Hinnavaatlus.ee Wiki - Kasutaja kaastööd [et]

Rekursioon

2008-10-09T15:17:11Z

Nene: /* Praktiline näide: Puukujulise menüü kuvamine andmebaasist */ ports sisu

Programmeerimises nimetatakse '''rekursiooniks''' seda, kui funktsioon kutsub välja iseennast.
Järgnevalt on toodud kaks näidet rekursiooni kasutamise kohta:

* [[#Kanooniline näide: faktoriaali arvutamine|Kanooniline näide: faktoriaali arvutamine]] - sobib lugemiseks neile, kes on vähe matemaatikalembesed,
* [[#Praktiline näide: Puukujulise menüü kuvamine andmebaasist|Praktiline näide: Puukujulise menüü kuvamine andmebaasist]]

== Kanooniline näide: faktoriaali arvutamine ==

Sageli tutvustatakse rekursiooni faktoriaali arvutamise näitel.
Arvu <var>n</var> faktoriaal (<var>n</var>!) on defineeritud järgnevalt:

: <var>n</var>! = 1 · 2 · 3 · ... · <var>n</var>

Näiteks arvu 3 faktoriaal on:

: 3! = 1 · 2 · 3 = 6

Ja arvu 4 faktoriaal on:

: 4! = 1 · 2 · 3 · 4 = 24

Kui me sedasi nende faktoriaalide arvutamist jätkame, siis märkame, et järgmise arvu faktoriaali saame kergesti kätte, kui teame talle eelneva arvu faktoriaali. Näiteks arvu 5 faktoriaali arvutamine muutub tublisti lihtsamaks kui tema arvu 4 faktoriaali:

: 5! = 4! · 5 = 120

Seega võime nüüd defineerida, et et arvu <var>n</var> faktoriaal on arvu <var>n</var> enda ja talle eelneva arvu faktoriaali korrutis (välja arvatud see juhtum, et arvu 1 faktoriaaliks on alati 1). Ehk matemaatiliselt väljendudes:

: <var>n</var>! = 1, kui <var>n</var> = 1
: <var>n</var>! = (<var>n</var> - 1)! · <var>n</var>, kui <var>n</var> > 1

Siin definitsioonis aga ongi meil juba rekursioon - defineerimaks faktoriaali olemust, kasutame me faktoriaali ennast.

Selle matemaatilise definitsiooni põhjal saame me nüüd kirjutada faktoriaali arvutava funktsiooni mõnes programmeerimiskeeles:

function faktoriaal(n) {
if (n == 1)
return 1;
else
return faktoriaal(n-1) * n;
}

Selleks, et saada aimu, mida rekursiooniga ka praktikas peale hakata (eeldades, et faktoriaalide arvutamine pole su igapäevaleib), loe edase ka järgmist näidet.

== Praktiline näide: Puukujulise menüü kuvamine andmebaasist ==

Olgu meil üks aiasaadusi vahendav veebileht, millel on selline
puukujuline ülesehitus:

* Kaubad
** Juurviljad
*** Porgand
*** Peet
*** Kaalikas
** Puuviljad
*** Õun
*** Pirn
* Müügipunktid
** Tallinnas
** Tartus
** Pärnus

Mõistagi on kõik need andmed salvestatud andmebaasi tabelisse:

{| border="1"
! id
! nimi
! parent_id
|-
| 1
| Kaubad
| 0
|-
| 2
| Juurviljad
| 1
|-
| 3
| Porgand
| 2
|-
| 4
| Peet
| 2
|-
| 5
| Kaalikas
| 2
|-
| 6
| Puuviljad
| 1
|-
| 7
| Õun
| 6
|-
| 8
| Pirn
| 6
|-
| 9
| Müügipunktid
| 0
|-
| 10
| Tallinnas
| 9
|-
| 11
| Tartus
| 9
|-
| 12
| Pärnus
| 9
|}

See on kõige levinum ja lihtsam meetod puukujuliste andmete andmebaasi
salvestamiseks ning enamasti sellisest lihtsast struktuurist ka
piisab.

Nagu näha, siis on lisaks väljadele ''id'' ja ''nimi'' ka väli
''parent_id'', mis viitab selle rea ''id''-le mille alla rida kuulub.
Näiteks Pirni ''parent_id'' on 6, seega kuulub ta Puuviljade
kategooriasse, mille ''id''-ks on 6. Samuti on siit selgelt näha, et
Puuviljade alla kuuluvad veel ka õun ja pirn, mille ''parent_id'' on
samuti 6. Puuviljade ''parent_id'' on aga 1, mistõttu puuviljad käivad
omakorda Kaupade alla. Kaupade ''parent_id'' on aga 0, mis
tähendab, et tegemist on kõige ülemise taseme kategooriaga, mis enam
millegi alla ei kuulu.

Eelnevalt esitatud küsimusi saab lihtsalt esitada ka SQL-is. Näiteks
võime küsida, mis asjad kuuluvad Puuviljade (''id'' = 6)
kategooriasse:

SELECT * FROM menyy WHERE parent_id = 6;

Ning andmebaas vastab meile:

{| border="1"
! id
! nimi
! parent_id
|-
| 7
| Õun
| 6
|-
| 8
| Pirn
| 6
|}

Või siis, et kuhu kuuluvad Puuviljad (''parent_id'' = 1) ise:

SELECT * FROM menyy WHERE id = 1;

Ja saame vastuseks:

{| border="1"
! id
! nimi
! parent_id
|-
| 1
| Kaubad
| 0
|}

Nojah, sellised päringud on muidugi lihtsad, kuid kuidas saaksime kogu
selle tabeli ilusasti puukujuliselt väljastada. Alustame kõigepealt
sellest, et kirjutame endale väikese abifunktsiooni, mis tagastab
meile massiivi menüüelementidega, millel on sama ''parent_id'':

<pre>
function get_children($parent_id) {
$r = mysql_query("SELECT * FROM menyy WHERE parent_id = $parent_id");
$children = array();
while ($row = mysql_fetch_array($r)) {
$children[] = $row;
}
return $children[];
}
</pre>

Nüüd on kõik meie järgnev vaev juba tublisti lihtsustatud. Kõigepealt
väljastame kõige kõrgema tasandi kategooriad - see peaks olema lihtne.
On meil ju teada, et kõigi ülemisel tasandil olevate asjade
''parent_id'' on alati 0. Seega saame kirjutada järgmise PHP
funktsiooni:

<pre>
function print_menu() {
foreach (get_children(0) as $child) {
echo $child["nimi"]."\n";
}
}
</pre>

Vahva. Nüüd väljastame ka järgmise tasandi menüüelemendid. Kusjuures
nendele alamelementidele prindime ette väikese tühiku:

<pre>
function print_menu() {
foreach (get_children(0) as $child) {
echo $child["nimi"]."\n";
foreach (get_children($child["id"]) as $child2) {
echo " ".$child2["nimi"]."\n";
}
}
}
</pre>

Noh, ja nüüd ka kolmas tasand:

<pre>
function print_menu() {
foreach (get_children(0) as $child) {
echo $child["nimi"]."\n";
foreach (get_children($child["id"]) as $child2) {
echo " ".$child2["nimi"]."\n";
foreach (get_children($child2["id"]) as $child3) {
echo " ".$child3["nimi"]."\n";
}
}
}
}
</pre>

Kuna aga meie menüükesel ongi vaid kolm tasandit, siis ongi valmis!

Aga kui me ei tea ette kui palju meie menüüs neid tasemeid on? Mingi
tuhandetasemelise menüü jaoks sellise koodi kirjutamine oleks juba
ääretult tüütu. Lisaks poleks see kood just eriti ilus. Õigupoolest
pole see juba praegu seda. Seal on sees mingid tobedad kordused ja
need muutujanimed - $child, $child2, $child3 - need pole kah kellegi
asi. Ja kui me siis peale selle koodi kirjutamist otsustame, et
tahame tühikute asemel väljastada hoopis tärne, siis peame seda muutma
igal menüütaseme puhul eraldi! Siin peab olema mingi parem moodus.

Ja tõesti. Siin tulebki meile appi rekursioon. Selle asemel et
foreach'i sisse lõputult foreach'e toppida, pöördume hoopis sellesama
print_menu() funktsiooni poole:

<pre>
function print_menu($parent_id) {
foreach (get_children($parent_id) as $child) {
echo $child["nimi"]."\n";
print_menu($child["id"]);
}
}
</pre>

Mnjaa.. see toimib, aga nüüd ei saa me enam print_menu() funktsiooni
välja kutsuda ilma, et me talle argumendi '0' ette annaksime. Õnneks
saab selle probleemi lahendada, kui määrame $parent_id väärtuseks
vaikimisi 0:

<pre>
function print_menu($parent_id=0) {
</pre>

Nii... aga vahepeal läks täielikult kaduma ka meie tore treppimine.
Kuid ka see mure on lihtsalt lahendatav. Me ju tahame välja printida
täpselt nii palju tühikuid, kui mitmendal tasandil me parajasti oleme,
seega anname lihtsalt kaasa veel ühe parameetri, mida ma igal
alamtasandile suundumisel suurendame:

<pre>
function print_menu($parent_id=0, $level=0) {
foreach (get_children($parent_id) as $child) {
// arvutame välja taande (0 tasandil on taane "")
$taane = str_repeat(" ", $level);

echo $taane . $child["nimi"]."\n";
print_menu($child["id"], $level+1);
}
}
</pre>

Taraa... ja ongi valmis. Ja ei mingeid foreache foreachide sees.
Kõik tänu rekursioonile.

Rekursioon

2008-10-09T13:13:41Z

Nene: /* Kanooniline näide: faktoriaali arvutamine */

Rekursioon

2008-10-09T13:10:55Z

Nene: /* Kanooniline näide: faktoriaali arvutamine */

Rekursioon

2008-10-09T13:08:57Z

Nene: selgitused näidete kohta

Rekursioon

2008-10-09T13:04:29Z

Nene: /* Praktiline näide: Andmebaasi salvestatud puukujulise menüü kuvamine */ lihtsustatud

Programmeerimises nimetatakse '''rekursiooniks''' seda, kui funktsioon kutsub välja iseennast.

== Kanooniline näide: faktoriaali arvutamine ==

Sageli tutvustatakse rekursiooni faktoriaali arvutamise näitel.
Arvu <var>n</var> faktoriaal (<var>n</var>!) on defineeritud järgnevalt:

: <var>n</var>! = 1 · 2 · 3 · ... · <var>n</var>

Näiteks arvu 3 faktoriaal on:

: 3! = 1 · 2 · 3 = 6

Ja arvu 4 faktoriaal on:

: 4! = 1 · 2 · 3 · 4 = 24

Kui me sedasi nende faktoriaalide arvutamist jätkame, siis märkame, et järgmise arvu faktoriaali saame kergesti kätte, kui teame talle eelneva arvu faktoriaali. Näiteks arvu 5 faktoriaali arvutamiseks piisab sellisest tehtest:

: 5! = 4! · 5 = 120

Seega võime nüüd defineerida, et et arvu <var>n</var> faktoriaal on arvu <var>n</var> enda ja talle eelneva arvu faktoriaali korrutis (välja arvatud see juhtum, et arvu 1 faktoriaaliks on alati 1). Ehk matemaatiliselt väljendudes:

: <var>n</var>! = 1, kui <var>n</var> = 1
: <var>n</var>! = (<var>n</var> - 1)! · <var>n</var>, kui <var>n</var> > 1

Siin definitsioonis aga ongi meil juba rekursioon - defineerimaks faktoriaali olemust, kasutame me faktoriaali ennast.

Selle matemaatilise definitsiooni põhjal saame me nüüd kirjutada faktoriaali arvutava funktsiooni mõnes programmeerimiskeeles:

function faktoriaal(n) {
if (n == 1)
return 1;
else
return faktoriaal(n-1) * n;
}

== Praktiline näide: Puukujulise menüü kuvamine andmebaasist ==

Rekursioon

2008-10-09T13:03:34Z

Nene: Pealkiri praktilisele näitele

Rekursioon

2008-10-09T13:01:59Z

Nene: rekursiooni lühikirjeldus koos näitega faktoriaali arvutamise kohta

Esileht

2008-10-09T12:15:15Z

Nene: /* Programmeerimine ja veebiehitus */ +rekursioon

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

== Hinnavaatlus ==

* [[Korduma Kippuvad Küsimused]]
* [[Hinnavaatlus|Üldinfo]]
* [[Logo|HV logo]]
* [[Ajalugu|HV ajalugu]]
* [[Screensaver|HV screensaver]]
* [[Statistika|HV ja foorumi külastusstatistika]]
* [[Foorumi efektiivne kasutamine]]
* [[Turvalise äri tagamise põhimõtted]]

== Programmeerimine ja veebiehitus ==

* [[Kuidas teha veebilehte]]
* [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]]
* [[Programmeerimise õppimine]]
* [[Sissejuhatus programmeerimisse]] C++
* [[CMD ja BAT - nipid ja trikid]]
* [[Rekursioon]]

== Tarkvara ==
* [[3D Studio Max - põhitõed algajatele]]
* [[Automatiseeritud tegevused]] - AutoIt
* [[Draiverid_ehk_juhtprogrammid]]
* [[Firefox kiiremaks]]
* [[GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks]]
* [[Kõvaketta seisukorra hindamine]]
* [[Linuxi kerneli kompileerimine]]
* [[Otsingu kiirendamine failides]]
* [[Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Windows XP)]]
* [[Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Mac OS X)]]
* [[VIA SATA draiverite integreerimine Windowsi installi CD-le]]
* [[Vaese mehe MUI Windows XP-le]]
* [[Windows XP Ülekiirendamine]]

== Turvalisus ==
* [[HijackThis programmi abimaterjalid]]
* [[Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta]]
* [[Kurjade lehekülgede blokeerimine brauserites]]
* [[Paroolide genereerimine]]
* [[Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid]]

== Riistvara ==
* [[AGP 4X ja 8X eristamine silmaga]]
* [[Casemod'i nippe]]
* [[Kõvakettad - statistikat ja palju muud kasulikku infot]]
* [[Emaplaadi tähiste lühendite tähendused]]

== Andmeside ==
* [[Andmeside abimaterjalikogu]]
* [[Elioni DigiTV]]
* [[GPRS seadistamine]]
* [[Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus]]
* [[Interneti leviala laiendamine(WDS)]]
* [[Kuidas jagada internetti (Linux) ja kasutada juba jagatud ühendust (Linux, Windows XP)]]
* [[Lihtsa võrguanalüsaatori ehitamine]]
* [[Lihtsa võrgukoormuse jagaja ehitamine]]
* [[QoS]]
* [[SMB ja NetBIOS]]
* [[Traadita võrgu loomine kodus]]
* [[Võrgujagamise lihtne peitmine ISP jaoks]]
* [[Võrguühenduse kontrollimine]]
* [[Võrguseadmete tüübid ja liigitus]]
* [[Võrguteenused Windowsis ei toimi]]
* [[Wifi sildamine]]
* [[Wifi välise antenni ise lisamine]]

== Muu/Mõisted ==
* [[ARPANET]]
* [[GNU]]
* [[IRC]]
* [[Internet]]
* [[Linux]]
* [[Linus Torvalds]]
* [[Live CD]]
* [[:Category:Info mahuühikud|Info mahuühikud]]

== Viki ==

* [[Viki kirjutamine]]
* [[Kuidas saada Viki kirjutajaks]]
* [[Ettepanekud/TODO]]

=== Kes kirjutavad Vikit? ===

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|

= Uudised: =

== Esilehel uus struktuur ==

MediaWiki enda kategooriate süsteem oli ehk mugav ariklite kirjutajatele, kui navigeerimismehhanismina muutis HV viki kasutamise üsna ebamugavaks. Nüüd on kõik artiklid kenasti ära toodud siinsel esilehel. Hetkel on neid just parasjagu, et mitte muutuda liialt pikaks nimekirjaks. Kui artiklite arv kasvab, eks siis võib tekitada ka mõned alamlehed.

''Pühapäev, 4. märts 2007''

== Kraanid kinni 2 ==
Viki anonüümne muutmine keelatud seoses bottide rünnakuga.

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

''Esmaspäev, 15. Mai 2006''

== Update ==

Väike teadeanne, et projekt on veel täies elujõus ning uued artiklid ning autorid on jätkuvalt oodatud!

''Esmaspäev, 13. Märts 2006''

== Uus kategoriseerimine ==

Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.

''Esmaspäev, 24. Oktoober 2005''

== Kraanid kinni ==

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

'''NB! Anonüümne muutmine on taas lubatud!'''

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''

== Viki kohal ==

Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''
|}

Programmeerimise õppimine

2008-08-31T21:18:18Z

Nene: /* Python */

Tihtipeale küsitakse HV foorumis, kas ja kuidas saaks ise programmeerimist õppida.

Muidugi saab programmeerimist iseseisvalt õppida. Paljude arvates ongi see ainuke mõeldav moodus - aga eks see ole nii paljude oskustega siin ilmas - kui õppijal endal huvi pole, siis ei aita palju ka sundimine.

Kõige suuremaid vaidlusi tekitab aga küsimus, millise programmeerimiskeelega peaks algaja alustama. Siin pole mingit ühte ja õiget vastust - on vaid vähesed keeled, mis kindlasti ei sobi alustamiseks, kuid pea kõik ülejäänud on sellised, milles aegade jooksul on paljud inimesed igati edukalt programmeerimist alustanud.

== Millest lähtuda esimese programmeerimiskeele valikul? ==

Muidugi, kui sa programmeerida ei oska, siis on palju nõuda, et sa oskaksid valida enda jaoks sobilikku programmeerimiskeelt. Ning nagu öeldud, siis neil, kes oskavad programmeerida, on tihtipeale erinev nägemus sellest, milline üks algajale sobilik programmeerimiskeel peaks olema. On siiski mõningad kriteeriumid, mida esimese programmeerimiskeele valikul silmas pidada:

;Eestikeelse materjali olemasolu
:Praktiliselt iga keele kohta leidub hulganisti inglise keelset materjali, eesti keelset aga enamasti napib. Kui sa end inglise keeles just kõige paremini ei tunne, siis ilmselt pead piirduma keeltega, millele on eestikeelseid õpetusi.
;Keele populaarsus
:Mida populaarsem on keel, seda enam leidub neid, kes sinu küsimustele vastuseid oskavad anda. Nii mõnigi keel, mis ehk õppimiseks oleks hea, kannatab just kasutajate vähesuse all.
;Milliseid keeli oskab sinu programmeerijast sõber?
:Kui sul on programmeerida oskav sõber, siis parim valik on raudselt see keel, mida temagi oskab - nõndaviisi ei pea sa kaugelt abi otsima.

== Programmeerimiskeeled ==

Järgnevalt nimekiri erinevatest keeltest ja nende headest ja halbadest külgedest (tähestiku järjekorras):

=== Basic / Visual Basic ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelset kirjandust.
* + Loodud paljuski algajaid silmas pidades, ning on endiselt algajate seas väga levinud.
* - Populaarsemad implementatsioonid on vaid Windowsi platvormile.

=== C / C++ ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelset kirjandust.

* - Kaunis riistvaralähedane keel, mis eeldab, et kasutaja teab täpselt mida teeb - mistõttu algajal on kerge end jalga tulistada.
* - Ei sisalda mitmeid teistes keeltes olevad mugavusi: automaatne mäluhaldus, string-tüüpi muutujad... Selle asemel peab algaja rinda pistma mitmete keerukate kontseptsioonidega: viidad, mäluaadressid, mallid...
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Java ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelseid materjale.

* - Rangelt objekt-orjenteeritud, sundides ka algajad defineerima klasse ja kirjutama muud lisa-koodi, millest nad veel midagi aru ei saa.
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Pascal ===

Pascal loodi omal ajal just programmeerimise õpetamiseks, ja seda kasutatakse siiamaani ka mitmetes Eesti koolides just selleks. Kuid tänapäeval on Pascal oma populaarsust kaotamas, vaid Borlandi arendatav Delphi, mida tuleb endale osta raha eest, on veel arvestatav tegija.

* + Mitmeid eestikeelseid materjale.
* + Loodud programmeerimise õpetamiseks.

* - Üksjagu vananenud.
* - Väikese populaarsusega (kui Delphi välja arvata).
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== PHP ===

Kui sind huvitab veebilehtede tegemine, ja sa oled juba tuttav HTML-i ja CSS-ga, siis võib just PHP olla sulle parim valik oma veebimeistri oskuste täiendamisel. Kui sa aga HTML-i veel ei mõista, siis ilmselt pole see hetkel sinu jaoks.

* + Väga populaarne.
* + Palju eestikeelseid õpetusi.

