Hinnavaatlus.ee Wiki - Kasutaja kaastööd [et]

Vaese mehe MUI Windows XP-le

2010-08-17T14:46:10Z

Mihhkel: "faile" -> "failide"

[[Kategooria:Tarkvara]]
[[Kategooria:Windows]]

Aeg-ajalt küsitakse, kas ja kuidas saab oma ingliskeelse Windows XP Pro või Home'i eestikeelseks teha. Lihtsaim lahendus on installida [http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?displaylang=et&FamilyID=0db2e8f9-79c4-4625-a07a-0cc1b341be7c Microsofti lehelt] eesti LIP (''Language Interface Pack'', kasutajaliidese keelepakett). 
Samas esineb olukordi, kus mõni kasutaja tahab eesti-, mõni ingliskeelset Windowsit. Üks lahendus oleks osta MUI (''Multilingual User Interface'', mitmekeelne kasutajaliides), aga kui vaja ongi ainult eesti ja inglise keeli, oleks see mõttetu kulutus. 
Abiks on hoopis alljärgnev õpetus.

# Laadi alla [http://download.microsoft.com/download/0/1/2/0123edd7-8337-40f3-b4bf-6bf930efd2aa/LIPSETUP.MSI eesti LIP], installi see ja taaskäivita Windows.
# Kui on installitud SP2, mine [http://windowsupdate.microsoft.com/ Windows Update]'i, vali ''Custom''-variant, otsi üles, laadi alla ja installi pakutav keelepaketi värskendus, taaskäivita süsteem. '''Märkus:''' tundub, et ilma SP2-ta ei saa LIP-i praegust versiooni üldse installidagi, seega (väga tõenäoliselt) pole see samm vajalik.
# Võta kaustasuvanditest kaardilt "Vaade" maha linnuke "Kasuta lihtsat failide ühiskasutust" eest ning luba peidetud ja kaitstud opsüsteemi failide näitamine.
# Otsi üles kaust <code>C:\Windows\mui\Fallback\0425</code>, võta lahti selle atribuudid ja kaardi "Turvalisus" alt lisa (kui veel pole) ja vali kasutaja, kes tahab inglisekeelset keskkonda, ning allpool keela tema jaoks "Täielik kontroll". Vaata, et keeld rakenduks ka kaustas olevatele failidele ("Täpsem" -> kaart "Õigused", "Asenda kõigi tütarobjektide õigusekirjed..."). Ära lase end kummalistest hoiatustest hirmutada.
# Vii sama protseduur läbi kaustadega <code>C:\Program Files\Internet Explorer\MUI\0425</code> ning <code>C:\WINDOWS\system32\mui\0425</code>.
# Logi sisse "inglisekeelestatud" kasutaja all (kui juba sees, siis logi välja ja sisse tagasi). Start, ''Run'', <code>regedit</code> -> <code>HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\ShellNoRoam</code>, kustuta võti "MUICache".

...ja valmis ta ongi, vaese mehe "mui" - legaalne kusjuures.

*'''NB:'''
**enamiku sammude juures on vaja süsteemiülema õigusi.
**Windows XP Home Editionil ei saa lihtsat failide ühiskasutust välja lülitada. "Ümber nurga minna" õnneks siiski saab - tuleb käivitada Windows ''[[safe mode]]''<nowiki>'</nowiki>is ja sisse logida admin-õigustega kasutajana (seda tuleks antud juhul niikuinii teha). Kaart "Turvalisus" ilmub nagu võluväel nähtavale.
**kui mõnel kasutajal on osa süsteemist (nt mõnede üksuste nimed juhtpaneelil ja startmenüüs) endiselt "vales" keeles, siis tuleb antud kasutajal registrist (uuesti) ära kustutada <code>HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\ShellNoRoam\MUICache</code>.
**nii või naa jäävad ingliskeelseks mõned Windowsi osad, mida MS pole pidanud vajalikuks tõlkida (abitekstid, Registry Editor, ...), ja teiste tootjate rakendused (nt video- või helikaardi draiverite juhtpaneelid).

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=16131 mihhkel]

Kuidas jagada internetti (Linux) ja kasutada juba jagatud ühendust (Linux, Windows XP)

2009-10-08T12:16:16Z

Mihhkel: stiili ja trükivigade parandused

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Andmeside]]

==Internetti jagav arvuti, Linuxiga==

Ütleme, et on Linuxiga (näiteks Ubuntu) arvuti, kus toimivad kaks võrgukaarti. eth0 on ühendatud modemi vms seadmega, kust tuleb Internet. Eeldame, et masinas saab juba pingida www.neti.ee-d (loe: Internetti kasutada). eth1 otsas ripub kohalik võrk, kas siis keerupaarikaabliga teine arvuti või läbi switchi hulgem kaste. Et seda masinat saaks teised arvutid gatewayna kasutada, tee nii:

ifconfig eth1 192.168.0.1
echo 1 > /proc/sys/net/ipv4/ip_forward
/sbin/iptables -t nat -A POSTROUTING -o eth0 -j MASQUERADE

Kusjuures eth0 saab asendada ppp0-ga kui on kasutusel pppoe või dialup. ifconfig eth1 võib samas asendada ka dhcp serveri käimatõmbamisega.

