põhjusel ei ole [[Microsoft]] selle teenuse abi kasutanud süsteemi otsinguriistades.

Kindlasti on aga indekseerimisteenusest kõvasti abi, kui andmemaht ulatub kümnetesse gibibaitidesse ning failide arv tuhandetesse, sest otsingutulemused kuvatakse siis praktiliselt kohe - tingimusel, et kõik kettad on viisakalt indekseeritud (loe: ''indexing service'''il on olnud piisavalt aega oma katalooge koostada).

Niisiis, asume kiiresti otsima. Sisse tuleb lülitada ''Seach agent'', vaikimisi on selleks koerake:
<code>[HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Explorer\<br>
CabinetState]<br>
REG_SZ=no</code>

Avame otsinguakna (Ctrl+E Exploreri aknas, Win+F töölaual):
* otsimaks mingit teksti failide sees, kirjutame <code>!otsisõna</code>
* otsimaks antud sõna oma nimes sisaldavat faili, kirjutame <code>@filename otsisõna</code>

Otsingus võib kasutada ka metamärki (''wildcard''i) * .

[[image:XP_otsi_kast.jpg|frame|center]]

Kõik otsingud tuleb kirjutada alumisse kasti. Ärge küsige, miks. Otsimisvõimalused ise on aga tavakasutaja mõistes piiramatud: http://msdn.microsoft.com/library/default.asp?url=/library/en-us/indexsrv/html/ixqlang_6i79.asp

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=3676 symlink]

HijackThis programmi abimaterjalid

2005-10-19T12:41:23Z

Renka:

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Turvalisus]]

Kuna järjest rohkem paistab figureerivat HijackThisi nimi (mida mingil arusaamatul põhjusel enam kui korra on tõlgitud "Hei jaak seda!" ) Siis... Mis, sa *polegi* kuulnud säärasest asjandusest?!? Tegu igatpidi universaalse vidinaga kõikvõimalike ''[[homepage hijacker]]ite'' ja muude reklaamikullerite eemaldamiseks. Asja ainuke miinus on üpris kasutajavaenulik välimus (kesmise kasutaja seisukohast võetuna). Programm mõistlikku infot kaasas ei kanna ning üldiselt eeldab, et töölelaskja ise teab mis teeb...

Anyway, autor on valmis kribanud ka mingi pisikese juhendi selgitustega kuidas programmi väljundit interpreteerida ehk siis mida üks või teine rida tähendab ning mida sellega peale võiks hakata: http://www.spywareinfo.com/~merijn/htlogtutorial.html

Kui asi huvitama hakkas siis leiab ta siit: http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html

[http://www.hijackthis.de/en Automaatne logikontrollija nr 1]
Asi kujutab endast automaatset HJT logi kontrollijat, mis suudab üpris paljude sissekannete kohta asjalikku infot anda. Igati kiirem (ehkki mitte nii põhjalik) lahendus kui foormis kasutajate arvamuse ootamine.

[http://hjt.iamnotageek.com/ Automaatne logikontrollija nr 2]
Kasutamiseks tuleks siis teha copy-paste .log failist.
Nagu ka eelmine nii pole ka see 100%-selt tõhus aga abiks ikka.

Autorks peamiselt [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10164 HacaX], viimane link [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=6884 felix]
Koostas: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

Internet

2005-10-17T19:51:29Z

Renka: /* Teenused */

[[Kategooria:Üldine]]
[[Kategooria:Andmeside]]
[[Category:Üldine]]

'''Internet''' on ülemaailmne [[arvutivõrk]]ude ühendus, mis kasutab töötamiseks [[Internet Protocol|Interneti Protokolli]] (IP).

==Ajalugu==
Internet kujunes välja 1960. aastatel USA-s. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata [[andmeside|andmesidevõrk]], et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas [[andmepakett]]idel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal loodi [[ARPANET]] – USA sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste [[Suurarvuti|suurarvutite]] vaheline [[arvutivõrk]]. Hiljem laiendati [[ARPANET]]-ti ligipääsu võimalusi ka teistele ülikoolidele ning ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile.

1. jaanuaril 1983 võeti ARPANETis andmevahetusprotokollina kasutusele [[TCP/IP]], senise [[NCP]] asemel. Seda päeva loetakse tänapäevase Interneti sünniks.

Augustis 1991 avalikustas [[Tim Berners-Lee]] oma ''World Wide Web'' projekti, kaks aastat peale seda, kui ta oli alustanud [[HTML]]i ja [[HTTP]] loomist ning avaldanud esimesed veebileheküljed [[CERN]]is Šveitsis. Üksikud haridus- ja valitsusasutused avaldasid samuti veebilehekülgi, kui avalikkusel ei olnud veel vahendit nende vaatamiseks. 1993 ilmus Mosaic'i brauseri versioon 1.0 ning Interneti laialdasem levik võis alata.

==Brauserid==
[[Brauser]] ehk veebilehitseja on programm, mille abil saab vaadata veebilehti ja mille lisandprogrammidega saab kasutada internetipõhiseid teenuseid.

==Teenused==
Internetis enimkasutatavateks andmevahetusprotokollideks on:
* [[IP]] (Internet Protocol)
* [[TCP]] (Transmission Control Protocol)
* [[UDP]] (User Datagram Protocol)
* [[DNS]] (Domain Name Server)
* [[PPP]] (Point-to-Point Protocol)
* [[SLIP]]
* [[ICMP]]
* [[POP3]] (Post Office Protocol version 3)
* [[IMAP]] (Internet Message Access Protocol)
* [[SMTP]] (Simple Mail Transfer Protocol)
* [[HTTP]] (HyperText Transfer Protocol)
* [[HTTPS]]
* [[SSH]] (Secure Shell)
* [[telnet]]
* [[FTP]] (File Transfer Protocol)
* [[LDAP]]
* [[SSL]]
* [[TLS]]

Ja populaarsemateks teenusteks, mis kasutavad neid protokolle, on [[e-post]], [[veeb]], [[Usenet]]i uudisgrupid, [[failide jagamine]], [[kiirsuhtlus]], [[IRC]] ja [[MUD]]. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks [[meililist]]id ja [[ajaveeb]]id. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks [[veebiraadio]]d ja online-videod.

==Domeenid==
Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile ([[IP-aadress]]) [[internet]]is. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.

*[[Üladomeen]]

==Vaata ka==
*[[Dünaamiline IP-aadress]]
*[[IP-aadress]]

==Välislingid==
* [http://aabits.hot.ee/ Internetiaabits]
* [http://www.vallaste.ee/ IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat]
* [http://ip-number.com Show your IP address]

{{täienda}}