* - Mõeldud eeskätt veebilehtede tegemiseks, muu jaoks eriti ei kasutata. Ühtlasi tähendab see seda, et programmi käivitamiseks pead selle üles laadima veebiserverisse, või siis installeerima omaenda masinasse veebiserveri (on muidugi võimalik kasutada ka tekstiredaktorit, millega otse veebiserveris faile muuta).

=== Python ===

* + Mõningal määral eestileekseid materjale.

* - Mitte eriti laialt levinud.

* [http://www.cl.ut.ee/inimesed/nkahusk/sissejuhatus-pythonisse/ Sissejuhatus Pythonisse] - väga üldine sissejuhatus Pythonisse.

=== Ruby ===

* + Mitmeid häid inglisekeelseid õpetusi, mis just algajatele suunatud.

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

Programmeerimise õppimine

2008-08-30T10:48:32Z

Nene: /* Programmeerimiskeeled */ + VB

Tihtipeale küsitakse HV foorumis, kas ja kuidas saaks ise programmeerimist õppida.

Muidugi saab programmeerimist iseseisvalt õppida. Paljude arvates ongi see ainuke mõeldav moodus - aga eks see ole nii paljude oskustega siin ilmas - kui õppijal endal huvi pole, siis ei aita palju ka sundimine.

Kõige suuremaid vaidlusi tekitab aga küsimus, millise programmeerimiskeelega peaks algaja alustama. Siin pole mingit ühte ja õiget vastust - on vaid vähesed keeled, mis kindlasti ei sobi alustamiseks, kuid pea kõik ülejäänud on sellised, milles aegade jooksul on paljud inimesed igati edukalt programmeerimist alustanud.

== Millest lähtuda esimese programmeerimiskeele valikul? ==

Muidugi, kui sa programmeerida ei oska, siis on palju nõuda, et sa oskaksid valida enda jaoks sobilikku programmeerimiskeelt. Ning nagu öeldud, siis neil, kes oskavad programmeerida, on tihtipeale erinev nägemus sellest, milline üks algajale sobilik programmeerimiskeel peaks olema. On siiski mõningad kriteeriumid, mida esimese programmeerimiskeele valikul silmas pidada:

;Eestikeelse materjali olemasolu
:Praktiliselt iga keele kohta leidub hulganisti inglise keelset materjali, eesti keelset aga enamasti napib. Kui sa end inglise keeles just kõige paremini ei tunne, siis ilmselt pead piirduma keeltega, millele on eestikeelseid õpetusi.
;Keele populaarsus
:Mida populaarsem on keel, seda enam leidub neid, kes sinu küsimustele vastuseid oskavad anda. Nii mõnigi keel, mis ehk õppimiseks oleks hea, kannatab just kasutajate vähesuse all.
;Milliseid keeli oskab sinu programmeerijast sõber?
:Kui sul on programmeerida oskav sõber, siis parim valik on raudselt see keel, mida temagi oskab - nõndaviisi ei pea sa kaugelt abi otsima.

== Programmeerimiskeeled ==

Järgnevalt nimekiri erinevatest keeltest ja nende headest ja halbadest külgedest (tähestiku järjekorras):

=== Basic / Visual Basic ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelset kirjandust.
* + Loodud paljuski algajaid silmas pidades, ning on endiselt algajate seas väga levinud.
* - Populaarsemad implementatsioonid on vaid Windowsi platvormile.

=== C / C++ ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelset kirjandust.

* - Kaunis riistvaralähedane keel, mis eeldab, et kasutaja teab täpselt mida teeb - mistõttu algajal on kerge end jalga tulistada.
* - Ei sisalda mitmeid teistes keeltes olevad mugavusi: automaatne mäluhaldus, string-tüüpi muutujad... Selle asemel peab algaja rinda pistma mitmete keerukate kontseptsioonidega: viidad, mäluaadressid, mallid...
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Java ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelseid materjale.

* - Rangelt objekt-orjenteeritud, sundides ka algajad defineerima klasse ja kirjutama muud lisa-koodi, millest nad veel midagi aru ei saa.
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Pascal ===

Pascal loodi omal ajal just programmeerimise õpetamiseks, ja seda kasutatakse siiamaani ka mitmetes Eesti koolides just selleks. Kuid tänapäeval on Pascal oma populaarsust kaotamas, vaid Borlandi arendatav Delphi, mida tuleb endale osta raha eest, on veel arvestatav tegija.

* + Mitmeid eestikeelseid materjale.
* + Loodud programmeerimise õpetamiseks.

* - Üksjagu vananenud.
* - Väikese populaarsusega (kui Delphi välja arvata).
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== PHP ===

Kui sind huvitab veebilehtede tegemine, ja sa oled juba tuttav HTML-i ja CSS-ga, siis võib just PHP olla sulle parim valik oma veebimeistri oskuste täiendamisel. Kui sa aga HTML-i veel ei mõista, siis ilmselt pole see hetkel sinu jaoks.

* + Väga populaarne.
* + Palju eestikeelseid õpetusi.

* - Mõeldud eeskätt veebilehtede tegemiseks, muu jaoks eriti ei kasutata. Ühtlasi tähendab see seda, et programmi käivitamiseks pead selle üles laadima veebiserverisse, või siis installeerima omaenda masinasse veebiserveri (on muidugi võimalik kasutada ka tekstiredaktorit, millega otse veebiserveris faile muuta).

=== Python ===

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

=== Ruby ===

* + Mitmeid häid inglisekeelseid õpetusi, mis just algajatele suunatud.

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

Programmeerimise õppimine

2007-03-04T16:05:30Z

Nene: /* PHP */

Tihtipeale küsitakse HV foorumis, kas ja kuidas saaks ise programmeerimist õppida.

Muidugi saab programmeerimist iseseisvalt õppida. Paljude arvates ongi see ainuke mõeldav moodus - aga eks see ole nii paljude oskustega siin ilmas - kui õppijal endal huvi pole, siis ei aita palju ka sundimine.

Kõige suuremaid vaidlusi tekitab aga küsimus, millise programmeerimiskeelega peaks algaja alustama. Siin pole mingit ühte ja õiget vastust - on vaid vähesed keeled, mis kindlasti ei sobi alustamiseks, kuid pea kõik ülejäänud on sellised, milles aegade jooksul on paljud inimesed igati edukalt programmeerimist alustanud.

== Millest lähtuda esimese programmeerimiskeele valikul? ==

Muidugi, kui sa programmeerida ei oska, siis on palju nõuda, et sa oskaksid valida enda jaoks sobilikku programmeerimiskeelt. Ning nagu öeldud, siis neil, kes oskavad programmeerida, on tihtipeale erinev nägemus sellest, milline üks algajale sobilik programmeerimiskeel peaks olema. On siiski mõningad kriteeriumid, mida esimese programmeerimiskeele valikul silmas pidada:

;Eestikeelse materjali olemasolu
:Praktiliselt iga keele kohta leidub hulganisti inglise keelset materjali, eesti keelset aga enamasti napib. Kui sa end inglise keeles just kõige paremini ei tunne, siis ilmselt pead piirduma keeltega, millele on eestikeelseid õpetusi.
;Keele populaarsus
:Mida populaarsem on keel, seda enam leidub neid, kes sinu küsimustele vastuseid oskavad anda. Nii mõnigi keel, mis ehk õppimiseks oleks hea, kannatab just kasutajate vähesuse all.
;Milliseid keeli oskab sinu programmeerijast sõber?
:Kui sul on programmeerida oskav sõber, siis parim valik on raudselt see keel, mida temagi oskab - nõndaviisi ei pea sa kaugelt abi otsima.

== Programmeerimiskeeled ==

Järgnevalt nimekiri erinevatest keeltest ja nende headest ja halbadest külgedest (tähestiku järjekorras):

=== C++ ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelset kirjandust.

* - Kaunis riistvaralähedane keel, mis eeldab, et kasutaja teab täpselt mida teeb - mistõttu algajal on kerge end jalga tulistada.
* - Ei sisalda mitmeid teistes keeltes olevad mugavusi: automaatne mäluhaldus, string-tüüpi muutujad... Selle asemel peab algaja rinda pistma mitmete keerukate kontseptsioonidega: viidad, mäluaadressid, mallid...
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Java ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelseid materjale.

* - Rangelt objekt-orjenteeritud, sundides ka algajad defineerima klasse ja kirjutama muud lisa-koodi, millest nad veel midagi aru ei saa.
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Pascal ===

Pascal loodi omal ajal just programmeerimise õpetamiseks, ja seda kasutatakse siiamaani ka mitmetes Eesti koolides just selleks. Kuid tänapäeval on Pascal oma populaarsust kaotamas, vaid Borlandi arendatav Delphi, mida tuleb endale osta raha eest, on veel arvestatav tegija.

* + Mitmeid eestikeelseid materjale.
* + Loodud programmeerimise õpetamiseks.

* - Üksjagu vananenud.
* - Väikese populaarsusega (kui Delphi välja arvata).
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== PHP ===

Kui sind huvitab veebilehtede tegemine, ja sa oled juba tuttav HTML-i ja CSS-ga, siis võib just PHP olla sulle parim valik oma veebimeistri oskuste täiendamisel. Kui sa aga HTML-i veel ei mõista, siis ilmselt pole see hetkel sinu jaoks.

* + Väga populaarne.
* + Palju eestikeelseid õpetusi.

* - Mõeldud eeskätt veebilehtede tegemiseks, muu jaoks eriti ei kasutata. Ühtlasi tähendab see seda, et programmi käivitamiseks pead selle üles laadima veebiserverisse, või siis installeerima omaenda masinasse veebiserveri (on muidugi võimalik kasutada ka tekstiredaktorit, millega otse veebiserveris faile muuta).

=== Python ===

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

=== Ruby ===
* + Mitmeid häid inglisekeelseid õpetusi, mis just algajatele suunatud.

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

Programmeerimise õppimine

2007-03-04T16:02:42Z

Nene: /* Ruby */

Tihtipeale küsitakse HV foorumis, kas ja kuidas saaks ise programmeerimist õppida.

Muidugi saab programmeerimist iseseisvalt õppida. Paljude arvates ongi see ainuke mõeldav moodus - aga eks see ole nii paljude oskustega siin ilmas - kui õppijal endal huvi pole, siis ei aita palju ka sundimine.

Kõige suuremaid vaidlusi tekitab aga küsimus, millise programmeerimiskeelega peaks algaja alustama. Siin pole mingit ühte ja õiget vastust - on vaid vähesed keeled, mis kindlasti ei sobi alustamiseks, kuid pea kõik ülejäänud on sellised, milles aegade jooksul on paljud inimesed igati edukalt programmeerimist alustanud.

== Millest lähtuda esimese programmeerimiskeele valikul? ==

Muidugi, kui sa programmeerida ei oska, siis on palju nõuda, et sa oskaksid valida enda jaoks sobilikku programmeerimiskeelt. Ning nagu öeldud, siis neil, kes oskavad programmeerida, on tihtipeale erinev nägemus sellest, milline üks algajale sobilik programmeerimiskeel peaks olema. On siiski mõningad kriteeriumid, mida esimese programmeerimiskeele valikul silmas pidada:

;Eestikeelse materjali olemasolu
:Praktiliselt iga keele kohta leidub hulganisti inglise keelset materjali, eesti keelset aga enamasti napib. Kui sa end inglise keeles just kõige paremini ei tunne, siis ilmselt pead piirduma keeltega, millele on eestikeelseid õpetusi.
;Keele populaarsus
:Mida populaarsem on keel, seda enam leidub neid, kes sinu küsimustele vastuseid oskavad anda. Nii mõnigi keel, mis ehk õppimiseks oleks hea, kannatab just kasutajate vähesuse all.
;Milliseid keeli oskab sinu programmeerijast sõber?
:Kui sul on programmeerida oskav sõber, siis parim valik on raudselt see keel, mida temagi oskab - nõndaviisi ei pea sa kaugelt abi otsima.

== Programmeerimiskeeled ==

Järgnevalt nimekiri erinevatest keeltest ja nende headest ja halbadest külgedest (tähestiku järjekorras):

=== C++ ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelset kirjandust.

* - Kaunis riistvaralähedane keel, mis eeldab, et kasutaja teab täpselt mida teeb - mistõttu algajal on kerge end jalga tulistada.
* - Ei sisalda mitmeid teistes keeltes olevad mugavusi: automaatne mäluhaldus, string-tüüpi muutujad... Selle asemel peab algaja rinda pistma mitmete keerukate kontseptsioonidega: viidad, mäluaadressid, mallid...
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Java ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelseid materjale.

* - Rangelt objekt-orjenteeritud, sundides ka algajad defineerima klasse ja kirjutama muud lisa-koodi, millest nad veel midagi aru ei saa.
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Pascal ===

Pascal loodi omal ajal just programmeerimise õpetamiseks, ja seda kasutatakse siiamaani ka mitmetes Eesti koolides just selleks. Kuid tänapäeval on Pascal oma populaarsust kaotamas, vaid Borlandi arendatav Delphi, mida tuleb endale osta raha eest, on veel arvestatav tegija.

* + Mitmeid eestikeelseid materjale.
* + Loodud programmeerimise õpetamiseks.

* - Üksjagu vananenud.
* - Väikese populaarsusega (kui Delphi välja arvata).
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== PHP ===

Kui sind huvitab veebilehtede tegemine, ja sa oled juba tuttav HTML-i ja CSS-ga, siis võib just PHP olla sulle parim valik oma veebimeistri oskuste täiendamisel. Kui sa aga HTML-i veel ei mõista, siis ilmselt pole see hetkel sinu jaoks.

* + Väga populaarne.
* + Palju eestikeelseid õpetusi.

* - Mõeldud eeskätt veebilehtede tegemiseks, muu jaoks eriti ei kasutata.

=== Python ===

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

=== Ruby ===
* + Mitmeid häid inglisekeelseid õpetusi, mis just algajatele suunatud.

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

Programmeerimise õppimine

2007-03-04T16:01:06Z

Nene:

Tihtipeale küsitakse HV foorumis, kas ja kuidas saaks ise programmeerimist õppida.

Muidugi saab programmeerimist iseseisvalt õppida. Paljude arvates ongi see ainuke mõeldav moodus - aga eks see ole nii paljude oskustega siin ilmas - kui õppijal endal huvi pole, siis ei aita palju ka sundimine.

Kõige suuremaid vaidlusi tekitab aga küsimus, millise programmeerimiskeelega peaks algaja alustama. Siin pole mingit ühte ja õiget vastust - on vaid vähesed keeled, mis kindlasti ei sobi alustamiseks, kuid pea kõik ülejäänud on sellised, milles aegade jooksul on paljud inimesed igati edukalt programmeerimist alustanud.

== Millest lähtuda esimese programmeerimiskeele valikul? ==

Muidugi, kui sa programmeerida ei oska, siis on palju nõuda, et sa oskaksid valida enda jaoks sobilikku programmeerimiskeelt. Ning nagu öeldud, siis neil, kes oskavad programmeerida, on tihtipeale erinev nägemus sellest, milline üks algajale sobilik programmeerimiskeel peaks olema. On siiski mõningad kriteeriumid, mida esimese programmeerimiskeele valikul silmas pidada:

;Eestikeelse materjali olemasolu
:Praktiliselt iga keele kohta leidub hulganisti inglise keelset materjali, eesti keelset aga enamasti napib. Kui sa end inglise keeles just kõige paremini ei tunne, siis ilmselt pead piirduma keeltega, millele on eestikeelseid õpetusi.
;Keele populaarsus
:Mida populaarsem on keel, seda enam leidub neid, kes sinu küsimustele vastuseid oskavad anda. Nii mõnigi keel, mis ehk õppimiseks oleks hea, kannatab just kasutajate vähesuse all.
;Milliseid keeli oskab sinu programmeerijast sõber?
:Kui sul on programmeerida oskav sõber, siis parim valik on raudselt see keel, mida temagi oskab - nõndaviisi ei pea sa kaugelt abi otsima.

== Programmeerimiskeeled ==

Järgnevalt nimekiri erinevatest keeltest ja nende headest ja halbadest külgedest (tähestiku järjekorras):

=== C++ ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelset kirjandust.

* - Kaunis riistvaralähedane keel, mis eeldab, et kasutaja teab täpselt mida teeb - mistõttu algajal on kerge end jalga tulistada.
* - Ei sisalda mitmeid teistes keeltes olevad mugavusi: automaatne mäluhaldus, string-tüüpi muutujad... Selle asemel peab algaja rinda pistma mitmete keerukate kontseptsioonidega: viidad, mäluaadressid, mallid...
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Java ===

* + Väga populaarne.
* + Parajal määral eestikeelseid materjale.

* - Rangelt objekt-orjenteeritud, sundides ka algajad defineerima klasse ja kirjutama muud lisa-koodi, millest nad veel midagi aru ei saa.
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== Pascal ===

Pascal loodi omal ajal just programmeerimise õpetamiseks, ja seda kasutatakse siiamaani ka mitmetes Eesti koolides just selleks. Kuid tänapäeval on Pascal oma populaarsust kaotamas, vaid Borlandi arendatav Delphi, mida tuleb endale osta raha eest, on veel arvestatav tegija.

* + Mitmeid eestikeelseid materjale.
* + Loodud programmeerimise õpetamiseks.

* - Üksjagu vananenud.
* - Väikese populaarsusega (kui Delphi välja arvata).
* - Programmi ei saa kohe käivitada, vaid see tuleb eelnevalt kompileerida.

=== PHP ===

Kui sind huvitab veebilehtede tegemine, ja sa oled juba tuttav HTML-i ja CSS-ga, siis võib just PHP olla sulle parim valik oma veebimeistri oskuste täiendamisel. Kui sa aga HTML-i veel ei mõista, siis ilmselt pole see hetkel sinu jaoks.

* + Väga populaarne.
* + Palju eestikeelseid õpetusi.

* - Mõeldud eeskätt veebilehtede tegemiseks, muu jaoks eriti ei kasutata.

=== Python ===

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

=== Ruby ===

* - Mitte eriti laialt levinud.
* - Pea olematud eestikeelsed materjalid.

Programmeerimise õppimine

2007-03-04T15:18:17Z

Nene: + struktuur

Programmeerimise õppimine

2007-03-04T15:16:03Z

Nene: üldine jutt

Esileht

2007-03-04T14:49:59Z

Nene: /* Programmeerimine ja veebiehitus */

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

== Hinnavaatlus ==

* [[Korduma Kippuvad Küsimused]]
* [[Hinnavaatlus|Üldinfo]]
* [[Logo|HV logo]]
* [[Ajalugu|HV ajalugu]]
* [[Screensaver|HV screensaver]]
* [[Statistika|HV külastusstatistika]]
* [[Foorumi efektiivne kasutamine]]
* [[Turvalise äri tagamise põhimõtted]]

== Programmeerimine ja veebiehitus ==

* [[Kuidas teha veebilehte]]
* [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]]
* [[Programmeerimise õppimine]]
* [[Sissejuhatus programmeerimisse]] C++
* [[CMD ja BAT - nipid ja trikid]]

== Tarkvara ==
* [[3D Studio Max - põhitõed algajatele]]
* [[Automatiseeritud tegevused]] - AutoIt
* [[Draiverid_ehk_juhtprogrammid]]
* [[Firefox kiiremaks]]
* [[GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks]]
* [[Kõvaketta seisukorra hindamine]]
* [[Linuxi kerneli kompileerimine]]
* [[Otsingu kiirendamine failides]]
* [[Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Windows XP)]]
* [[VIA SATA draiverite integreerimine Windowsi installi CD-le]]
* [[Vaese mehe MUI Windows XP-le]]
* [[Windows XP Ülekiirendamine]]

== Turvalisus ==
* [[HijackThis programmi abimaterjalid]]
* [[Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta]]
* [[Kurjade lehekülgede blokeerimine brauserites]]
* [[Paroolide genereerimine]]
* [[Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid]]

== Riistvara ==
* [[AGP 4X ja 8X eristamine silmaga]]
* [[Casemod'i nippe]]
* [[Kõvakettad - statistikat ja palju muud kasulikku infot]]
* [[Emaplaadi tähiste lühendite tähendused]]

== Andmeside ==
* [[Andmeside abimaterjalikogu]]
* [[Elioni DigiTV]]
* [[GPRS seadistamine]]
* [[Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus]]
* [[Interneti leviala laiendamine(WDS)]]
* [[Kuidas jagada internetti (Linux) ja kasutada juba jagatud ühendust (Linux, Windows XP)]]
* [[Lihtsa võrguanalüsaatori ehitamine]]
* [[Lihtsa võrgukoormuse jagaja ehitamine]]
* [[QoS]]
* [[SMB ja NetBIOS]]
* [[Traadita võrgu loomine kodus]]
* [[Võrgujagamise lihtne peitmine ISP jaoks]]
* [[Võrguühenduse kontrollimine]]
* [[Võrguseadmete tüübid ja liigitus]]
* [[Võrguteenused Windowsis ei toimi]]
* [[Wifi sildamine]]
* [[Wifi välise antenni ise lisamine]]

== Muu/Mõisted ==
* [[ARPANET]]
* [[GNU]]
* [[IRC]]
* [[Internet]]
* [[Linux]]
* [[Linus Torvalds]]
* [[Live CD]]
* [[:Category:Info mahuühikud|Info mahuühikud]]

== Viki ==

* [[Viki kirjutamine]]
* [[Kuidas saada Viki kirjutajaks]]
* [[Ettepanekud/TODO]]

=== Kes kirjutavad Vikit? ===

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|

= Uudised: =

== Esilehel uus struktuur ==

MediaWiki enda kategooriate süsteem oli ehk mugav ariklite kirjutajatele, kui navigeerimismehhanismina muutis HV viki kasutamise üsna ebamugavaks. Nüüd on kõik artiklid kenasti ära toodud siinsel esilehel. Hetkel on neid just parasjagu, et mitte muutuda liialt pikaks nimekirjaks. Kui artiklite arv kasvab, eks siis võib tekitada ka mõned alamlehed.