==Jagatud Internetti kasutav arvuti Linuxiga==

Edasi on vaja konfigureerida teised kohalikud kastid, Linuxis saab seda teha staatiliste IP-dega nii:

ifconfig eth0 192.168.0.x
# kusjuures x on suurem kui 2 ja igal arvutil erinev
route add default gw 192.168.0.1
echo "nameserver 194.126.115.18" > /etc/resolv.conf

Samas kui DHCP-server töötab, piisab käsust
dhcpcd eth0
või
dhclient eth0
(sõltuvalt Linuxi distributsioonist).

==Jagatud Internetti kasutav arvuti Windows XP-ga==

#Mine "Control Panel"-i
#Vali "Network Connections"
#Vali vastav "Local Area Connection"
#"This connection uses following items" alt vali "Internet Protocol (TCP/IP)" ja vajuta "Properties"
#Vali "Use the following IP address"
#"IP address" lahtrisse kirjuta: <code>192.168.0.x</code> kusjuures <code>x</code> on suurem kui 2 ja igal arvutil erinev
#"Subnet mask" lahtrisse kirjuta: <code>255.255.255.0</code>
#"Default gateway" lahtrisse kirjuta: <code>192.168.0.1</code>
#Vali "Use the following DNS server addresses"
#"Preferred DNS server" lahtrisse kirjuta (lollikindel) <code>194.126.115.18</code>

* Samas DHCP-serveriga peaks Internet juba automaagiliselt toimima.

NB! Kui panid võrku mõne puruvana arvuti, millel sees näiteks 3c509 ISA kaart ja OS'iks flopilt buutiv Linux hal91, ja sa ei saa pingida kohalikus võrgus olevaid arvuteid, siis peale ifconfig'i on vajalik:

route add -net 192.168.0.0 dev eth0

*Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10318 v6sa]
*Toimetaja: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

Vaese mehe MUI Windows XP-le

2006-09-02T17:44:40Z

Mihhkel: mõned parandused lähtuvalt hiljutisest praktikast. Teksti ülesehitus ka

[[Kategooria:Tarkvara]]
[[Kategooria:Windows]]

Aeg-ajalt küsitakse, kas ja kuidas saab oma ingliskeelse Windows XP Pro või Home'i eestikeelseks teha. Lihtsaim lahendus on installida [http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?displaylang=et&FamilyID=0db2e8f9-79c4-4625-a07a-0cc1b341be7c Microsofti lehelt] eesti LIP (''Language Interface Pack'', kasutajaliidese keelepakett). 
Samas esineb olukordi, kus mõni kasutaja tahab eesti-, mõni ingliskeelset Windowsit. Üks lahendus oleks osta MUI (''Multilingual User Interface'', mitmekeelne kasutajaliides), aga kui vaja ongi ainult eesti ja inglise keeli, oleks see mõttetu kulutus. 
Abiks on hoopis alljärgnev õpetus.

# Laadi alla [http://download.microsoft.com/download/0/1/2/0123edd7-8337-40f3-b4bf-6bf930efd2aa/LIPSETUP.MSI eesti LIP], installi see ja taaskäivita Windows.
# Kui on installitud SP2, mine [http://windowsupdate.microsoft.com/ Windows Update]'i, vali ''Custom''-variant, otsi üles, laadi alla ja installi pakutav keelepaketi värskendus, taaskäivita süsteem. '''Märkus:''' tundub, et ilma SP2-ta ei saa LIP-i praegust versiooni üldse installidagi, seega (väga tõenäoliselt) pole see samm vajalik.
# Võta kaustasuvanditest kaardilt "Vaade" maha linnuke "Kasuta lihtsat failide ühiskasutust" eest ning luba peidetud ja kaitstud opsüsteemi faile näitamine.
# Otsi üles kaust <code>C:\Windows\mui\Fallback\0425</code>, võta lahti selle atribuudid ja kaardi "Turvalisus" alt lisa (kui veel pole) ja vali kasutaja, kes tahab inglisekeelset keskkonda, ning allpool keela tema jaoks "Täielik kontroll". Vaata, et keeld rakenduks ka kaustas olevatele failidele ("Täpsem" -> kaart "Õigused", "Asenda kõigi tütarobjektide õigusekirjed..."). Ära lase end kummalistest hoiatustest hirmutada.
# Vii sama protseduur läbi kaustadega <code>C:\Program Files\Internet Explorer\MUI\0425</code> ning <code>C:\WINDOWS\system32\mui\0425</code>.
# Logi sisse "inglisekeelestatud" kasutaja all (kui juba sees, siis logi välja ja sisse tagasi). Start, ''Run'', <code>regedit</code> -> <code>HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\ShellNoRoam</code>, kustuta võti "MUICache".