''Pühapäev, 4. märts 2007''

== Kraanid kinni 2 ==
Viki anonüümne muutmine keelatud seoses bottide rünnakuga.

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

''Esmaspäev, 15. Mai 2006''

== Update ==

Väike teadeanne, et projekt on veel täies elujõus ning uued artiklid ning autorid on jätkuvalt oodatud!

''Esmaspäev, 13. Märts 2006''

== Uus kategoriseerimine ==

Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.

''Esmaspäev, 24. Oktoober 2005''

== Kraanid kinni ==

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

'''NB! Anonüümne muutmine on taas lubatud!'''

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''

== Viki kohal ==

Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''
|}

Esileht

2007-03-04T14:28:02Z

Nene: /* Riistvara */ + andmeside jaotus

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

== Hinnavaatlus ==

* [[Korduma Kippuvad Küsimused]]
* [[Hinnavaatlus|Üldinfo]]
* [[Logo|HV logo]]
* [[Ajalugu|HV ajalugu]]
* [[Screensaver|HV screensaver]]
* [[Statistika|HV külastusstatistika]]
* [[Foorumi efektiivne kasutamine]]
* [[Turvalise äri tagamise põhimõtted]]

== Programmeerimine ja veebiehitus ==

* [[Kuidas teha veebilehte]]
* [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]]
* [[Sissejuhatus programmeerimisse]] C++
* [[CMD ja BAT - nipid ja trikid]]

== Tarkvara ==
* [[3D Studio Max - põhitõed algajatele]]
* [[Automatiseeritud tegevused]] - AutoIt
* [[Draiverid_ehk_juhtprogrammid]]
* [[Firefox kiiremaks]]
* [[GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks]]
* [[Kõvaketta seisukorra hindamine]]
* [[Linuxi kerneli kompileerimine]]
* [[Otsingu kiirendamine failides]]
* [[Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Windows XP)]]
* [[VIA SATA draiverite integreerimine Windowsi installi CD-le]]
* [[Vaese mehe MUI Windows XP-le]]
* [[Windows XP Ülekiirendamine]]

== Turvalisus ==
* [[HijackThis programmi abimaterjalid]]
* [[Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta]]
* [[Kurjade lehekülgede blokeerimine brauserites]]
* [[Paroolide genereerimine]]
* [[Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid]]

== Riistvara ==
* [[AGP 4X ja 8X eristamine silmaga]]
* [[Casemod'i nippe]]
* [[Kõvakettad - statistikat ja palju muud kasulikku infot]]
* [[Emaplaadi tähiste lühendite tähendused]]

== Andmeside ==
* [[Andmeside abimaterjalikogu]]
* [[Elioni DigiTV]]
* [[GPRS seadistamine]]
* [[Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus]]
* [[Interneti leviala laiendamine(WDS)]]
* [[Kuidas jagada internetti (Linux) ja kasutada juba jagatud ühendust (Linux, Windows XP)]]
* [[Lihtsa võrguanalüsaatori ehitamine]]
* [[Lihtsa võrgukoormuse jagaja ehitamine]]
* [[QoS]]
* [[SMB ja NetBIOS]]
* [[Traadita võrgu loomine kodus]]
* [[Võrgujagamise lihtne peitmine ISP jaoks]]
* [[Võrguühenduse kontrollimine]]
* [[Võrguseadmete tüübid ja liigitus]]
* [[Võrguteenused Windowsis ei toimi]]
* [[Wifi sildamine]]
* [[Wifi välise antenni ise lisamine]]

== Muu/Mõisted ==
* [[ARPANET]]
* [[GNU]]
* [[IRC]]
* [[Internet]]
* [[Linux]]
* [[Linus Torvalds]]
* [[Live CD]]
* [[:Category:Info mahuühikud|Info mahuühikud]]

== Viki ==

* [[Viki kirjutamine]]
* [[Kuidas saada Viki kirjutajaks]]
* [[Ettepanekud/TODO]]

=== Kes kirjutavad Vikit? ===

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|

= Uudised: =

== Esilehel uus struktuur ==

MediaWiki enda kategooriate süsteem oli ehk mugav ariklite kirjutajatele, kui navigeerimismehhanismina muutis HV viki kasutamise üsna ebamugavaks. Nüüd on kõik artiklid kenasti ära toodud siinsel esilehel. Hetkel on neid just parasjagu, et mitte muutuda liialt pikaks nimekirjaks. Kui artiklite arv kasvab, eks siis võib tekitada ka mõned alamlehed.

''Pühapäev, 4. märts 2007''

== Kraanid kinni 2 ==
Viki anonüümne muutmine keelatud seoses bottide rünnakuga.

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

''Esmaspäev, 15. Mai 2006''

== Update ==

Väike teadeanne, et projekt on veel täies elujõus ning uued artiklid ning autorid on jätkuvalt oodatud!

''Esmaspäev, 13. Märts 2006''

== Uus kategoriseerimine ==

Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.

''Esmaspäev, 24. Oktoober 2005''

== Kraanid kinni ==

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

'''NB! Anonüümne muutmine on taas lubatud!'''

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''

== Viki kohal ==

Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''
|}

Esileht

2007-03-04T14:26:31Z

Nene: /* Uudised: */ uus uudis + uudised muudetud vikilikumaks

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

== Hinnavaatlus ==

* [[Korduma Kippuvad Küsimused]]
* [[Hinnavaatlus|Üldinfo]]
* [[Logo|HV logo]]
* [[Ajalugu|HV ajalugu]]
* [[Screensaver|HV screensaver]]
* [[Statistika|HV külastusstatistika]]
* [[Foorumi efektiivne kasutamine]]
* [[Turvalise äri tagamise põhimõtted]]

== Programmeerimine ja veebiehitus ==

* [[Kuidas teha veebilehte]]
* [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]]
* [[Sissejuhatus programmeerimisse]] C++
* [[CMD ja BAT - nipid ja trikid]]

== Tarkvara ==
* [[3D Studio Max - põhitõed algajatele]]
* [[Automatiseeritud tegevused]] - AutoIt
* [[Draiverid_ehk_juhtprogrammid]]
* [[Firefox kiiremaks]]
* [[GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks]]
* [[Kõvaketta seisukorra hindamine]]
* [[Linuxi kerneli kompileerimine]]
* [[Otsingu kiirendamine failides]]
* [[Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Windows XP)]]
* [[VIA SATA draiverite integreerimine Windowsi installi CD-le]]
* [[Vaese mehe MUI Windows XP-le]]
* [[Windows XP Ülekiirendamine]]

== Turvalisus ==
* [[HijackThis programmi abimaterjalid]]
* [[Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta]]
* [[Kurjade lehekülgede blokeerimine brauserites]]
* [[Paroolide genereerimine]]
* [[Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid]]

== Riistvara ==
* [[AGP 4X ja 8X eristamine silmaga]]
* [[Casemod'i nippe]]
* [[Kõvakettad - statistikat ja palju muud kasulikku infot]]
* [[Emaplaadi tähiste lühendite tähendused]]

* [[Andmeside abimaterjalikogu]]
* [[Elioni DigiTV]]
* [[GPRS seadistamine]]
* [[Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus]]
* [[Interneti leviala laiendamine(WDS)]]
* [[Kuidas jagada internetti (Linux) ja kasutada juba jagatud ühendust (Linux, Windows XP)]]
* [[Lihtsa võrguanalüsaatori ehitamine]]
* [[Lihtsa võrgukoormuse jagaja ehitamine]]
* [[QoS]]
* [[SMB ja NetBIOS]]
* [[Traadita võrgu loomine kodus]]
* [[Võrgujagamise lihtne peitmine ISP jaoks]]
* [[Võrguühenduse kontrollimine]]
* [[Võrguseadmete tüübid ja liigitus]]
* [[Võrguteenused Windowsis ei toimi]]
* [[Wifi sildamine]]
* [[Wifi välise antenni ise lisamine]]

== Muu/Mõisted ==
* [[ARPANET]]
* [[GNU]]
* [[IRC]]
* [[Internet]]
* [[Linux]]
* [[Linus Torvalds]]
* [[Live CD]]
* [[:Category:Info mahuühikud|Info mahuühikud]]

== Viki ==

* [[Viki kirjutamine]]
* [[Kuidas saada Viki kirjutajaks]]
* [[Ettepanekud/TODO]]

=== Kes kirjutavad Vikit? ===

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|

= Uudised: =

== Esilehel uus struktuur ==

MediaWiki enda kategooriate süsteem oli ehk mugav ariklite kirjutajatele, kui navigeerimismehhanismina muutis HV viki kasutamise üsna ebamugavaks. Nüüd on kõik artiklid kenasti ära toodud siinsel esilehel. Hetkel on neid just parasjagu, et mitte muutuda liialt pikaks nimekirjaks. Kui artiklite arv kasvab, eks siis võib tekitada ka mõned alamlehed.

''Pühapäev, 4. märts 2007''

== Kraanid kinni 2 ==
Viki anonüümne muutmine keelatud seoses bottide rünnakuga.

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

''Esmaspäev, 15. Mai 2006''

== Update ==

Väike teadeanne, et projekt on veel täies elujõus ning uued artiklid ning autorid on jätkuvalt oodatud!

''Esmaspäev, 13. Märts 2006''

== Uus kategoriseerimine ==

Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.

''Esmaspäev, 24. Oktoober 2005''

== Kraanid kinni ==

Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

'''NB! Anonüümne muutmine on taas lubatud!'''

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''

== Viki kohal ==

Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.

''Esmaspäev, 17. Oktoober 2005''
|}

Esileht

2007-03-04T14:10:06Z

Nene: /* Viki */

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

== Hinnavaatlus ==

* [[Korduma Kippuvad Küsimused]]
* [[Hinnavaatlus|Üldinfo]]
* [[Logo|HV logo]]
* [[Ajalugu|HV ajalugu]]
* [[Screensaver|HV screensaver]]
* [[Statistika|HV külastusstatistika]]
* [[Foorumi efektiivne kasutamine]]
* [[Turvalise äri tagamise põhimõtted]]

== Programmeerimine ja veebiehitus ==

* [[Kuidas teha veebilehte]]
* [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]]
* [[Sissejuhatus programmeerimisse]] C++
* [[CMD ja BAT - nipid ja trikid]]

== Tarkvara ==
* [[3D Studio Max - põhitõed algajatele]]
* [[Automatiseeritud tegevused]] - AutoIt
* [[Draiverid_ehk_juhtprogrammid]]
* [[Firefox kiiremaks]]
* [[GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks]]
* [[Kõvaketta seisukorra hindamine]]
* [[Linuxi kerneli kompileerimine]]
* [[Otsingu kiirendamine failides]]
* [[Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Windows XP)]]
* [[VIA SATA draiverite integreerimine Windowsi installi CD-le]]
* [[Vaese mehe MUI Windows XP-le]]
* [[Windows XP Ülekiirendamine]]

== Turvalisus ==
* [[HijackThis programmi abimaterjalid]]
* [[Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta]]
* [[Kurjade lehekülgede blokeerimine brauserites]]
* [[Paroolide genereerimine]]
* [[Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid]]

== Riistvara ==
* [[AGP 4X ja 8X eristamine silmaga]]
* [[Casemod'i nippe]]
* [[Kõvakettad - statistikat ja palju muud kasulikku infot]]
* [[Emaplaadi tähiste lühendite tähendused]]

* [[Andmeside abimaterjalikogu]]
* [[Elioni DigiTV]]
* [[GPRS seadistamine]]
* [[Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus]]
* [[Interneti leviala laiendamine(WDS)]]
* [[Kuidas jagada internetti (Linux) ja kasutada juba jagatud ühendust (Linux, Windows XP)]]
* [[Lihtsa võrguanalüsaatori ehitamine]]
* [[Lihtsa võrgukoormuse jagaja ehitamine]]
* [[QoS]]
* [[SMB ja NetBIOS]]
* [[Traadita võrgu loomine kodus]]
* [[Võrgujagamise lihtne peitmine ISP jaoks]]
* [[Võrguühenduse kontrollimine]]
* [[Võrguseadmete tüübid ja liigitus]]
* [[Võrguteenused Windowsis ei toimi]]
* [[Wifi sildamine]]
* [[Wifi välise antenni ise lisamine]]

== Muu/Mõisted ==
* [[ARPANET]]
* [[GNU]]
* [[IRC]]
* [[Internet]]
* [[Linux]]
* [[Linus Torvalds]]
* [[Live CD]]
* [[:Category:Info mahuühikud|Info mahuühikud]]

== Viki ==

* [[Viki kirjutamine]]
* [[Kuidas saada Viki kirjutajaks]]
* [[Ettepanekud/TODO]]

=== Kes kirjutavad Vikit? ===

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|

= Uudised: =
'''Kraanid kinni 2''' 
Esmaspäev, 15. Mai 2006 
Viki anonüümne muutmine keelatud seoses bottide rünnakuga. 
Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.
----
'''Update''' 
Esmaspäev, 13. Märts 2006 
Väike teadeanne, et projekt on veel täies elujõus ning uued artiklid ning autorid on jätkuvalt oodatud!
----
'''Uus kategoriseerimine''' 
Esmaspäev, 24. Oktoober 2005 
Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.
----
'''Kraanid kinni''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 2005 
Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

'''''NB! Anonüümne muutmine on taas lubatud!'''''
----
'''Viki kohal''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 2005 
Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.
----
|}

Esileht

2007-03-04T14:09:33Z

Nene: /* Sisu: */ tegin kõik artiklid otse esilehelt kättesaadavaks

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

== Hinnavaatlus ==

* [[Korduma Kippuvad Küsimused]]
* [[Hinnavaatlus|Üldinfo]]
* [[Logo|HV logo]]
* [[Ajalugu|HV ajalugu]]
* [[Screensaver|HV screensaver]]
* [[Statistika|HV külastusstatistika]]
* [[Foorumi efektiivne kasutamine]]
* [[Turvalise äri tagamise põhimõtted]]

== Programmeerimine ja veebiehitus ==

* [[Kuidas teha veebilehte]]
* [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]]
* [[Sissejuhatus programmeerimisse]] C++
* [[CMD ja BAT - nipid ja trikid]]

== Tarkvara ==
* [[3D Studio Max - põhitõed algajatele]]
* [[Automatiseeritud tegevused]] - AutoIt
* [[Draiverid_ehk_juhtprogrammid]]
* [[Firefox kiiremaks]]
* [[GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks]]
* [[Kõvaketta seisukorra hindamine]]
* [[Linuxi kerneli kompileerimine]]
* [[Otsingu kiirendamine failides]]
* [[Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Windows XP)]]
* [[VIA SATA draiverite integreerimine Windowsi installi CD-le]]
* [[Vaese mehe MUI Windows XP-le]]
* [[Windows XP Ülekiirendamine]]

== Turvalisus ==
* [[HijackThis programmi abimaterjalid]]
* [[Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta]]
* [[Kurjade lehekülgede blokeerimine brauserites]]
* [[Paroolide genereerimine]]
* [[Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid]]

== Riistvara ==
* [[AGP 4X ja 8X eristamine silmaga]]
* [[Casemod'i nippe]]
* [[Kõvakettad - statistikat ja palju muud kasulikku infot]]
* [[Emaplaadi tähiste lühendite tähendused]]

* [[Andmeside abimaterjalikogu]]
* [[Elioni DigiTV]]
* [[GPRS seadistamine]]
* [[Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus]]
* [[Interneti leviala laiendamine(WDS)]]
* [[Kuidas jagada internetti (Linux) ja kasutada juba jagatud ühendust (Linux, Windows XP)]]
* [[Lihtsa võrguanalüsaatori ehitamine]]
* [[Lihtsa võrgukoormuse jagaja ehitamine]]
* [[QoS]]
* [[SMB ja NetBIOS]]
* [[Traadita võrgu loomine kodus]]
* [[Võrgujagamise lihtne peitmine ISP jaoks]]
* [[Võrguühenduse kontrollimine]]
* [[Võrguseadmete tüübid ja liigitus]]
* [[Võrguteenused Windowsis ei toimi]]
* [[Wifi sildamine]]
* [[Wifi välise antenni ise lisamine]]

== Muu/Mõisted ==
* [[ARPANET]]
* [[GNU]]
* [[IRC]]
* [[Internet]]
* [[Linux]]
* [[Linus Torvalds]]
* [[Live CD]]
* [[:Category:Info mahuühikud|Info mahuühikud]]

== Viki ==

* [[Viki kirjutamine]]
* [[Kuidas saada Viki kirjutajaks]]
* [[Ettepanekud/TODO]]

'''Kes kirjutavad Vikit?'''

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|

= Uudised: =
'''Kraanid kinni 2''' 
Esmaspäev, 15. Mai 2006 
Viki anonüümne muutmine keelatud seoses bottide rünnakuga. 
Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.
----
'''Update''' 
Esmaspäev, 13. Märts 2006 
Väike teadeanne, et projekt on veel täies elujõus ning uued artiklid ning autorid on jätkuvalt oodatud!
----
'''Uus kategoriseerimine''' 
Esmaspäev, 24. Oktoober 2005 
Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.
----
'''Kraanid kinni''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 2005 
Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

'''''NB! Anonüümne muutmine on taas lubatud!'''''
----
'''Viki kohal''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 2005 
Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.
----
|}

Korduma Kippuvad Küsimused

2007-03-04T13:30:21Z

Nene: eemaldasin piirangute sektsiooni - see info on kättesaadav mujalt

__NOTOC__
[[Kategooria:HV]]
==[[Sisselogimine ja registreerumine]]==
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas muuta oma seadeid?|Kuidas muuta oma seadeid?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

==[[Kasutajajärgud]]==
*[[Kasutajajärgud#Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?|Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?]]

==[[Erijärgud]]==
*[[Erijärgud#Piiratud kasutaja|Piiratud kasutaja]]
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

==[[Avatar]]==
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Piirangud avatari kasutamisel|Piirangud avatari kasutamisel]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

==[[Allkiri]]==
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]
*[[Allkiri#Piirangud allkirja kasutamisele|Piirangud allkirja kasutamisele]]
*[[Allkiri#Piirangud pildi kasutamisele allkirjas|Piirangud pildi kasutamisele allkirjas]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

== [[Postitamine]] ==
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Kuidas lisada postitusele pilte?|Kuidas lisada postitusele pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]
*[[Postitamine#Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures? | Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures?]]

== [[Kasutajate tasemed ja grupid]] ==
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

== [[Privaatsõnumid]] ==
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

== [[phpBB 2 info]] ==
*[[phpBB 2 info#Kes selle foorumi kirjutas?|Kes selle foorumi kirjutas?]]
*[[phpBB 2 info#Miks siin ei ole X funktsiooni?|Miks siin ei ole X funktsiooni?]]

Piirangud

2007-03-04T13:29:34Z

Nene:

Selle lehe võiks saata kustutamisele, kõik siin varem olnud info on kenasti kättesaadav mujalt, pealegi veel täpsemalt kui see siin oli, lisaks pole mõtet infot dubleerida:

* [[Avatar]]
* [[Allkiri]]
* [[Erijärgud]]

Korduma Kippuvad Küsimused

2007-03-04T13:27:10Z

Nene: /* Erijärgud */ uuendatud viiteid

__NOTOC__
[[Kategooria:HV]]
==[[Piirangud]]==
*[[Piirangud#Allkiri|Kui olen saanud allkirja keelu]]
*[[Piirangud#Avatar|Kui olen saanud avatari keelu]]
*[[Piirangud#Erijärgud|Kui olen saanud erijärgu]]

==[[Sisselogimine ja registreerumine]]==
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas muuta oma seadeid?|Kuidas muuta oma seadeid?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

==[[Kasutajajärgud]]==
*[[Kasutajajärgud#Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?|Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?]]

==[[Erijärgud]]==
*[[Erijärgud#Piiratud kasutaja|Piiratud kasutaja]]
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

==[[Avatar]]==
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Piirangud avatari kasutamisel|Piirangud avatari kasutamisel]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

==[[Allkiri]]==
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]
*[[Allkiri#Piirangud allkirja kasutamisele|Piirangud allkirja kasutamisele]]
*[[Allkiri#Piirangud pildi kasutamisele allkirjas|Piirangud pildi kasutamisele allkirjas]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

== [[Postitamine]] ==
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Kuidas lisada postitusele pilte?|Kuidas lisada postitusele pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]
*[[Postitamine#Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures? | Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures?]]

== [[Kasutajate tasemed ja grupid]] ==
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

== [[Privaatsõnumid]] ==
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

== [[phpBB 2 info]] ==
*[[phpBB 2 info#Kes selle foorumi kirjutas?|Kes selle foorumi kirjutas?]]
*[[phpBB 2 info#Miks siin ei ole X funktsiooni?|Miks siin ei ole X funktsiooni?]]

Korduma Kippuvad Küsimused

2007-03-04T13:25:15Z

Nene: /* Avatar */ uuendatud viiteid

__NOTOC__
[[Kategooria:HV]]
==[[Piirangud]]==
*[[Piirangud#Allkiri|Kui olen saanud allkirja keelu]]
*[[Piirangud#Avatar|Kui olen saanud avatari keelu]]
*[[Piirangud#Erijärgud|Kui olen saanud erijärgu]]

==[[Sisselogimine ja registreerumine]]==
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas muuta oma seadeid?|Kuidas muuta oma seadeid?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

==[[Kasutajajärgud]]==
*[[Kasutajajärgud#Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?|Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?]]

==[[Erijärgud]]==
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

==[[Avatar]]==
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Piirangud avatari kasutamisel|Piirangud avatari kasutamisel]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

==[[Allkiri]]==
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]
*[[Allkiri#Piirangud allkirja kasutamisele|Piirangud allkirja kasutamisele]]
*[[Allkiri#Piirangud pildi kasutamisele allkirjas|Piirangud pildi kasutamisele allkirjas]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

== [[Postitamine]] ==
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Kuidas lisada postitusele pilte?|Kuidas lisada postitusele pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]
*[[Postitamine#Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures? | Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures?]]

== [[Kasutajate tasemed ja grupid]] ==
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

== [[Privaatsõnumid]] ==
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

== [[phpBB 2 info]] ==
*[[phpBB 2 info#Kes selle foorumi kirjutas?|Kes selle foorumi kirjutas?]]
*[[phpBB 2 info#Miks siin ei ole X funktsiooni?|Miks siin ei ole X funktsiooni?]]

Avatar

2007-03-04T13:24:16Z

Nene: muudatud peatükkide järjekorda

[[Category:HV]]
== Mis on avatar? ==
Avatar on sinu sõnumites nime all olev väike pilt, mis sind teistest eristab.

== Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla? ==
Kliki nupul "profiil", seal asub "avatari seadistused", järgi seal antud juhiseid. Kui sul profiilis avatari valikut ei ole, siis on see ilmselt keelatud.

== Piirangud avatari kasutamisel ==
Avataride kasutamisele kehtivad järgmised piirangud:
* Pilt ega selle üksikud osad ei tohi liikuda.
* Maksimaalsed mõõtmed '''140x80 pikselit.'''
* Maksimaalne faili suurus '''6KB.'''
* Avatarina ei tohi kasutada Hinnavaatluse foorumi emotikone (e. smiley'sid), nuppude pilte või mistahes muid foorumi välimust kopeerivaid elemente.
* Kommunismi- ja natsisümboolika kasutamine HV foorumis on keelatud!

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 Piirangud avatari ja allkirja kohta.]
*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

== Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab. Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi

Korduma Kippuvad Küsimused

2007-03-04T13:23:05Z

Nene: /* Allkiri */ uuendatud viited

__NOTOC__
[[Kategooria:HV]]
==[[Piirangud]]==
*[[Piirangud#Allkiri|Kui olen saanud allkirja keelu]]
*[[Piirangud#Avatar|Kui olen saanud avatari keelu]]
*[[Piirangud#Erijärgud|Kui olen saanud erijärgu]]

==[[Sisselogimine ja registreerumine]]==
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas muuta oma seadeid?|Kuidas muuta oma seadeid?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

==[[Kasutajajärgud]]==
*[[Kasutajajärgud#Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?|Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?]]

==[[Erijärgud]]==
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

==[[Avatar]]==
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

==[[Allkiri]]==
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]
*[[Allkiri#Piirangud allkirja kasutamisele|Piirangud allkirja kasutamisele]]
*[[Allkiri#Piirangud pildi kasutamisele allkirjas|Piirangud pildi kasutamisele allkirjas]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

== [[Postitamine]] ==
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Kuidas lisada postitusele pilte?|Kuidas lisada postitusele pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]
*[[Postitamine#Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures? | Mida tähendab lilla täpp mu postituse juures?]]

== [[Kasutajate tasemed ja grupid]] ==
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

== [[Privaatsõnumid]] ==
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

== [[phpBB 2 info]] ==
*[[phpBB 2 info#Kes selle foorumi kirjutas?|Kes selle foorumi kirjutas?]]
*[[phpBB 2 info#Miks siin ei ole X funktsiooni?|Miks siin ei ole X funktsiooni?]]

Allkiri

2007-03-04T13:21:18Z

Nene: paremini struktureeritud tekst

[[Kategooria:HV]]
==Mis on allkiri?==
Allkiri ehk signatuur lisatakse soovi korral sinu sõnumitele.

== Kuidas lisada postitusele allkirja? ==
Esiteks pead sa profiilis omale allkirja salvestama. Teiseks pead sa märgistama sõnumi kirjutamise menüüs kasti "lisa allkiri". Kui tahad allkirja lisada kõikidele postitustele, siis märgista profiilis kast "Lisa kõigile postitustele minu allkiri".

==Piirangud allkirja kasutamisele==
Allkirja kasutamisele kehtivad järgmised piirangud:
* Allkiri võib olla maksimaalselt 255 tähemärgi pikkune ja
* 3 standardsuuruses tähemärgi kõrgune.

==Piirangud pildi kasutamisele allkirjas==
Allkirjas olevatele piltidele kehtivad järgmised piirangud:
* Faili maht maksimaalselt 3KB (3072 baiti).
* Maksimaalsed mõõtmed on 200x40 pikslit, mitme pildi korral ei tohi mõõtmed ja kogumaht ületada eelmainitud piiranguid.
* Pilt ei tohi liikuda.
* Pilt peab olema igal hetkel kättesaadav. Näiteks ei tohi pilt asuda sinu oma isiklikus serveris, mille sa ööseks välja lülitad vms.

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

* [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 Lisainfo]
* [http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Kehtivad piirangud]

== Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks? ==
Kõige lihtsam – oota kuni aegumine täis saab.
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead keelu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi.

Avatar

2007-03-04T13:11:31Z

Nene: /* Mis on avatar? */ piirangud paremini struktureeritud

[[Category:HV]]
== Mis on avatar? ==
Avatar on sinu sõnumites nime all olev väike pilt, mis sind teistest eristab.

== Piirangud avatari kasutamisel ==
Avataride kasutamisele kehtivad järgmised piirangud:
* Pilt ega selle üksikud osad ei tohi liikuda.
* Maksimaalsed mõõtmed '''140x80 pikselit.'''
* Maksimaalne faili suurus '''6KB.'''
* Avatarina ei tohi kasutada Hinnavaatluse foorumi emotikone (e. smiley'sid), nuppude pilte või mistahes muid foorumi välimust kopeerivaid elemente.
* Kommunismi- ja natsisümboolika kasutamine HV foorumis on keelatud!

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 Piirangud avatari ja allkirja kohta.]
*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

== Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla? ==
Kliki nupul "profiil", seal asub "avatari seadistused", järgi seal antud juhiseid. Kui sul profiilis avatari valikut ei ole, siis on see ilmselt keelatud.

== Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab. Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi

Erijärgud

2007-03-04T13:05:47Z

Nene: /* Aeg maha xx */ kopeerisin siia teksti Piirangud lehelt.

[[Category:HV]]
==Piiratud kasutaja==
Omistatakse äritehingu käigus seaduse või heade äritavadega vastuollu sattunud kasutajale. Lubatud on foorumit ainult vaadata, postitada on lubatud ainult Seadusega pahuksis foorumisse, oma teguviisi selgitamiseks. Piiratud kasutaja staatusega kaasneb ka oma profiili muutmise, privaatsõnumite saatmise ja kasutaja ONLINE staatuse varjamise keelamine.

== Aeg maha xx ==
Aeg maha xx erijärk (kus xx on 10, 20, 30 jne.) tähendab seda, et kasutaja ei saa teha uusi postitusi tihedamalt, kui xx minutilise ajavahega.

== Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib? ==
Erijärguga koos saad PS-i, saatjaks erijärgu andja. Selles PS-is on põhjus ja aegumine kirjas!
Kui PS-i ära kustutad, siis ei pea enam keegi teadma, millal ning miks erijärgu said.
Pealegi sa ei ole ainuke - siin foorumis on üle 18000 registreerunud kasutaja!

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

== Kui kiiresti erijärgu maha saab? ==
Ilmselt valad õli tulle, kui 0,5h jooksul 3 kirja saadad - üks sapisem, kui teine. Sellise verbaalse lahtisuse jaoks on hoopis teine rohi: "Aeg Maha"++

Aegumisel kustutab automaatika su piirangud. See ei juhtu momentaalselt aga kui sa ka 2 tundi pärast aegumist ei saa midagi teha, võta ühendust administraatoriga!
== Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab.
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi.

== Kuidas ma omale erijärgu saaksin? ==
Võimalusi on mitmeid:

* Tee palju teemaväliseid postitusi. Eriti kiiresti mõjub selline tegevus "Ärifoorumites"
* Solva kedagi
* Tee omale hästi suur avatar või allkiri
* Saada spämmreklaame teistele kasutajatele privaatpostkasti
* Propageeri aktiivselt tarkvarapiraatlust
* jne.

Kuidas teha veebilehte

2007-02-17T23:43:08Z

Nene: /* Validaatorid */

Üldjoontes on veebileht lihtsalt üks tekstifail, milles olev tekst on markeeritud spetsiaalsete märgenditega kujul <code><märgend></code> ... <code></märgend></code>, ning veebilehe valmistamiseks pole tarvis keerukamat tarkvara Notepadi laadsest tekstiredaktorist.

See, [[millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks|millist konkreetset programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]], on suuresti isikliku eelistuse küsimus - märksa olulisemad tarkvarast on aga teadmised, mida lehe koostamisel kasutada.

==HTML==

HTML (''HyperText Markup Language'' - hüperteksti ülestähendamise keel) on keel, millest veebi tegemise juures ei üle ega ümber, sest just selles keeles pannaksegi veebilehed kirja. Muidugi on olemas ka hulganisti programme, millega saab lehekülgi koostada ka see, kes HTML-ist kuulnudki pole. Oluline on aga meeles pidada, et oma tõelise potensiaalini sirutavad sellised programmid vaid nende kasutajate kätes, kes mõistavad HTML-i ka käsitsi kirjutada.

Pealegi on HTML niivõrd lihtne keel, et seda oleks lausa patt õppimata jätta, ning õppematerjali HTML-i kohta leidub lausa hunnikute viisi:

===Eesti keeles===

(Suur osa eestikeelsetest HTML-i õpetustest on kahjuks kaunikesti aegunud, mistõttu on mitmed lingid, mis ehk muidu peaksid selles nimekirjas olema, välja jäetud.)

*[http://et.wikibooks.org/wiki/HTML HTML-i raamat Vikiraamatukogus] on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav
*[http://lepo.it.da.ut.ee/~ajaeger/html-juhend.html HTML keele lühijuhend] sobib hästi kiireks sissejuhatuseks (pea meeles, et lõpetad lugemise, kui kohtad peatükki "NETSCAPE-LAIENDUSED")

===Inglise keeles===

*[http://www.w3schools.com/html/default.asp W3Schools'i HTML-i õpetus] ja [http://www.w3schools.com/xhtml/default.asp XHTML-i õpetus]
*[http://www.htmldog.com/ HTML Dog] pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
*[http://www.w3.org/TR/html4/ HTML 4.01 spetsifikatsioon]

==CSS==

CSS on soovituslik keel veebilehtede kujundamiseks. Kui sinu veebilehed näevad välja robustsed ja kõledad, siis on just CSS-i puudutus arvatavasti see, mida vajad. CSS-i tasuks hakata õppima niipea, kui oled hakkama saanud oma esimeste HTML-i katsetustega. Kuigi, ka HTML-is on vahendeid lehekülje kujundamiseks, pakub CSS hulga rohkem võimalusi ning lisaks pääsed määratult väiksema hulga klaviatuuriklõbistamisega, sest muutes vaid ühtainust rida CSS-failis saad korraga ümber kujundada sadu või isegi tuhandeid veebilehti.

===Eesti keeles===

*[http://et.wikibooks.org/wiki/CSS CSS-i raamat Vikiraamatukogus] on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav

===Inglise keeles===

*[http://www.w3schools.com/css/default.asp W3Schools'i CSS-i õpetus]
*[http://www.htmldog.com/ HTML Dog] pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
*[http://css.maxdesign.com.au/ Listutorial, Floatutorial, Selectutorial] - suurepärased õpetused CSS-iga listide kujundamiseks, ning float-idest ja selektoritest arusaamiseks.
*[http://css-discuss.incutio.com/ CSS-Discuss wiki] - põhjalik CSS-i wiki
*[http://www.w3.org/TR/2004/CR-CSS21-20040225/ CSS 2.1 spetsifikatsioon]

==JavaScript ja DOM==

JavaScriptiga on nõnda, et 90% lehekülgedest, kes seda kasutavad, tegelikult seda ei vaja, ning 90% nendest lehtedest, kes seda vajavad, kasutavad seda valesti. Ehkki JavaScripti massiliselt väärkasutatakse, ei tähenda see sugugi seda, et tegemist olekski kehva tehnoloogiaga. JavaScript on lihtsalt väga võimas tööriist, ning oskamatu meistrimees võib sellega oma lehekülje kergesti ära rikkuda.

Document Object Model ehk DOM kujutab endast liidest, mille kaudu programmeerija pääseb ligi HTML (või XML) dokumendi struktuurile. DOM võimaldab skriptil otsida välja vajalikud elemendid ning neid siis muuta ja neile uusi alamelemente lisada.

JavaScript on programmeerimiskeel, milles kirjutatud programme saab veebilehte külastavas brauseris jooksutada. JavaScript omakorda pääseb läbi DOM-i ligi HTML-ile. (Alates 1999. aastast vastab JavaScript ECMA-262 ehk ECMAScripti standardile.)

===Eesti keeles===

*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/js/juht.html Jaagup Kippari JavaScripti tutvustav lehekülg] pakub hulganisti näiteid, ehkki mitte kõik neist ei pruugi olla nn soovituslikud praktikad.

===Inglise keeles===

*[http://developer.mozilla.org/en/docs/JavaScript JavaScripti osa Mozilla Developer Center'is]
*[http://www.onlinetools.org/articles/unobtrusivejavascript/index.html Unobtrusive JavaScript] õpetab kasutama JavaScripti ja DOM-i nõnda, et hundid oleks söönud ja lambad terved
*[http://www.w3.org/TR/1998/REC-DOM-Level-1-19981001/ DOM Level 1 spetsifikatsioon]
*[http://www.ecma-international.org/publications/standards/Ecma-262.htm ECMAScripti spetsifikatsioon]

==Serveripoolne skriptimine==

Kui sa soovid, et sinu veebilehte külastav kodanik saaks teha midagi, millest ka peale tema leheküljelt lahkumist jälg maha jääks (näiteks võimalus leheküljele kommentaare jätta), siis pead kasutama mõne serveripoolse tehnoloogia abi.

Eestis on levinuim ja kõige kergemini kätte saadav (ka tasuta) PHP. Levinuimatest vahenditest võib veel nimetada järgmisi: Perl, Zope, J2EE, Ruby on rails, Microsoft ASP.NET, Macromedia Coldfusion.

Tüüpiliselt kuulub dünaamilise lehekülje juurde ka andmebaas. Loetlegem järgmisi: MySQL, PostrgeSQL, Microsoft SQL Server.

===Eesti keeles===

*[http://www.php.ee php.ee]
*[http://php.center.ee PHP Center]
*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/python/juht.html Jaagup Kippari leht Pythoni ja Zope-i kohta]
*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/perl/juht.html Sealtsamast ka Jaagupi õpetus Perli kohta]

===Inglise keeles===

*[http://www.php.net PHP ametlik kodulehekülg] sealt leiab ka [http://www.php.net/manual/en/ manuaali]
*[http://www.hudzilla.org/phpbook/ PHP in a Nutshell] on O'Reilly poolt kirjastatud raamat, mida aga saab läbi veebi täiesti tasuta lugeda
*[http://www.phpinfo.net/articles/article_php-coding-standard.html PHP kodeerimise standard]
*[http://phpsec.org/projects/guide/ PHP Security Guide]
*[http://www.zope.org Zope.org] - Pythoni põhine veebiserveritarkvara
*[http://dev.mysql.com/doc/refman/5.0/en/index.html MySQL-i manuaal]
*[http://www.perl.com/pub/q/documentation perl.com-i dokumentatsiooni leht] sisaldab palju-palju kasulikku infot Perli kohta. Kui standardsest funktsionaalsusest puudu jääb, saab alati pöörduda [http://www.perl.com/CPAN/README.html CPAN-i] poole.

==Veebitegemisest üldiselt==

Küllaltki palju kasulikku nõu kõige kohta, mis seondub veebitegemisega, saab järjekordsest tasuta kättesaadavast raamatust, millel nimeks [http://www.webstyleguide.com/index.html Web Style Guide].

Palju sisukaid artikleid leiab veebistandarditele orienteeritud ajakirjast [http://www.alistapart.com/ A List Apart].

===Käideldavus ja kasutatavus===

Kaks kohta, mida kindlasti tuleks külastada on Vincent Flanders'i [http://www.webpagesthatsuck.com/ Web Pages That Suck] ning Jakob Nielseni [http://www.useit.com/alertbox/ Alertbox].

Eesti kodanikuna ei maksaks ära unustada, et on olemas [http://www.riik.ee/kord/wwwjuhend.html Soovitused Eesti riigiasutuste avalike veebilehtede koostamiseks] ning [http://www.eki.ee/itstandard/sisukord.html Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas].

Ära ei tasu unustada ka [http://www.hot.ee/jurand/index2.html Jurandi kodukat].

Kuna käsikaudu võib lehekülgede käideldavuse hindamine vaevarikkaks tegevuseks osutuda, siis on olemas hulganisti vahendeid, mis sind aitavad:

*[http://www.contentquality.com/ Cynthia Says] kontrollib lehkülje vastavust WCAG ja Section 508 nõuetele.
*[http://webxact.watchfire.com/ Watchfire WebXACT] testib lehekülgi väga mitmetest aspektidest lähtuvalt
*[http://www.w3.org/2003/12/semantic-extractor.html W3C Semantic data extractor] proovib leheküljelt välja lugeda võimalikult palju semantilist infot
*[http://colorfilter.wickline.org/ Värvipimedust teesklev veebilehe filter], et sa oskaksid aimata, kuidas võivad värvipimedad su lehte näha
*Firefoxi laiendus [http://www.standards-schmandards.com/index.php?show/fangs Fangs] võimaldab sul aga ette kujutada, milline "näeb" veeb välja pimedate jaoks

===Validaatorid===

Eksimine on inimlik ning seetõttu tuleb kasuks, kui kontrollida oma lehekülje koodi validaatoritega:

*[http://validator.w3.org W3C HTML-i validaator]
*[http://www.htmlhelp.com/tools/validator/ WDG HTML-i validaator] (võimalus valideerida kogu lehekülg, kui lehtede arv jääb alla saja)
*[http://jigsaw.w3.org/css-validator/ W3C CSS-i validaator]
*[http://feedvalidator.org/ RSS ja Atom uudisvoogide validaator]
*[http://www.jslint.com/lint.html JSLint] kontrollib JavaScripti koodi võimalike vigade suhtes.

Ning mitte üksnes koodi:

*[http://www.filosoft.ee/html_speller_et/ Eesti keele speller]

===Varia===

*[http://www.lipsum.com/ Lipsum generator] - kui sul mõlgub meeles Lorem ipsum dolor...
*[http://typetester.maratz.com/ Typetester] - võimalus kõrvutada ekraanil erinevaid fonte ja valida oma veebilehe jaoks seeläbi sobivaim.

[[Kategooria:Tarkvara]]

Kuidas teha veebilehte

2007-02-17T23:41:22Z

Nene: /* JavaScript ja DOM */

Üldjoontes on veebileht lihtsalt üks tekstifail, milles olev tekst on markeeritud spetsiaalsete märgenditega kujul <code><märgend></code> ... <code></märgend></code>, ning veebilehe valmistamiseks pole tarvis keerukamat tarkvara Notepadi laadsest tekstiredaktorist.

See, [[millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks|millist konkreetset programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]], on suuresti isikliku eelistuse küsimus - märksa olulisemad tarkvarast on aga teadmised, mida lehe koostamisel kasutada.

==HTML==

HTML (''HyperText Markup Language'' - hüperteksti ülestähendamise keel) on keel, millest veebi tegemise juures ei üle ega ümber, sest just selles keeles pannaksegi veebilehed kirja. Muidugi on olemas ka hulganisti programme, millega saab lehekülgi koostada ka see, kes HTML-ist kuulnudki pole. Oluline on aga meeles pidada, et oma tõelise potensiaalini sirutavad sellised programmid vaid nende kasutajate kätes, kes mõistavad HTML-i ka käsitsi kirjutada.

Pealegi on HTML niivõrd lihtne keel, et seda oleks lausa patt õppimata jätta, ning õppematerjali HTML-i kohta leidub lausa hunnikute viisi:

===Eesti keeles===

(Suur osa eestikeelsetest HTML-i õpetustest on kahjuks kaunikesti aegunud, mistõttu on mitmed lingid, mis ehk muidu peaksid selles nimekirjas olema, välja jäetud.)

*[http://et.wikibooks.org/wiki/HTML HTML-i raamat Vikiraamatukogus] on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav
*[http://lepo.it.da.ut.ee/~ajaeger/html-juhend.html HTML keele lühijuhend] sobib hästi kiireks sissejuhatuseks (pea meeles, et lõpetad lugemise, kui kohtad peatükki "NETSCAPE-LAIENDUSED")

===Inglise keeles===

*[http://www.w3schools.com/html/default.asp W3Schools'i HTML-i õpetus] ja [http://www.w3schools.com/xhtml/default.asp XHTML-i õpetus]
*[http://www.htmldog.com/ HTML Dog] pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
*[http://www.w3.org/TR/html4/ HTML 4.01 spetsifikatsioon]

==CSS==

CSS on soovituslik keel veebilehtede kujundamiseks. Kui sinu veebilehed näevad välja robustsed ja kõledad, siis on just CSS-i puudutus arvatavasti see, mida vajad. CSS-i tasuks hakata õppima niipea, kui oled hakkama saanud oma esimeste HTML-i katsetustega. Kuigi, ka HTML-is on vahendeid lehekülje kujundamiseks, pakub CSS hulga rohkem võimalusi ning lisaks pääsed määratult väiksema hulga klaviatuuriklõbistamisega, sest muutes vaid ühtainust rida CSS-failis saad korraga ümber kujundada sadu või isegi tuhandeid veebilehti.

===Eesti keeles===

*[http://et.wikibooks.org/wiki/CSS CSS-i raamat Vikiraamatukogus] on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav

===Inglise keeles===

*[http://www.w3schools.com/css/default.asp W3Schools'i CSS-i õpetus]
*[http://www.htmldog.com/ HTML Dog] pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
*[http://css.maxdesign.com.au/ Listutorial, Floatutorial, Selectutorial] - suurepärased õpetused CSS-iga listide kujundamiseks, ning float-idest ja selektoritest arusaamiseks.
*[http://css-discuss.incutio.com/ CSS-Discuss wiki] - põhjalik CSS-i wiki
*[http://www.w3.org/TR/2004/CR-CSS21-20040225/ CSS 2.1 spetsifikatsioon]

==JavaScript ja DOM==

JavaScriptiga on nõnda, et 90% lehekülgedest, kes seda kasutavad, tegelikult seda ei vaja, ning 90% nendest lehtedest, kes seda vajavad, kasutavad seda valesti. Ehkki JavaScripti massiliselt väärkasutatakse, ei tähenda see sugugi seda, et tegemist olekski kehva tehnoloogiaga. JavaScript on lihtsalt väga võimas tööriist, ning oskamatu meistrimees võib sellega oma lehekülje kergesti ära rikkuda.

Document Object Model ehk DOM kujutab endast liidest, mille kaudu programmeerija pääseb ligi HTML (või XML) dokumendi struktuurile. DOM võimaldab skriptil otsida välja vajalikud elemendid ning neid siis muuta ja neile uusi alamelemente lisada.

JavaScript on programmeerimiskeel, milles kirjutatud programme saab veebilehte külastavas brauseris jooksutada. JavaScript omakorda pääseb läbi DOM-i ligi HTML-ile. (Alates 1999. aastast vastab JavaScript ECMA-262 ehk ECMAScripti standardile.)

===Eesti keeles===

*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/js/juht.html Jaagup Kippari JavaScripti tutvustav lehekülg] pakub hulganisti näiteid, ehkki mitte kõik neist ei pruugi olla nn soovituslikud praktikad.

===Inglise keeles===

*[http://developer.mozilla.org/en/docs/JavaScript JavaScripti osa Mozilla Developer Center'is]
*[http://www.onlinetools.org/articles/unobtrusivejavascript/index.html Unobtrusive JavaScript] õpetab kasutama JavaScripti ja DOM-i nõnda, et hundid oleks söönud ja lambad terved
*[http://www.w3.org/TR/1998/REC-DOM-Level-1-19981001/ DOM Level 1 spetsifikatsioon]
*[http://www.ecma-international.org/publications/standards/Ecma-262.htm ECMAScripti spetsifikatsioon]

==Serveripoolne skriptimine==

Kui sa soovid, et sinu veebilehte külastav kodanik saaks teha midagi, millest ka peale tema leheküljelt lahkumist jälg maha jääks (näiteks võimalus leheküljele kommentaare jätta), siis pead kasutama mõne serveripoolse tehnoloogia abi.

Eestis on levinuim ja kõige kergemini kätte saadav (ka tasuta) PHP. Levinuimatest vahenditest võib veel nimetada järgmisi: Perl, Zope, J2EE, Ruby on rails, Microsoft ASP.NET, Macromedia Coldfusion.

Tüüpiliselt kuulub dünaamilise lehekülje juurde ka andmebaas. Loetlegem järgmisi: MySQL, PostrgeSQL, Microsoft SQL Server.

===Eesti keeles===

*[http://www.php.ee php.ee]
*[http://php.center.ee PHP Center]
*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/python/juht.html Jaagup Kippari leht Pythoni ja Zope-i kohta]
*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/perl/juht.html Sealtsamast ka Jaagupi õpetus Perli kohta]

===Inglise keeles===

*[http://www.php.net PHP ametlik kodulehekülg] sealt leiab ka [http://www.php.net/manual/en/ manuaali]
*[http://www.hudzilla.org/phpbook/ PHP in a Nutshell] on O'Reilly poolt kirjastatud raamat, mida aga saab läbi veebi täiesti tasuta lugeda
*[http://www.phpinfo.net/articles/article_php-coding-standard.html PHP kodeerimise standard]
*[http://phpsec.org/projects/guide/ PHP Security Guide]
*[http://www.zope.org Zope.org] - Pythoni põhine veebiserveritarkvara
*[http://dev.mysql.com/doc/refman/5.0/en/index.html MySQL-i manuaal]
*[http://www.perl.com/pub/q/documentation perl.com-i dokumentatsiooni leht] sisaldab palju-palju kasulikku infot Perli kohta. Kui standardsest funktsionaalsusest puudu jääb, saab alati pöörduda [http://www.perl.com/CPAN/README.html CPAN-i] poole.

==Veebitegemisest üldiselt==

Küllaltki palju kasulikku nõu kõige kohta, mis seondub veebitegemisega, saab järjekordsest tasuta kättesaadavast raamatust, millel nimeks [http://www.webstyleguide.com/index.html Web Style Guide].

Palju sisukaid artikleid leiab veebistandarditele orienteeritud ajakirjast [http://www.alistapart.com/ A List Apart].

===Käideldavus ja kasutatavus===

Kaks kohta, mida kindlasti tuleks külastada on Vincent Flanders'i [http://www.webpagesthatsuck.com/ Web Pages That Suck] ning Jakob Nielseni [http://www.useit.com/alertbox/ Alertbox].

Eesti kodanikuna ei maksaks ära unustada, et on olemas [http://www.riik.ee/kord/wwwjuhend.html Soovitused Eesti riigiasutuste avalike veebilehtede koostamiseks] ning [http://www.eki.ee/itstandard/sisukord.html Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas].

Ära ei tasu unustada ka [http://www.hot.ee/jurand/index2.html Jurandi kodukat].

Kuna käsikaudu võib lehekülgede käideldavuse hindamine vaevarikkaks tegevuseks osutuda, siis on olemas hulganisti vahendeid, mis sind aitavad:

*[http://www.contentquality.com/ Cynthia Says] kontrollib lehkülje vastavust WCAG ja Section 508 nõuetele.
*[http://webxact.watchfire.com/ Watchfire WebXACT] testib lehekülgi väga mitmetest aspektidest lähtuvalt
*[http://www.w3.org/2003/12/semantic-extractor.html W3C Semantic data extractor] proovib leheküljelt välja lugeda võimalikult palju semantilist infot
*[http://colorfilter.wickline.org/ Värvipimedust teesklev veebilehe filter], et sa oskaksid aimata, kuidas võivad värvipimedad su lehte näha
*Firefoxi laiendus [http://www.standards-schmandards.com/index.php?show/fangs Fangs] võimaldab sul aga ette kujutada, milline "näeb" veeb välja pimedate jaoks

===Validaatorid===

Eksimine on inimlik ning seetõttu tuleb kasuks, kui kontrollida oma lehekülje koodi validaatoritega:

*[http://validator.w3.org W3C HTML-i validaator]
*[http://www.htmlhelp.com/tools/validator/ WDG HTML-i validaator] (võimalus valideerida kogu lehekülg, kui lehtede arv jääb alla saja)
*[http://jigsaw.w3.org/css-validator/ W3C CSS-i validaator]
*[http://feedvalidator.org/ RSS ja Atom uudisvoogide validaator]

Ning mitte üksnes koodi:

*[http://www.filosoft.ee/html_speller_et/ Eesti keele speller]

===Varia===

*[http://www.lipsum.com/ Lipsum generator] - kui sul mõlgub meeles Lorem ipsum dolor...
*[http://typetester.maratz.com/ Typetester] - võimalus kõrvutada ekraanil erinevaid fonte ja valida oma veebilehe jaoks seeläbi sobivaim.

[[Kategooria:Tarkvara]]

Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks

2006-06-25T16:42:48Z

Nene: /* Üldotstarbelised tekstiredaktorid */

[[Kategooria:Tarkvara]]

Enamasti, kui kusagil foorumis seda küsimust küsitakse, pakub keegi, et algajatele on hea programm ''Microsoft Frontpage'' ning edasijõudnule ''Macromedia Dreamweaver''. Seejärel teatab keegi, et Frontpage on saatanast ning selle programmi kasutamine võrdeline seitsme surmapatu üheaegse sooritamisega. Peale seda tuleb kümmekond lühikest postitust stiilis "isiklikult kasutan Dreamweaverit", mispeale ärkavad oma raalide taga Linuxi poisid ja teatavad, et neil on HTML-i (ja kõikmõeldava muu) koodi kirjutamiseks Vi või Emacs (ning võimaluse korral alustavad vaidlust, kumb on parem). Muidugi taipab keegi sinna vahepeale kirjutada, kui hea HTML-i kirjutamise programm on Notepad, mispeale tuleb jutt sellest, et Notepadil pole ''syntax-highlite'''i ning veel sadat muud olulist funktsiooni.

Ühesõnaga - jäta see küsimus foorumis küsimata ning loe edasi.

==WYSIWYG v/s HTML-i käsitsi kirjutamine==

===WYSIWYG===
See, kas kasutada lehe tegemiseks graafilist WYSIWYG programmi või kirjutada HTML-i käsitsi, taandub paljuski küsimusele [[kuidas teha veebilehte]].

Kuna ka kõige paremat WYSIWYG programmi kasutades tuleb teatud tulemuste saavutamiseks ikkagi käsitsi HTML-i muuta, siis on eelistatud sellised WYSIWYG redaktorid, mis käsitsi kirjutatud koodi oma suva järgi ümber ei formaadi või - mis veelgi hullem - hoopistükkis eemalda. Näiteks ''Microsoft Frontpage'' ja ''Mozilla Composer'' muudavad käsitsi kirjutatud koodi väljanägemise selliseks, nagu nende arust on parem.

Levinuimateks WYSIWYG redaktoriteks on ''Macromedia Dreamweaver'' ja ''Microsoft Frontpage''. Kuna [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks#Frontpage on saatanast|Frontpage on saatanast]], siis parem on kasutada Dreamweaverit. Kui muidugi rahakott kannatab, sest mõlemad programmid on tasulised.

Kui sind huvitavad vabavaralised WYSIWYG'id, siis kahjuks tuleb tõdeda, et seni veel jäävad viimased tasulisele tarkvarale parasjagu maad alla. Sinu põhilisteks valikuteks on ''Mozilla Composer'' ja tollel baseeruv ''NVU''.

===HTML käsitsi===

Programme millega HTML-i käsitsi kirjutada on mustmiljon. Enda jaoks sobiliku programmi valimisel võivad sõltuvalt inimesest määravaks saada väga erinevad kriteeriumid, alates sellest, millise operatsioonisüsteemi peal programm jookseb, kui selleni, milline on su usutunnistus (vihje: Vi/Emacs).

Allpool on ära toodud pikem [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks#Tarkvara|nimekiri programmidest]], et su valikutegemist lihtsustada.

==Frontpage on saatanast==

Miks siis langeb see programm nii tihti paljude veebitegijate tulise kriitika alla?

Frontpage on tuntud selle poolest, et kirjutab veebilehe koodi palju mitmesugust ebavajalikku infot, sealhulgas spetsiifilisi Microsofti HTML-i laiendusi, millest on ehk kasu vaid Internet Explorer'ile ja Frontpage'le endale. Standarditele vastavat koodi (mis valideeruks) on Frontpage'ga luua pea võimatu.

Omaette ooperiks on Frontpage mallide süsteem, mis võib ühe tillukese veebilehe jaoks tarvilike failide koguse ajada megabaitideni.

Veelgi ebameeldivaks muutuvad lood siis, kui soovid koos Frontpage'ga kasutada ka serveripoolset skriptimist. Sellisel juhul on tarvis, et serveris oleks spetsiaalsed Frontpage Extension'id.

Või nagu ütleb [http://www.webpagesthatsuck.com/ Vincent Flanders]:

<blockquote>
Alati kui sa satud lehele, mis paneb su mõtlema selle üle, kas Jeesus suri ikka asja eest, siis on tõenäoline, et see leht on loodud Microsoft'i (Af)FrontPage'ga.

...

Võibolla sellepärast siis ei kasutagi Microsoft oma Frontpage'i loomaks lehekülgi Microsoft.com-is - isegi mitte neid, mis räägivad Frontpage'st. Aga kui Microsoft seda ei kasuta, miks peaksid siis sina?
</blockquote>

==Notepad on liialt primitiivne==

Olles välja praakinud Frontpage jääb sõelale veel üks Microsofti programm, mida algajatele veebilehtede loomiseks soovitatakse - Notepad.

Kuigi on tõsi, et iga veebileht on teostatav kasutades vaid Notepad'i, jääb praktikas Notepadi poolt pakutavatest võimalustest siiski väheseks. Mis siis on Notepadi puudused?

;Puudub süntaksi värvimine:see funktsioon on nüüdseks enamusel tekstiredaktoritel.
;Tunnistab vaid CRLF realõppe:kuna enamik veebilehti asub UNIX-il baseeruvates serverites, siis on veebilehtede koodis enamasti realõpuks vaid LF (line feed kood), mida Notepad aga reavahetusena ei tõlgenda ning sellised failid näevad Notepadiga avades välja nagu üks pikk-pikk rida teksti.
;piiratud undo:''ma nüüd siinkohal ei mäleta, kui mitu korda saab Notepad'iga Ctrl+Z vajutada - igatahes oli seda vähe.''
;SDI:võimalik avada vaid üks fail korraga.

Notepad'i kasutamisel on aga ka mõningad plussid. Näiteks oskab ta salvestada teksti UTF-8 kodeeringus, mida võimaldavad väga vähesed Windowsi tekstiredaktorid.

==Tarkvara==

===WYSIWYG HTML redaktorid===

====Windows====

*[http://www.macromedia.com/software/dreamweaver/ Macromedia Dreamweaver] (tasuline)
*[http://www.microsoft.com/frontpage/ Microsoft Frontpage] (tasuline)
*[http://www.namo.com/products/webeditor.php Namo WebEditor 2006 suite] (tasuline)
*[http://www.mozilla.org/products/mozilla1.x/ Mozilla Composer]
*[http://www.nvu.com/ Nvu] (loodud Mozilla Composer'i baasil)
*[http://wp.netscape.com/communicator/composer/v4.0/index.html Netscape Composer]

====Linux/UNIX====

*[http://www.mozilla.org/products/mozilla1.x/ Mozilla Composer]
*[http://www.nvu.com/ Nvu] (loodud Mozilla Composer'i baasil)

===Tekstipõhised HTML redaktorid===

====Windows====

*[http://www.chami.com/html-kit/ HTML-Kit] (Ülimalt kohandatav ja programmi jaoks on saadaval ka hulgaliselt pluginaid.)
*[http://software.visicommedia.com/en/products/acehtmlfreeware/ AceHtml Freeware]
*[http://www.evrsoft.com/ 1st Page 2000]
*[http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]
*[http://www.ceditmx.com/ cEdit]
====Linux/UNIX====

*[http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
*[http://bluefish.openoffice.nl/ Bluefish]
*[http://www.screem.org/ Screem]
*[http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

===Üldotstarbelised tekstiredaktorid===

====Windows====

*[http://www.scintilla.org/SciTE.html SciTe]
*[http://www.context.cx/ ConTeXT]
*[http://www.editplus.com/ EditPlus] (tasuline)
*[http://www.pspad.com/ PSPad]
*[http://pnotepad.org/ Programmers Notepad]
*Notepad

====Linux/UNIX====

*[http://www.vim.org/ Vim]
*[http://www.gnu.org/software/emacs/emacs.html GNU Emacs]
*[http://kate.kde.org/ Kate]
*[http://www.nano-editor.org/ nano]
*[http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]

''(See nimekiri vajab tublit täiendamist.)''

Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks

2006-06-25T16:37:08Z

Nene: Ma arvan, et pole eraldi peatükki vaja - piisab ühest lingist.

[[Kategooria:Tarkvara]]

Enamasti, kui kusagil foorumis seda küsimust küsitakse, pakub keegi, et algajatele on hea programm ''Microsoft Frontpage'' ning edasijõudnule ''Macromedia Dreamweaver''. Seejärel teatab keegi, et Frontpage on saatanast ning selle programmi kasutamine võrdeline seitsme surmapatu üheaegse sooritamisega. Peale seda tuleb kümmekond lühikest postitust stiilis "isiklikult kasutan Dreamweaverit", mispeale ärkavad oma raalide taga Linuxi poisid ja teatavad, et neil on HTML-i (ja kõikmõeldava muu) koodi kirjutamiseks Vi või Emacs (ning võimaluse korral alustavad vaidlust, kumb on parem). Muidugi taipab keegi sinna vahepeale kirjutada, kui hea HTML-i kirjutamise programm on Notepad, mispeale tuleb jutt sellest, et Notepadil pole ''syntax-highlite'''i ning veel sadat muud olulist funktsiooni.

Ühesõnaga - jäta see küsimus foorumis küsimata ning loe edasi.

==WYSIWYG v/s HTML-i käsitsi kirjutamine==

===WYSIWYG===
See, kas kasutada lehe tegemiseks graafilist WYSIWYG programmi või kirjutada HTML-i käsitsi, taandub paljuski küsimusele [[kuidas teha veebilehte]].

Kuna ka kõige paremat WYSIWYG programmi kasutades tuleb teatud tulemuste saavutamiseks ikkagi käsitsi HTML-i muuta, siis on eelistatud sellised WYSIWYG redaktorid, mis käsitsi kirjutatud koodi oma suva järgi ümber ei formaadi või - mis veelgi hullem - hoopistükkis eemalda. Näiteks ''Microsoft Frontpage'' ja ''Mozilla Composer'' muudavad käsitsi kirjutatud koodi väljanägemise selliseks, nagu nende arust on parem.

Levinuimateks WYSIWYG redaktoriteks on ''Macromedia Dreamweaver'' ja ''Microsoft Frontpage''. Kuna [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks#Frontpage on saatanast|Frontpage on saatanast]], siis parem on kasutada Dreamweaverit. Kui muidugi rahakott kannatab, sest mõlemad programmid on tasulised.

Kui sind huvitavad vabavaralised WYSIWYG'id, siis kahjuks tuleb tõdeda, et seni veel jäävad viimased tasulisele tarkvarale parasjagu maad alla. Sinu põhilisteks valikuteks on ''Mozilla Composer'' ja tollel baseeruv ''NVU''.

===HTML käsitsi===

Programme millega HTML-i käsitsi kirjutada on mustmiljon. Enda jaoks sobiliku programmi valimisel võivad sõltuvalt inimesest määravaks saada väga erinevad kriteeriumid, alates sellest, millise operatsioonisüsteemi peal programm jookseb, kui selleni, milline on su usutunnistus (vihje: Vi/Emacs).

Allpool on ära toodud pikem [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks#Tarkvara|nimekiri programmidest]], et su valikutegemist lihtsustada.

==Frontpage on saatanast==

Miks siis langeb see programm nii tihti paljude veebitegijate tulise kriitika alla?

Frontpage on tuntud selle poolest, et kirjutab veebilehe koodi palju mitmesugust ebavajalikku infot, sealhulgas spetsiifilisi Microsofti HTML-i laiendusi, millest on ehk kasu vaid Internet Explorer'ile ja Frontpage'le endale. Standarditele vastavat koodi (mis valideeruks) on Frontpage'ga luua pea võimatu.

Omaette ooperiks on Frontpage mallide süsteem, mis võib ühe tillukese veebilehe jaoks tarvilike failide koguse ajada megabaitideni.

Veelgi ebameeldivaks muutuvad lood siis, kui soovid koos Frontpage'ga kasutada ka serveripoolset skriptimist. Sellisel juhul on tarvis, et serveris oleks spetsiaalsed Frontpage Extension'id.

Või nagu ütleb [http://www.webpagesthatsuck.com/ Vincent Flanders]:

<blockquote>
Alati kui sa satud lehele, mis paneb su mõtlema selle üle, kas Jeesus suri ikka asja eest, siis on tõenäoline, et see leht on loodud Microsoft'i (Af)FrontPage'ga.

...

Võibolla sellepärast siis ei kasutagi Microsoft oma Frontpage'i loomaks lehekülgi Microsoft.com-is - isegi mitte neid, mis räägivad Frontpage'st. Aga kui Microsoft seda ei kasuta, miks peaksid siis sina?
</blockquote>

==Notepad on liialt primitiivne==

Olles välja praakinud Frontpage jääb sõelale veel üks Microsofti programm, mida algajatele veebilehtede loomiseks soovitatakse - Notepad.

Kuigi on tõsi, et iga veebileht on teostatav kasutades vaid Notepad'i, jääb praktikas Notepadi poolt pakutavatest võimalustest siiski väheseks. Mis siis on Notepadi puudused?

;Puudub süntaksi värvimine:see funktsioon on nüüdseks enamusel tekstiredaktoritel.
;Tunnistab vaid CRLF realõppe:kuna enamik veebilehti asub UNIX-il baseeruvates serverites, siis on veebilehtede koodis enamasti realõpuks vaid LF (line feed kood), mida Notepad aga reavahetusena ei tõlgenda ning sellised failid näevad Notepadiga avades välja nagu üks pikk-pikk rida teksti.
;piiratud undo:''ma nüüd siinkohal ei mäleta, kui mitu korda saab Notepad'iga Ctrl+Z vajutada - igatahes oli seda vähe.''
;SDI:võimalik avada vaid üks fail korraga.

Notepad'i kasutamisel on aga ka mõningad plussid. Näiteks oskab ta salvestada teksti UTF-8 kodeeringus, mida võimaldavad väga vähesed Windowsi tekstiredaktorid.

==Tarkvara==

===WYSIWYG HTML redaktorid===

====Windows====

*[http://www.macromedia.com/software/dreamweaver/ Macromedia Dreamweaver] (tasuline)
*[http://www.microsoft.com/frontpage/ Microsoft Frontpage] (tasuline)
*[http://www.namo.com/products/webeditor.php Namo WebEditor 2006 suite] (tasuline)
*[http://www.mozilla.org/products/mozilla1.x/ Mozilla Composer]
*[http://www.nvu.com/ Nvu] (loodud Mozilla Composer'i baasil)
*[http://wp.netscape.com/communicator/composer/v4.0/index.html Netscape Composer]

====Linux/UNIX====

*[http://www.mozilla.org/products/mozilla1.x/ Mozilla Composer]
*[http://www.nvu.com/ Nvu] (loodud Mozilla Composer'i baasil)

===Tekstipõhised HTML redaktorid===

====Windows====

*[http://www.chami.com/html-kit/ HTML-Kit] (Ülimalt kohandatav ja programmi jaoks on saadaval ka hulgaliselt pluginaid.)
*[http://software.visicommedia.com/en/products/acehtmlfreeware/ AceHtml Freeware]
*[http://www.evrsoft.com/ 1st Page 2000]
*[http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]
*[http://www.ceditmx.com/ cEdit]
====Linux/UNIX====

*[http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
*[http://bluefish.openoffice.nl/ Bluefish]
*[http://www.screem.org/ Screem]
*[http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

===Üldotstarbelised tekstiredaktorid===

====Windows====

*[http://www.scintilla.org/SciTE.html SciTe]
*[http://www.context.cx/ ConTeXT]
*[http://www.editplus.com/ EditPlus] (tasuline)
*Notepad

====Linux/UNIX====

*[http://www.vim.org/ Vim]
*[http://www.gnu.org/software/emacs/emacs.html GNU Emacs]
*[http://kate.kde.org/ Kate]
*[http://www.nano-editor.org/ nano]
*[http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]

''(See nimekiri vajab tublit täiendamist.)''

Arutelu:Sissejuhatus programmeerimisse

2005-11-22T23:26:52Z

Nene:

See [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=214683 idee väike sissejuhatus progemisse kirjutada] on kindlasti väärt mõte. Siiski tasub IMHO vast arutamist, mida siia just täpselt kirjutada.

Eks neid progemise õpetusi üsna mitmete keelte kohta leidub eesti keeles ju üksjagu - nii võrgus kui paberil. Kui me just mõnda eksootilisemat keelt ei vali, siis vaevalt et õnnestub mõnda olemasolevat üle trumbata. Ning mina näiteks küll ei soovitaks kellelegi, et "Proovi alguses õppida selle tagasihoidliku ja pooliku õpetuse järgi ning kui sellega hakkama saad, siis võta ette mõni parem õpetus."

Kunagi, kui ma asjaga alustasin, sattus mulle ette üks väiksemat sorti programmeerimise aluste õpetus. Eriliseks tegi selle aga see, et programmeerimist ei õpetatud ühe konkreetse keele näitel, vaid võeti korraga ette kolm keelt (C, Pascal ja BASIC) nii, et lugeja sai valida neist ühe, mis talle meeldis või parajasti kättesaadav oli. See õpetus rippus omal ajal kuskil internetis, aga ei tea, mis sest tänaseks on saanud. Igatahes, mina näeksin oma vaimusilmas siin HV Vikis just mingit sedalaadi üldist õpetust.

(Lihtsalt üritan tekitada diskussiooni)

BTW. Minu meelest on programmeerimine pigem 90% loogikat, kui matemaatikat.

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 23. november 2005, kell 01.26 (EET)

GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks

2005-11-03T22:16:33Z

Nene: stiiliparandused

== Mõisted ==

Kõvaketast tähistatakse nii: <code>hd0</code>, <code>hd1</code> jne.

Partisiooni kettal tähistatakse numbriga.

Näites olevad numbrid ja tähised tuleb asendada sinu masinal kehtivatega...

== Juhend ==

Grubi boot ekraanil vajutada "c" et konsooli ette saada. Kui oled hädas Grubiga just seetõttu, et Grubi konfiguratsioonifail Linuxi partitsioonil pole enam kättesaadav siis vaatabki sulle vastu grubi konsool. Nüüd on kriitiline mitte paanikasse sattuda.

'''Konsool on sinu sõber.'''

Konsooli abil saad sa oma masina jälle käima ilma oma operatsioonisüsteeme uuesti installimata (kui nad kettal veel alles on).

Kui sul on kettal Windows mida tahad eelkõige käima saada siis trükid käsureale:

> root(hd0,0)

või

> rootnoverify(hd0,0)

Üks neist toimib kindlasti. Suurem tõenäosus õnnestuda on XP puhul teisel variandil kuid 98 puhul esimesel. Seejärel trükid:

> chainloader +1
> boot

== GRUBi seadistamine ==

Kui sa oled konsoolil õige seadistuse paika saanud ( su windows on edukat üles tulnud) ja sa tead õigeid <code>hd0</code> ja partitsiooninumbri väärtusi siis buudi Linuxisse ja otsi üles fail <code>grub.conf</code> ning lisa sinna sinna järgnev asendades vastavalt leitud toimivale seadistulese kettatähise ja partitsiooninumbri väärtused ning kui vaja <code>rootnoverify</code> asemele lihtsalt <code>root</code>...

title Windows XP
rootnoverify (hd0,0)
chainloader +1
boot

== GRUBist vabanemine ==

Kui jäid Grubiga hätta seetõttu, et kustutasid Linuxi partitsioni koos grubi konfiguratsiooniga pole sul tarvis Grubi käskudega jamada. Kui windows mida päästa üritad on 98 võta buut flopi või selle puudumisel pusi Grubi käsurealt aja 98 käima ja anna käsurealt käsk

fdisk /MBR

'''HOIATUS!''' mainitud käsk on '''destruktiivne''' ja kirjutab su ketta '''buut''' sektori üle puhta Windowsi alglaadijaga.

Windows XP-l on selle jaoks ''Recovery'' konsoolil käsk <code>fixmbr</code>.

'''MÄRKUS:''' Kui MBR-i üle kirjutamine ebaõnnestub tasub vaadata ega BIOS-ist pole MBR-i rikkuvate viiruste eest kaitsev MBR-i kirjutamise kaitse sisse lülitatud pole.

----

[[Kasutaja:Death|Death]] 2. november 2005, kell 13.33 (EET)

'''HOIATUS!''' Selle juhendi kasutamine on alati '''kasutaja omal vastutusel'''. Autor ei vastuta juhendi järgimisel tekkida võiva andmekao või muude kahjude eest.

[[Kategooria:Tarkvara]]
[[Kategooria:Linux]]
[[Kategooria:Windows]]

Lihtsa võrguanalüsaatori ehitamine

2005-11-03T21:58:25Z

Nene: Väiksed korraldamised. Eeskätt tuleks pildid HV vikisse tõsta ning tekst pealkirjadega struktureerida

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria:Andmeside]]
[[Kategooria:Võrgukihi juhendid]]
Ilmselt on mõistlik tutvust teha [http://www.ethereal.com Ethereali] nimelise programmiga (võib kasutada ka mõnda teist võrguanalüsaatorit, näiteks tcpdump), mille abil tasuks uurida nii "sisevõrgu" masinasse tulevat (ning ehk ka väljuvat) liiklust kui ka seda liiklust, mis toimub kaablimodemi ning NAT'iva routeri vahel.

Sisevõrgus olevasse masinasse saabuvat liiklust saab analüüsida sisevõrgu masinas endas, kaablimodemi ning routeri vahelise liikluse analüüsimiseks on kõige lihtsam laenata või osta HUB (kindlasti hub, mitte switch), mille abil siis ühendada sellesse võrku veel üks seade, mis kuulab seda liiklust pealt.

Testimiseks on kõige lihtsam hankida ligipääs mõnesse Internetis asuvasse Unixilaadsesse süsteemi (paremal puudumisel võib ju muidugi ka naabrimees või keegi teine oma lauaarvutist üritada ühenduda), mille aadress (ma mõtlen reaalne interneti aadress) on teada. Teadaolev Internetis asuva süsteemi aadress anda etherealile filtriks kujul ip.addr == aadress (see konstruktsioon määrab filtrisse nii sellelt aadressilt tulevad kui ka sellele aadressile saadetavad paketid). Kaval on Etherealile öelda, et kõik paketid, mis püütakse, ka kohe välja näidataks (loomulikult on sellisel juhul mõistlik, kui võrgu peal on nii vähe liiklust kui võimalik).

Olles sedasi analüsaatori püsti saanud (ahjaa promisc moodis (sellisel juhul edastab võrgukaart OSile ka selle liikluse, mis ei ole talle mõeldud, vajalik kaablimodemi ja routeri vahelise liikluse pealt kuulamiseks) kuulamiseks on reeglina vaja superkasutaja õigusi), tuleks luua väljastpoolt ühendus oma välisaadressi sellesse porti, kus me eeldame teenust olevat. Kõige lihtsam on seda teha telneti abil: <code>telnet 1.2.3.4 1234</code>, kus <code>1.2.3.4</code> on IP aadress ning <code>1234</code> on vastav TCP port.

Algatuseks on mõistlik kuulata teenust pakkuvast masinast - kui välisilmast ühendust luues filtrisse ühtegi paketti ei tulnud, on ilmselge, et viga tuleb otsida routerist(vt. ka allapoole nn. "keerulisem olukord"). Kui aga ühendus ilmub, tuleb hakata analüüsima, mis siis valesti on.

Et asjatundmatu kasutaja ei pruugi esimese hooga Ethereali väljundist suurt midagi aru saada, siis toome siinkohal ühe pisikene näite õnnestunud ühendusest (ehk siis... nõnda peavad asjad olema, kui ei ole, on analoogia põhjal ilmselt üsna lihtne oletada, mis on valesti):

Olukord on järgmine: võrgu väline (reaalselt eksisteeriv) interneti aadress on <code>217.159.159.181</code>, millel vastab router, milles on TCP/666 DNAT'itud "sisevõrgus" asuva masina, aadressiga <code>192.168.2.20</code>, pordile TCP/22, millelt vastab SSH. Selle teenusega üritatakse ühendust võtta süsteemist aadressiga <code>194.204.19.34</code> järgmiselt:

<pre>
wookie@piixus:~$ telnet 217.159.159.181 666
Trying 217.159.159.181...
Connected to 217.159.159.181.
Escape character is '^]'.
SSH-2.0-OpenSSH_3.9p1
^]
telnet> quit
Connection closed.
</pre>

Sisevõrgus asuva masina seisukohalt näeb ühendus välja järgmine: http://rio.ee/~wookie/tcp-yhendus.png
ISP ning minu routeri vahel toimus samal ajal aga järgmine: http://rio.ee/~wookie/tcp-yhendus-valine.png

Olulised on siinkohal kolm esimest paketti:
Iga TCP ühendus algab ühenduse alustaja poolt saadetud [SYN] paketiga. Me märkame, et sisevõrgu masina jaoks on paketi sihtaadress (''destination adress'') <code>192.168.2.20</code>, kuid teiselt pildilt näeme, et tegelikult saabus pakett muidugi aadressile <code>217.159.159.181</code> - router transleeris paketi sihtaadressi selliselt, et see sai edasi liikuda meie privaatvõrgu aadressile, samuti me märkame, et antud juhul jättis router paketi lähteaadressi (source address) muutmata. Samasugust transleerimist võime tähele panna pordi numbritega - routerisse saabus pakett pordile TCP/666, kuid sisevõrgu masinasse pordile TCP/22 (ssh).

Kuna [SYN] pakett saabus antud juhul õige masina õigesse porti (sellisesse, mida mõni teenus kuulab), vastab meie masin [SYN, ACK] paketiga, antud juhul aadressile <code>194.204.19.34</code> (sealt ju ühendus tuli). Nüüd on äärmiselt oluline uurida, kas see pakett ruuterist <code>194.204.19.34</code> aadressile välja ikka saadeti. Vaatame välise ühenduse pilti ning näeme, et router saatis [SYN, ACK] paketti aadressilt <code>217.159.159.181</code> aadressile <code>194.204.19.34</code>, samal ajal kui meie sisevõrgus olev masin hoopis aadressilt <code>192.168.2.20</code> aadressile <code>194.204.19.34</code> - loogiline, pakett peab antud juhtumil väljuma routeri source aadressiga, ehk siis reaalselt internetis eksisteeriva aadressiga. Kui paketi lähteaadress oleks teistsugune, näiteks <code>192.168.2.20</code>, ei oleks ühenduse loomine õnnestunud, sest ühendust algatava masina jaoks oleks see olnud kui SYN,ACK pakett mingilt täiesti tundmatult aadressilt, millega ta pole kunagi üritanud suhelda. Seda, et meie routeris <code>217.159.159.181</code>'st saab maagiliselt <code>192.168.2.20</code>, <code>194.204.19.34</code> ei tea ega saa ka kunagi teadma. Samuti, täpselt samasugune transleerimine toimub pordinumbritega - sisevõrgu masin vastab pordist (source port) TCP/22 (ssh), kuid routerist väljuv pakett lähtub pordist TCP/666.

Kui siiamaale juba asjad õnnestusid, siis üldiselt õnnestub ka TCP ühenduse loomiseks vajaliku kolmanda paketi (ühenduse algataja poolne vastus [ACK] "serveri" [SYN, ACK]'le) saatmine. Me märkame, et selle paketiga käitutakse sarnaselt päris esimesele paketile.

Sellest hetkest alates on ühendus loodud ning järgneb juba data: Server (meie näites siis sisevõrgus olev masin) ütleb: <code>SSH-2.0-OpenSSH_3.9p1</code>. Mida kliendis jooksev applikatsioon sellega peale hakkab, on juba tema enda mure - meie näites kasutatav telnet ei oska sellega mitte mütsigi teha, kuid kuna me juba nägime serveri poolset vastust, oleme me veendunud, et ühendust on võimalik luua ning paneme telneti hoopis kinni (mis toimub ühenduse sulgemisel võib igaüks ise jälgida, uurides kolme viimast paketti). Ahjaa.. küsite, et mida kuradit teeb siis viies, [ACK] pakett? See on lihtsalt kliendi poolne vastus, et ta sai eelmises paketis saadetud teate (<code>SSH-2.0-OpenSSH_3.9p1</code>) kenasti kätte.

Ma usun, et igaüks teab aga igaks juhuks kordame veel üle, et iga sellise NAT'itud ühenduse peale teeb router kuhugile oma mälus asuvasse tabelisse kirje, milles on kirjas, mida täpselt muudeti ning oskab selle järgi vastassuunas liikuvate pakettide välju vastupidiselt muuta, et kõik ikka õnnelikud oleks - kuidas see käib, pole antud hetkel meie asi, lihtsalt jätame meelde, et selline tabel kuskil routeri kõhus on.

Tähelepanelik lugeja kindlasti märkab, et suunal klient (kuskil interneti avarustes asuv purk) -> server (meie sisevõrgu masin) muudeti ainult pakettide sihtaadressi (destination address) ning suunal server -> klient ainult paketi lähteaadressi (source address). Enamik selliseid pordisuunamisi töötab selliselt. Niisuguses lahenduses, kus sisevõrgust interneti poole suunduvate pakettide lähteaadressi tuleb nii ehk naa transleerida, pole mõtet vastupidise NAT'i korral välisilmast saabuvate pakettide lähteaadressi muuta.

Samas... eksisteerib ka keerulisem olukord - router muudab nii siseneva paketi lähte- kui ka sihtaadressi. Sellisel juhul jääb meie sisevõrgus olevale serverile mulje nagu ta suhtleks routeri endaga. Niisugusel juhul sisevõrgus filter ip.addr == ip_aadress ei kõlba (sest sisevõrgus ju mitte keegi ei suhtle selle välise aadressiga) ning tuleks asendada keerulisema filtriga, minu puhul siis näiteks: ip.addr == <code>192.168.2.254</code> (<code>192.168.2.254</code> on minu ruuteri sisevõrgu aadress, me püüame liiklust, mida peetakse selle seadmega) või suisa ip.addr == <code>192.168.2.254</code> && tcp.port == 22 (TCP liiklus, mida peetakse routeriga, mille lähte- või sihtport on 22). Igaks juhuks ühest sellisest ühendusest pilt kah (vaadatuna siis sisevõrgu masina poolt - väljastpoolt ei muutu midagi) http://rio.ee/~wookie/tcp-yhendus-full-nat.png

Üldiselt peaks nendest teadmistest piisama, et lihtsamate pordisuunamise probleemide põhjuseid diagnoosida. Tavaliselt, kui sellist õnnestunud ühendust võrrelda ebaõnnestunud ühenduse korral püütud pakettidega, hakkab viga vähegi tähelepaneliku süvenemise korral ise silma ning parandamine on tavaliselt juba triviaalne tegevus.
Keerukamate probleemide korral võib muidugi ka Õpetatud Kogu[tm] tunde või suisa päevi ladinakeeles päid vangutada, et välja mõelda, mis siis ikkagi peetis on, kuid praktika näitab, et enamik probleeme on tegelikult lihtsad.

Tjah, kindlasti tasub meeles pidada, et Ethereal oskab püütud pakette salvestada (jah, just nimelt File::Save) - sellised ethereali failid võivad probleemide lahendamisel vägagi abiks olla, mistõttu maksab selliste hädade korral abiküsimise kõrvalt ka mõni niisugune Ethereali fail kätesaadavaks teha.
Et kõik saaks ise uurida, siis juurde ka antud näites kasutatud ühenduste salvestused:
http://rio.ee/~wookie/tcp-yhendus
http://rio.ee/~wookie/tcp-yhendus-valine
http://rio.ee/~wookie/tcp-yhendus-full-nat

P.S.
Jah ma tean küll, et antud juhul ei ole routerist rääkimine päris korrektne, sest klassikaline router ei muuda edastatavates pakettides ei IP aadresse ega pordi numbreid, kuid antud juhul, kuna probleem on selgelt seotud NAT'iga, tundus sõna router kasutamine otstarbekam, sest NAT'iv router või NAT'i purk vms. oleks lihtsalt kohutavalt kohmakas.
Seega lugege sõna "router" antud juhul kui "see router selles konkreetses seadistuses võrguaadresse transleerimas (NAT)".

P.P.S.
Ehki meie kasutasime näites SSH teenust, mis peale ühenduse loomist ise mingit mula välja hakkab ajama, ei prugi sellist igaühel käepärast olla. Sageli on tarvis testida näiteks WWW (TCP/80) teenuse töötamist, mille puhul server jääb peale ühenduse loomist ootama, et talle mõni käsk antaks. Sellisel juhul on mõistlik telneti sisse peale ühenduse saamist kirjutada suvaline esimesena meelde tulev vandesõna või roppus ning taguda paar korda enterit. WWW server peab vastama HTML'iga, mis tahab meile öelda, et 501 Method Not Implemented või midagi muud sama roppu.

Kuidas teha veebilehte

2005-11-03T21:34:32Z

Nene: ma revideerisin oma järjehoidjaid ning puistasin tulemuse siia.

Üldjoontes on veebileht lihtsalt üks tekstifail, milles olev tekst on markeeritud spetsiaalsete märgenditega kujul <code><märgend></code> ... <code></märgend></code>, ning veebilehe valmistamiseks pole tarvis keerukamat tarkvara Notepadi laadsest tekstiredaktorist.

See, [[millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks|millist konkreetset programmi kasutada veebilehtede tegemiseks]], on suuresti isikliku eelistuse küsimus - märksa olulisemad tarkvarast on aga teadmised, mida lehe koostamisel kasutada.

==HTML==

HTML (''HyperText Markup Language'' - hüperteksti ülestähendamise keel) on keel, millest veebi tegemise juures ei üle ega ümber, sest just selles keeles pannaksegi veebilehed kirja. Muidugi on olemas ka hulganisti programme, millega saab lehekülgi koostada ka see, kes HTML-ist kuulnudki pole. Oluline on aga meeles pidada, et oma tõelise potensiaalini sirutavad sellised programmid vaid nende kasutajate kätes, kes mõistavad HTML-i ka käsitsi kirjutada.

Pealegi on HTML niivõrd lihtne keel, et seda oleks lausa patt õppimata jätta, ning õppematerjali HTML-i kohta leidub lausa hunnikute viisi:

===Eesti keeles===

(Suur osa eestikeelsetest HTML-i õpetustest on kahjuks kaunikesti aegunud, mistõttu on mitmed lingid, mis ehk muidu peaksid selles nimekirjas olema, välja jäetud.)

*[http://et.wikibooks.org/wiki/HTML HTML-i raamat Vikiraamatukogus] on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav
*[http://lepo.it.da.ut.ee/~ajaeger/html-juhend.html HTML keele lühijuhend] sobib hästi kiireks sissejuhatuseks (pea meeles, et lõpetad lugemise, kui kohtad peatükki "NETSCAPE-LAIENDUSED")

===Inglise keeles===

*[http://www.w3schools.com/html/default.asp W3Schools'i HTML-i õpetus] ja [http://www.w3schools.com/xhtml/default.asp XHTML-i õpetus]
*[http://www.htmldog.com/ HTML Dog] pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
*[http://www.w3.org/TR/html4/ HTML 4.01 spetsifikatsioon]

==CSS==

CSS on soovituslik keel veebilehtede kujundamiseks. Kui sinu veebilehed näevad välja robustsed ja kõledad, siis on just CSS-i puudutus arvatavasti see, mida vajad. CSS-i tasuks hakata õppima niipea, kui oled hakkama saanud oma esimeste HTML-i katsetustega. Kuigi, ka HTML-is on vahendeid lehekülje kujundamiseks, pakub CSS hulga rohkem võimalusi ning lisaks pääsed määratult väiksema hulga klaviatuuriklõbistamisega, sest muutes vaid ühtainust rida CSS-failis saad korraga ümber kujundada sadu või isegi tuhandeid veebilehti.

===Eesti keeles===

*[http://et.wikibooks.org/wiki/CSS CSS-i raamat Vikiraamatukogus] on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav

===Inglise keeles===

*[http://www.w3schools.com/css/default.asp W3Schools'i CSS-i õpetus]
*[http://www.htmldog.com/ HTML Dog] pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
*[http://css.maxdesign.com.au/ Listutorial, Floatutorial, Selectutorial] - suurepärased õpetused CSS-iga listide kujundamiseks, ning float-idest ja selektoritest arusaamiseks.
*[http://css-discuss.incutio.com/ CSS-Discuss wiki] - põhjalik CSS-i wiki
*[http://www.w3.org/TR/2004/CR-CSS21-20040225/ CSS 2.1 spetsifikatsioon]

==JavaScript ja DOM==

JavaScriptiga on nõnda, et 90% lehekülgedest, kes seda kasutavad, tegelikult seda ei vaja, ning 90% nendest lehtedest, kes seda vajavad, kasutavad seda valesti. Ehkki JavaScripti massiliselt väärkasutatakse, ei tähenda see sugugi seda, et tegemist olekski kehva tehnoloogiaga. JavaScript on lihtsalt väga võimas tööriist, ning oskamatu meistrimees võib sellega oma lehekülje kergesti ära rikkuda.

Document Object Model ehk DOM kujutab endast liidest, mille kaudu programmeerija pääseb ligi HTML (või XML) dokumendi struktuurile. DOM võimaldab skriptil otsida välja vajalikud elemendid ning neid siis muuta ja neile uusi alamelemente lisada.

JavaScript on programmeerimiskeel, milles kirjutatud programme saab veebilehte külastavas brauseris jooksutada. JavaScript omakorda pääseb läbi DOM-i ligi HTML-ile. (Alates 1999. aastast vastab JavaScript ECMA-262 ehk ECMAScripti standardile.)

===Eesti keeles===

*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/js/juht.html Jaagup Kippari JavaScripti tutvustav lehekülg] pakub hulganisti näiteid, ehkki mitte kõik neist ei pruugi olla nn soovituslikud praktikad.

===Inglise keeles===

*[http://www.webreference.com/programming/javascript/definitive/ JavaScript: The Definitive Guide (4th Edition)] - terve O'Reilly poolt kirjastatud raamat, mis tasuta veebis saadaval.
*[http://www.onlinetools.org/articles/unobtrusivejavascript/index.html Unobtrusive JavaScript] õpetab kasutama JavaScripti ja DOM-i nõnda, et hundid oleks söönud ja lambad terved
*[http://www.w3.org/TR/1998/REC-DOM-Level-1-19981001/ DOM Level 1 spetsifikatsioon]
*[http://www.ecma-international.org/publications/standards/Ecma-262.htm ECMAScripti spetsifikatsioon]

==Serveripoolne skriptimine==

Kui sa soovid, et sinu veebilehte külastav kodanik saaks teha midagi, millest ka peale tema leheküljelt lahkumist jälg maha jääks (näiteks võimalus leheküljele kommentaare jätta), siis pead kasutama mõne serveripoolse tehnoloogia abi.

Eestis on levinuim ja kõige kergemini kätte saadav (ka tasuta) PHP. Levinuimatest vahenditest võib veel nimetada järgmisi: Perl, Zope, J2EE, Ruby on rails, Microsoft ASP.NET, Macromedia Coldfusion.

Tüüpiliselt kuulub dünaamilise lehekülje juurde ka andmebaas. Loetlegem järgmisi: MySQL, PostrgeSQL, Microsoft SQL Server.

===Eesti keeles===

*[http://www.php.ee php.ee]
*[http://php.center.ee PHP Center]
*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/python/juht.html Jaagup Kippari leht Pythoni ja Zope-i kohta]
*[http://minitorn.tpu.ee/~jaagup/kool/java/naited20/html/perl/juht.html Sealtsamast ka Jaagupi õpetus Perli kohta]

===Inglise keeles===

*[http://www.php.net PHP ametlik kodulehekülg] sealt leiab ka [http://www.php.net/manual/en/ manuaali]
*[http://www.hudzilla.org/phpbook/ PHP in a Nutshell] on O'Reilly poolt kirjastatud raamat, mida aga saab läbi veebi täiesti tasuta lugeda
*[http://www.phpinfo.net/articles/article_php-coding-standard.html PHP kodeerimise standard]
*[http://phpsec.org/projects/guide/ PHP Security Guide]
*[http://www.zope.org Zope.org] - Pythoni põhine veebiserveritarkvara
*[http://dev.mysql.com/doc/refman/5.0/en/index.html MySQL-i manuaal]
*[http://www.perl.com/pub/q/documentation perl.com-i dokumentatsiooni leht] sisaldab palju-palju kasulikku infot Perli kohta. Kui standardsest funktsionaalsusest puudu jääb, saab alati pöörduda [http://www.perl.com/CPAN/README.html CPAN-i] poole.

==Veebitegemisest üldiselt==

Küllaltki palju kasulikku nõu kõige kohta, mis seondub veebitegemisega, saab järjekordsest tasuta kättesaadavast raamatust, millel nimeks [http://www.webstyleguide.com/index.html Web Style Guide].

Palju sisukaid artikleid leiab veebistandarditele orienteeritud ajakirjast [http://www.alistapart.com/ A List Apart].

===Käideldavus ja kasutatavus===

Kaks kohta, mida kindlasti tuleks külastada on Vincent Flanders'i [http://www.webpagesthatsuck.com/ Web Pages That Suck] ning Jakob Nielseni [http://www.useit.com/alertbox/ Alertbox].

Eesti kodanikuna ei maksaks ära unustada, et on olemas [http://www.riik.ee/kord/wwwjuhend.html Soovitused Eesti riigiasutuste avalike veebilehtede koostamiseks] ning [http://www.eki.ee/itstandard/sisukord.html Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas].

Ära ei tasu unustada ka [http://www.hot.ee/jurand/index2.html Jurandi kodukat].

Kuna käsikaudu võib lehekülgede käideldavuse hindamine vaevarikkaks tegevuseks osutuda, siis on olemas hulganisti vahendeid, mis sind aitavad:

*[http://www.contentquality.com/ Cynthia Says] kontrollib lehkülje vastavust WCAG ja Section 508 nõuetele.
*[http://webxact.watchfire.com/ Watchfire WebXACT] testib lehekülgi väga mitmetest aspektidest lähtuvalt
*[http://www.w3.org/2003/12/semantic-extractor.html W3C Semantic data extractor] proovib leheküljelt välja lugeda võimalikult palju semantilist infot
*[http://colorfilter.wickline.org/ Värvipimedust teesklev veebilehe filter], et sa oskaksid aimata, kuidas võivad värvipimedad su lehte näha
*Firefoxi laiendus [http://www.standards-schmandards.com/index.php?show/fangs Fangs] võimaldab sul aga ette kujutada, milline "näeb" veeb välja pimedate jaoks

===Validaatorid===

Eksimine on inimlik ning seetõttu tuleb kasuks, kui kontrollida oma lehekülje koodi validaatoritega:

*[http://validator.w3.org W3C HTML-i validaator]
*[http://www.htmlhelp.com/tools/validator/ WDG HTML-i validaator] (võimalus valideerida kogu lehekülg, kui lehtede arv jääb alla saja)
*[http://jigsaw.w3.org/css-validator/ W3C CSS-i validaator]
*[http://feedvalidator.org/ RSS ja Atom uudisvoogide validaator]

Ning mitte üksnes koodi:

*[http://www.filosoft.ee/html_speller_et/ Eesti keele speller]

===Varia===

*[http://www.lipsum.com/ Lipsum generator] - kui sul mõlgub meeles Lorem ipsum dolor...
*[http://typetester.maratz.com/ Typetester] - võimalus kõrvutada ekraanil erinevaid fonte ja valida oma veebilehe jaoks seeläbi sobivaim.

Skype - korraga mitme kasutajaga sees (Windows XP)

2005-10-24T08:49:31Z

Nene: +Category:Tarkvara

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Tarkvara]]
Kui mingil põhjusel on vaja olla korraga sisse logitud mitme Skype konto alt, siis programm ise seda võimalust otse ei paku. Küll on nupukamad meie seast leidnud selleks võimaluse.

Toimi järgmiselt:
* loo oma arvutisse uus kasutaja, anna talle administraatori õigused ja määra salasõna;
* seejärel klõpsa parema hiireklahviga Skype programmifailil/kiirkorraldusel ning vali avanevast rippmenüüst "run as...";
* avaneb aken, kus valid loodud kasutaja, sisestad salasõna ja voilà - paralleelselt jooksebki kaks skype kontot;
* vajadusel korda protseduuri...

Allikas:
[http://www.henshall.com/docs/iPod%20RadioonSkypeJan2005.pdf http://www.henshall.com/docs/iPod%20RadioonSkypeJan2005.pdf]

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=11666 Delta]

Kategooria:Tarkvara

2005-10-24T08:41:04Z

Nene:

See kategooria hõlmab endas kõik tarkvaraalased artiklid.

Firefox kiiremaks

2005-10-24T08:37:38Z

Nene: +categrory:Tarkvara

[[Category:Tarkvara]]
[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
1. Kirjuta Firefoxi aadressiribale <code>about:config</code> .

2. Pane <code>network.http.pipelining</code> väärtuseks "true".

3. Pane <code>network.http.pipelining.maxrequests</code> väärtuseks "100".

4. Pane <code>network.http.proxy.pipelining</code> väärtuseks "true"

5. Pane <code>nglayout.initialpaint.delay</code> väärtuseks "0"

Juhul, kui mõnda neist muutujatest ei eksisteeri, tee paremklõps ja avanenud menüüst vali ''"New"'', ''"Integer"'' ning anna sellele vastav nimi. Kõiki muutjaid saab muuta tehes nendele topeltklikk (''false'' muutub ''true'''ks ja vastupidi ning kui tegemist on numbrilise väärtuse muutmisega siis ilmub vastav kastike).

Otsetee sihtüksuse lõppu peale jutumärke lisa veel <code>/prefetch:1</code>
"C:\Program Files\Mozilla Firefox\firefox.exe" /prefetch:1

Autorid: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=8242 Subu], [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2592 boro], tõlkis [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14977 mks]

==Välislingid==
*http://www.tweakfactor.com/articles/tweaks/firefoxtweak/4.html
*http://forums.mozillazine.org/viewtopic.php?t=53650

Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks

2005-10-23T23:32:57Z

Nene: See artikkel nagu lihtsalt kustutati, ilma mingigi põhjenduseta. Taastasin vana wiki abil. IMHO pole see sugugi nii mõttetu teema.

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]

Enamasti, kui kusagil foorumis seda küsimust küsitakse, pakub keegi, et algajatele on hea programm ''Microsoft Frontpage'' ning edasijõudnule ''Macromedia Dreamweaver''. Seejärel teatab keegi, et Frontpage on saatanast ning selle programmi kasutamine võrdeline seitsme surmapatu üheaegse sooritamisega. Peale seda tuleb kümmekond lühikest postitust stiilis "isiklikult kasutan Dreamweaverit", mispeale ärkavad oma raalide taga Linuxi poisid ja teatavad, et neil on HTML-i (ja kõikmõeldava muu) koodi kirjutamiseks Vi või Emacs (ning võimaluse korral alustavad vaidlust, kumb on parem). Muidugi taipab keegi sinna vahepeale kirjutada, kui hea HTML-i kirjutamise programm on Notepad, mispeale tuleb jutt sellest, et Notepadil pole ''syntax-highlite'''i ning veel sadat muud olulist funktsiooni.

Ühesõnaga - jäta see küsimus foorumis küsimata ning loe edasi.

==WYSIWYG v/s HTML-i käsitsi kirjutamine==

===WYSIWYG===
See, kas kasutada lehe tegemiseks graafilist WYSIWYG programmi või kirjutada HTML-i käsitsi, taandub paljuski küsimusele [[kuidas teha veebilehte]].

Kuna ka kõige paremat WYSIWYG programmi kasutades tuleb teatud tulemuste saavutamiseks ikkagi käsitsi HTML-i muuta, siis on eelistatud sellised WYSIWYG redaktorid, mis käsitsi kirjutatud koodi oma suva järgi ümber ei formaadi või - mis veelgi hullem - hoopistükkis eemalda. Näiteks ''Microsoft Frontpage'' ja ''Mozilla Composer'' muudavad käsitsi kirjutatud koodi väljanägemise selliseks, nagu nende arust on parem.

Levinuimateks WYSIWYG redaktoriteks on ''Macromedia Dreamweaver'' ja ''Microsoft Frontpage''. Kuna [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks#Frontpage on saatanast|Frontpage on saatanast]], siis parem on kasutada Dreamweaverit. Kui muidugi rahakott kannatab, sest mõlemad programmid on tasulised.

Kui sind huvitavad vabavaralised WYSIWYG'id, siis kahjuks tuleb tõdeda, et seni veel jäävad viimased tasulisele tarkvarale parasjagu maad alla. Sinu põhilisteks valikuteks on ''Mozilla Composer'' ja tollel baseeruv ''NVU''.

===HTML käsitsi===

Programme millega HTML-i käsitsi kirjutada on mustmiljon. Enda jaoks sobiliku programmi valimisel võivad sõltuvalt inimesest määravaks saada väga erinevad kriteeriumid, alates sellest, millise operatsioonisüsteemi peal programm jookseb, kui selleni, milline on su usutunnistus (vihje: Vi/Emacs).

Allpool on ära toodud pikem [[Millist programmi kasutada veebilehtede tegemiseks#Tarkvara|nimekiri programmidest]], et su valikutegemist lihtsustada.

==Frontpage on saatanast==

Miks siis langeb see programm nii tihti paljude veebitegijate tulise kriitika alla?

Frontpage on tuntud selle poolest, et kirjutab veebilehe koodi palju mitmesugust ebavajalikku infot, sealhulgas spetsiifilisi Microsofti HTML-i laiendusi, millest on ehk kasu vaid Internet Explorer'ile ja Frontpage'le endale. Standarditele vastavat koodi (mis valideeruks) on Frontpage'ga luua pea võimatu.

Omaette ooperiks on Frontpage mallide süsteem, mis võib ühe tillukese veebilehe jaoks tarvilike failide koguse ajada megabaitideni.

Veelgi ebameeldivaks muutuvad lood siis, kui soovid koos Frontpage'ga kasutada ka serveripoolset skriptimist. Sellisel juhul on tarvis, et serveris oleks spetsiaalsed Frontpage Extension'id.

Või nagu ütleb [http://www.webpagesthatsuck.com/ Vincent Flanders]:

<blockquote>
Alati kui sa satud lehele, mis paneb su mõtlema selle üle, kas Jeesus suri ikka asja eest, siis on tõenäoline, et see leht on loodud Microsoft'i (Af)FrontPage'ga.

...

Võibolla sellepärast siis ei kasutagi Microsoft oma Frontpage'i loomaks lehekülgi Microsoft.com-is - isegi mitte neid, mis räägivad Frontpage'st. Aga kui Microsoft seda ei kasuta, miks peaksid siis sina?
</blockquote>

==Notepad on liialt primitiivne==

Olles välja praakinud Frontpage jääb sõelale veel üks Microsofti programm, mida algajatele veebilehtede loomiseks soovitatakse - Notepad.

Kuigi on tõsi, et iga veebileht on teostatav kasutades vaid Notepad'i, jääb praktikas Notepadi poolt pakutavatest võimalustest siiski väheseks. Mis siis on Notepadi puudused?

;Puudub süntaksi värvimine:see funktsioon on nüüdseks enamusel tekstiredaktoritel.
;Tunnistab vaid CRLF realõppe:kuna enamik veebilehti asub UNIX-il baseeruvates serverites, siis on veebilehtede koodis enamasti realõpuks vaid LF (line feed kood), mida Notepad aga reavahetusena ei tõlgenda ning sellised failid näevad Notepadiga avades välja nagu üks pikk-pikk rida teksti.
;piiratud undo:''ma nüüd siinkohal ei mäleta, kui mitu korda saab Notepad'iga Ctrl+Z vajutada - igatahes oli seda väha.''
;SDI:võimalik avada vaid üks fail korraga.

Notepad'i kasutamisel on aga ka mõningad plussid. Näiteks oskab ta salvestada teksti UTF-8 kodeeringus, mida võimaldavad väga vähesed Windowsi tekstiredaktorid.

==Tarkvara==

===WYSIWYG HTML redaktorid===

====Windows====

*[http://www.macromedia.com/software/dreamweaver/ Macromedia Dreamweaver] (tasuline)
*[http://www.microsoft.com/frontpage/ Microsoft Frontpage] (tasuline)
*[http://www.mozilla.org/products/mozilla1.x/ Mozilla Composer]
*[http://www.nvu.com/ Nvu] (loodud Mozilla Composer'i baasil)

====Linux/UNIX====

*[http://www.mozilla.org/products/mozilla1.x/ Mozilla Composer]
*[http://www.nvu.com/ Nvu] (loodud Mozilla Composer'i baasil)

===Tekstipõhised HTML redaktorid===

====Windows====

*[http://www.chami.com/html-kit/ HTML-Kit]

====Linux/UNIX====

*[http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]

===Üldotstarbelised tekstiredaktorid===

====Windows====

*[http://www.scintilla.org/SciTE.html SciTe]
*[http://www.context.cx/ ConTeXT]
*[http://www.editplus.com/ EditPlus] (tasuline)
*Notepad

====Linux/UNIX====

*[http://www.vim.org/ Vim]
*[http://www.gnu.org/software/emacs/emacs.html GNU Emacs]
*[http://kate.kde.org/ Kate]

''(See nimekiri vajab tublit täiendamist.)''

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T23:18:59Z

Nene: H1 -> H2; eemaldatud ka sisukord (sisukorra sisukord :) )

__NOTOC__
[[Kategooria:HV]]
==[[Sisselogimine ja registreerumine]]==
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas muuta oma seadeid?|Kuidas muuta oma seadeid?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

==[[Kasutajajärgud]]==
*[[Kasutajajärgud#Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?|Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?]]

==[[Erijärgud]]==
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

==[[Avatar]]==
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

==[[Allkiri]]==
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]

== [[Postitamine]] ==
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]

== [[Kasutajate tasemed ja grupid]] ==
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

== [[Privaatsõnumid]] ==
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

== [[phpBB 2 info]] ==
*[[phpBB 2 info#Kes selle foorumi kirjutas?|Kes selle foorumi kirjutas?]]
*[[phpBB 2 info#Miks siin ei ole X funktsiooni?|Miks siin ei ole X funktsiooni?]]

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T23:16:29Z

Nene: /* phpBB 2 Info */

PhpBB 2 info

2005-10-23T23:15:05Z

Nene: totter pealkiri sellel artiklil IMHO, aga hilisel õhtutunnil ei oska paremat kah panna.

[[Category:HV]]
== Kes selle foorumi kirjutas? ==
See foorum (algsel kujul) on kirjutatud ja autoriõigustega kaitstud [http://www.phpbb.com phpBB Group] poolt. See on saadaval vabavarana GNU General Public Licence alusel, vaata eespool antud linki, et rohkem infot saada.

== Miks siin ei ole X funktsiooni? ==
See tarkvara on kirjutatud ja litsentseeritud phpBB Group poolt. Kui sa arvad, et siia peaks lisama mõne funktsiooni, siis külasta phpBB Group lehekülge ja vaata, mida phpBB Group sellest arvab. Palun ära postita ideid phpBB foorumisse, kuna phpBB Group kasutab sourceforge-i uute võimaluste lisamise planeerimiseks. Loe phpBB Group-i foorumit ja vaata, kas äkki seda funktsiooni juba ei ole plaanis lisada mõnes järgnevas versioonis, kui ei ole, siis järgi seal antud juhiseid idee lisamiseks.

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T23:12:58Z

Nene: "Kuidas muuta oma seadeid?" pandud sisselogimise ja regamise alla

[[Kategooria:HV]]
=[[Sisselogimine ja registreerumine]]=
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas muuta oma seadeid?|Kuidas muuta oma seadeid?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

=[[Kasutajajärgud]]=
*[[Kasutajajärgud#Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?|Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?]]

=[[Erijärgud]]=
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

=[[Avatar]]=
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

=[[Allkiri]]=
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]

= [[Postitamine]] =
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]

= [[Kasutajate tasemed ja grupid]] =
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

= [[Privaatsõnumid]] =
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

= phpBB 2 Info =
== Kes selle foorumi kirjutas? ==
See foorum (algsel kujul) on kirjutatud ja autoriõigustega kaitstud [http://www.phpbb.com phpBB Group] poolt. See on saadaval vabavarana GNU General Public Licence alusel, vaata eespool antud linki, et rohkem infot saada.
== Miks siin ei ole X funktsiooni? ==
See tarkvara on kirjutatud ja litsentseeritud phpBB Group poolt. Kui sa arvad, et siia peaks lisama mõne funktsiooni, siis külasta phpBB Group lehekülge ja vaata, mida phpBB Group sellest arvab. Palun ära postita ideid phpBB foorumisse, kuna phpBB Group kasutab sourceforge-i uute võimaluste lisamise planeerimiseks. Loe phpBB Group-i foorumit ja vaata, kas äkki seda funktsiooni juba ei ole plaanis lisada mõnes järgnevas versioonis, kui ei ole, siis järgi seal antud juhiseid idee lisamiseks.

Sisselogimine ja registreerumine

2005-10-23T23:11:14Z

Nene: Panen "Kuidas muuta oma seadeid?" ka siia teemasse

[[Category:HV]]
== Miks ma ei saa sisse logida? ==
Kas sa oled ennast üldse kasutajaks registreerinud? Ega sa bannitud ei ole (sisselogimisel kuvatakse sulle vastav teade)? Kui sa oled bannitud, siis kontakteeru foorumi administraatoriga, et selgitada välja põhjus. Kui oled registreerunud ja bannitud ei ole, siis kontrolli oma kasutajatunnust ja parooli. Kui sul ikka ei õnnestu sisse logida, siis kontakteeru administraatoriga.

== Miks ma üldse peaksin registreeruma? ==
Registreeruma pead selleks, et saaksid postitada oma küsimusi/vastuseid. Lisaks sellele saavad ainult registreerunud kasutajad kasutada avatare, privaatsõnumeid, kasutajategruppe jms.

== Miks mind automaatselt välja logitakse? ==
Kui sa sisselogimisel ei märgista kasti "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan", siis teatud aja jooksul logitakse sind automaatselt välja. Sellega vähendatakse riski, et keegi võiks sinu kasutajakontot kuritarvitada. Kui sa ei soovi automaatset väljalogimist, siis märgista kast "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan" (NB! Seda funktsiooni ei ole soovitatav kasutada avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutites - koolis, raamatukogus, avalikus internetipunktis jne.).

== Kuidas muuta oma seadeid? ==
Kliki nupul "profiil", kõiki muudetavaid seadeid ja eelistusi saad muuta sealt.

== Kuidas peita oma online-olekut? ==
Oma profiili alt leiad valiku "tee oma online-i staatus nähtamatuks". Kui peidad oma online-oleku, siis "näevad" sinu kohalolekut ainult administraatorid (ja sa ise).

== Ma unustasin oma parooli, mida teha? ==
Sisselogimise lehel on nupp "ma unustasin oma parooli". Järgi ekraanil antud juhiseid ja peagi on probleem lahendatud.

== Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?! ==
Arvatavasti sisestasid sa vale kasutajatunnuse ja/või parooli. Kui asi ei ole selles, siis võta ühendust administraatoriga.

== ID kaardiga autoriseerimine ==
Sul on võimalik oma kasutaja ID-kaarti kasutades usaldusväärsemaks teha. Tegevus on ühekordne ning selle tulemusena ilmub Ärifoorumites sinu kirjade juurde ning profiili vastav logo: http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id.gif või http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id_black.gif (logo värvus sõltub valitud foorumi välimusest).
Selle jaoks pead sa läbima järgmised sammud:

* Sisesta ID-kaart lugejasse
* Ava sirvijas leht https://web.hinnavaatlus.ee/
* Logi sisse HV foorumi kasutajana
* Salvesta andmed
* Ette tuleb valge aken, sulge see

'''NB!''' Peale seda toimingut pead foorumisse uuesti sisse logima.

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T23:06:11Z

Nene: /* Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)? */

[[Kategooria:HV]]
=[[Sisselogimine ja registreerumine]]=
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

= Kasutaja eelistused ja seaded =
== Kuidas muuta oma seadeid? ==
Kliki nupul "profiil", kõiki muudetavaid seadeid ja eelistusi saad muuta sealt.

=[[Kasutajajärgud]]=
*[[Kasutajajärgud#Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?|Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?]]

=[[Erijärgud]]=
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

=[[Avatar]]=
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

=[[Allkiri]]=
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]

= [[Postitamine]] =
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]

= [[Kasutajate tasemed ja grupid]] =
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

= [[Privaatsõnumid]] =
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

= phpBB 2 Info =
== Kes selle foorumi kirjutas? ==
See foorum (algsel kujul) on kirjutatud ja autoriõigustega kaitstud [http://www.phpbb.com phpBB Group] poolt. See on saadaval vabavarana GNU General Public Licence alusel, vaata eespool antud linki, et rohkem infot saada.
== Miks siin ei ole X funktsiooni? ==
See tarkvara on kirjutatud ja litsentseeritud phpBB Group poolt. Kui sa arvad, et siia peaks lisama mõne funktsiooni, siis külasta phpBB Group lehekülge ja vaata, mida phpBB Group sellest arvab. Palun ära postita ideid phpBB foorumisse, kuna phpBB Group kasutab sourceforge-i uute võimaluste lisamise planeerimiseks. Loe phpBB Group-i foorumit ja vaata, kas äkki seda funktsiooni juba ei ole plaanis lisada mõnes järgnevas versioonis, kui ei ole, siis järgi seal antud juhiseid idee lisamiseks.

Kasutajajärgud

2005-10-23T23:05:46Z

Nene:

[[Category:HV]]
==Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?==
Otseselt seda ise muuta ei saa. Järk sõltub sinu postitatud sõnumite hulgast. Foorumisse läbustamine postituste lisamise ja kõrgema järgu omandamise nimel on mõttetu tegevus, kuna läbu kustutatakse. Samuti kahanevad postitatud sõnumite arv ja järk ning läbustajad võivad karistuseks saada foorumile ajutise juurdepääsupiirangu (Aeg Maha xx) või täieliku keelu (bänni)!

Märkimisväärsete saavutuste eest on jagatud ka mitmesuguseid eri''rank''e.
{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="100%"|

{| border=1 align=left cellpadding=4 cellspacing=0 style="margin: 0 0 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+ '''[[Hinnavaatlus| HV]] foorumi kasutajate staatused'''
|-
| '''Rank'''
| '''Ajapiir'''
| '''Postitusi'''
|-
| HV Guru
| üle 3 aasta
| vähemalt 4000
|-
| HV veteran
| üle 2 aasta
| vähemalt 2000
|-
| HV aktivist
| alla 2 aasta
| vähemalt 3000
|-
| Kreisi kasutaja
| üle 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV postitaja
| alla 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV kasutaja
| align="center"| -
| 200 kuni 999
|-
| HV vaatleja
| üle 1 aasta
| kuni 199
|-
| Uus kasutaja
| align="center"| -
| kuni 199
|-
|}
|}

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T23:01:06Z

Nene: vormindus ja teemade tüübid

[[Kategooria:HV]]
=[[Sisselogimine ja registreerumine]]=
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#ID kaardiga autoriseerimine|ID kaardiga autoriseerimine]]

= Kasutaja eelistused ja seaded =
== Kuidas muuta oma seadeid? ==
Kliki nupul "profiil", kõiki muudetavaid seadeid ja eelistusi saad muuta sealt.

= Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)? =
Otseselt seda ise muuta ei saa. Järk sõltub sinu postitatud sõnumite hulgast. Foorumisse läbustamine postituste lisamise ja kõrgema järgu omandamise nimel on mõttetu tegevus, kuna läbu kustutatakse. Samuti kahanevad postitatud sõnumite arv ja järk ning läbustajad võivad karistuseks saada foorumile ajutise juurdepääsupiirangu (Aeg Maha xx) või täieliku keelu (bänni)!

Märkimisväärsete saavutuste eest on jagatud ka mitmesuguseid eri''rank''e.
{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="100%"|

{| border=1 align=left cellpadding=4 cellspacing=0 style="margin: 0 0 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+ '''[[Hinnavaatlus| HV]] foorumi kasutajate staatused'''
|-
| '''Rank'''
| '''Ajapiir'''
| '''Postitusi'''
|-
| HV Guru
| üle 3 aasta
| vähemalt 4000
|-
| HV veteran
| üle 2 aasta
| vähemalt 2000
|-
| HV aktivist
| alla 2 aasta
| vähemalt 3000
|-
| Kreisi kasutaja
| üle 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV postitaja
| alla 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV kasutaja
| align="center"| -
| 200 kuni 999
|-
| HV vaatleja
| üle 1 aasta
| kuni 199
|-
| Uus kasutaja
| align="center"| -
| kuni 199
|-
|}
|}

=[[Erijärgud]]=
*[[Erijärgud#Aeg maha xx|Aeg maha xx]]
*[[Erijärgud#Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?|Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib?]]
*[[Erijärgud#Kui kiiresti erijärgu maha saab?|Kui kiiresti erijärgu maha saab?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?|Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin?]]
*[[Erijärgud#Kuidas ma omale erijärgu saaksin?|Kuidas ma omale erijärgu saaksin?]]

=[[Avatar]]=
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

=[[Allkiri]]=
*[[Allkiri#Mis on allkiri?|Mis on allkiri?]]
*[[Allkiri#Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks?]]
*[[Allkiri#Kuidas lisada postitusele allkirja?|Kuidas lisada postitusele allkirja?]]

= [[Postitamine]] =
*[[Postitamine#Kuidas foorumisse postitada?|Kuidas foorumisse postitada?]]
*[[Postitamine#Kuidas oma postitust muuta või kustutada?|Kuidas oma postitust muuta või kustutada?]]
*[[Postitamine#Küsitluse lisamine|Küsitluse lisamine]]
*[[Postitamine#Küsitluse muutmine või kustutamine|Küsitluse muutmine või kustutamine]]
*[[Postitamine#Miks ma ei saa küsitlustele vastata|Miks ma ei saa küsitlustele vastata]]
*[[Postitamine#Mis on BBCode?|Mis on BBCode?]]
*[[Postitamine#Kas saab kasutada HTMLi?|Kas saab kasutada HTMLi?]]
*[[Postitamine#Mis on Smiley'd?|Mis on Smiley'd?]]
*[[Postitamine#Kas postitusele saab lisada pilte?|Kas postitusele saab lisada pilte?]]
*[[Postitamine#Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?|Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused?]]
*[[Postitamine#Mis on lukustatud teemad?|Mis on lukustatud teemad?]]

= [[Kasutajate tasemed ja grupid]] =
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on administraatorid?|Kes on administraatorid?]]
*[[Kasutajate tasemed ja grupid#Kes on moderaatorid?|Kes on moderaatorid?]]

= [[Privaatsõnumid]] =
*[[Privaatsõnumid#Ma ei saa privaatsõnumeid saata!|Ma ei saa privaatsõnumeid saata!]]
*[[Privaatsõnumid#Ma saan spämm privaatsõnumeid!|Ma saan spämm privaatsõnumeid!]]

= phpBB 2 Info =
== Kes selle foorumi kirjutas? ==
See foorum (algsel kujul) on kirjutatud ja autoriõigustega kaitstud [http://www.phpbb.com phpBB Group] poolt. See on saadaval vabavarana GNU General Public Licence alusel, vaata eespool antud linki, et rohkem infot saada.
== Miks siin ei ole X funktsiooni? ==
See tarkvara on kirjutatud ja litsentseeritud phpBB Group poolt. Kui sa arvad, et siia peaks lisama mõne funktsiooni, siis külasta phpBB Group lehekülge ja vaata, mida phpBB Group sellest arvab. Palun ära postita ideid phpBB foorumisse, kuna phpBB Group kasutab sourceforge-i uute võimaluste lisamise planeerimiseks. Loe phpBB Group-i foorumit ja vaata, kas äkki seda funktsiooni juba ei ole plaanis lisada mõnes järgnevas versioonis, kui ei ole, siis järgi seal antud juhiseid idee lisamiseks.

Postitamine

2005-10-23T22:57:32Z

Nene: IMHO läheb kogu see postituse vormistamise asi ja teemade tüübid ka postitamise alla

[[Category:HV]]
== Kuidas foorumisse postitada? ==
Registreeru kasutajaks, kui sa pole seda veel teinud. Logi sisse. Ava foorum, kuhu tahad postitada ja vajuta seal vastavat nuppu.

== Kuidas oma postitust muuta või kustutada? ==
Sa saad muuta ja kustutada ainult enda postitusi. Postitust saad muuta, kui klõpsad postituse päises oleval nupul "edit". Kui keegi on vahepeal jõudnud sinu postitusele vastata, siis lisatakse postituse lõppu kellaaeg ja kuupäev, millal sa seda postitust viimati muutsid ning mitmendat korda sa seda muutsid. Postitust saad kustutada ainult siis, kui keegi pole su postitusele veel vastanud.

== Küsitluse lisamine ==
Teemat algatades või teema esimest postitust muutes on seal "lisa küsitlus" vorm. Sinna kirjuta küsimus ja vastusevariandid. Vastusevariante saab lisada, kui kirjutad vastusevariandi ja klõpsad "lisa vastusevariant" nupul.

=== Küsitluse muutmine või kustutamine ===
Küsitlust saab muuta ja kustutada ainult siis, kui keegi pole küsitlusele veel vastanud. Kui keegi on juba vastanud, siis kontakteeru mõne moderaatori või administraatoriga.

=== Miks ma ei saa küsitlustele vastata ===
Küsitlustele saavad vastata ainult registreerunud kasutajad, et ära hoida ühe kasutaja mitmekordset hääletamist.

== Mis on BBCode? ==
BBCode ehk BB-kood on HTMLi lihtsustatud teostus. BB-koodi kasutamise lubamise foorumis otsustab administraator. BB-koodi kasutamist võib keelata ka igal postitusel eraldi. BB-kood on sarnane HTMLiga, sildid (tags) on nurksulgudes [ ja ], see annab parema ülevaate, kuidas ja mis on kuvatud. BB-koodi lisamine klõpsatavate nuppude abil (sõnumi ankeedi kohal) on aga veelgi lihtsam.
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode Rohkem infot siit]

== Kas saab kasutada HTMLi? ==
EI! See on foorumi administraatori poolt ära keelatud.

== Mis on Smiley'd? ==
Smailid ehk emotikonid on väikesed pildid, millega sa võid väljendada oma emotsioone. Emotikone saab lisada postitusele märkide kombinatsioonidega (õnnelik - :) ja õnnetu - :( jne.) või klõpsates vastavale smailile postituse kirjutamise lehel.

== Kas postitusele saab lisada pilte? ==
Jah. Kasutades BB-koodi silti [img], saad oma postitusele lisada pilte. Rohkem informatsiooni [img] sildi (ingl. k. tag) kohta leiad [http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode#9 siit]

== Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused? ==
Need on tähtsad teemad, mida võivad algatada moderaatorid ja administraatorid, need teemad asuvad alati foorumi alguses.

== Mis on lukustatud teemad? ==
Lukustatud teemad on moderaatorite või administraatorite poolt mingil põhjusel lõpetatud teemad (st. sinna ei saa rohkem postitusi lisada ega seal hääletada).