...ja valmis ta ongi, vaese mehe "mui" - legaalne kusjuures.

*'''NB:'''
**enamiku sammude juures on vaja süsteemiülema õigusi.
**Windows XP Home Editionil ei saa lihtsat failide ühiskasutust välja lülitada. "Ümber nurga minna" õnneks siiski saab - tuleb käivitada Windows ''[[safe mode]]''<nowiki>'</nowiki>is ja sisse logida admin-õigustega kasutajana (seda tuleks antud juhul niikuinii teha). Kaart "Turvalisus" ilmub nagu võluväel nähtavale.
**kui mõnel kasutajal on osa süsteemist (nt mõnede üksuste nimed juhtpaneelil ja startmenüüs) endiselt "vales" keeles, siis tuleb antud kasutajal registrist (uuesti) ära kustutada <code>HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\ShellNoRoam\MUICache</code>.
**nii või naa jäävad ingliskeelseks mõned Windowsi osad, mida MS pole pidanud vajalikuks tõlkida (abitekstid, Registry Editor, ...), ja teiste tootjate rakendused (nt video- või helikaardi draiverite juhtpaneelid).

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=16131 mihhkel]

Kasutajajärgud

2006-09-02T16:34:53Z

Mihhkel: "uuel kasutajal" on ka ajapiir (alla 1 a) ju

[[Category:HV]]
==Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)?==
Otseselt seda ise muuta ei saa. Järk sõltub sinu postitatud sõnumite hulgast. Foorumisse läbustamine postituste lisamise ja kõrgema järgu omandamise nimel on mõttetu tegevus, kuna läbu kustutatakse. Samuti kahanevad postitatud sõnumite arv ja järk ning läbustajad võivad karistuseks saada foorumile ajutise juurdepääsupiirangu (Aeg Maha xx) või täieliku keelu (bänni)!

Märkimisväärsete saavutuste eest on jagatud ka mitmesuguseid eri''rank''e.
{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="100%"|

{| border=1 align=left cellpadding=4 cellspacing=0 style="margin: 0 0 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+ '''[[Hinnavaatlus| HV]] foorumi kasutajate staatused'''
|-
| '''Rank'''
| '''Ajapiir'''
| '''Postitusi'''
|-
| HV Guru
| üle 3 aasta
| vähemalt 4000
|-
| HV veteran
| üle 2 aasta
| vähemalt 2000
|-
| HV aktivist
| alla 2 aasta
| vähemalt 3000
|-
| Kreisi kasutaja
| üle 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV postitaja
| alla 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV kasutaja
| align="center"| -
| 200 kuni 999
|-
| HV vaatleja
| üle 1 aasta
| kuni 199
|-
| Uus kasutaja
| alla 1 aasta
| kuni 199
|-
|}
|}

Elioni DigiTV

2006-08-11T18:34:45Z

Mihhkel: /* Kuidas vaadata arvutis telekat */ - loetavuse huvides...

==Kuidas vaadata arvutis telekat==
#Sikutada VLC media player - http://www.videolan.org/vlc/
#VLC tööle -> ''File'' -> ''Open Network Stream'' -> ''UDP/RDP Multicast''; ''Address'': 239.x.x.x; ''Port'': 1234
#:Vastava kanali IP-aadressi leiab alt tabelist. Avamisakna ülemises osas ''Media Resource Locator'' alla ilmuv aadress peaks välja nägema nt selline: <code>udp://@239.3.1.1</code>
#Arvuti võrgukaabel peab olema ruuteril 'kollases' pesas.
#DigiTV playlisti VLC media playerile saab siit: http://hot.ee/fenrisulv/iptv.m3u.txt
#:Winampi ega muu asjaga pole mõtet proovida.
#Kanalite nimekiri:
 ETV
239.3.1.1 
Kanal 2
239.3.1.2 
TV 3
239.3.1.3 
Orsent TV
239.3.1.4 
YLE TV 1
239.3.1.5 
YLE TV 2
239.3.1.6 
MTV 3
239.3.2.1 
Nelonen
239.3.2.2 
3+
239.3.2.3 
Pervij Baltiiski Kanal
239.3.2.4 
RTR Planeta
239.3.3.2 
VIVA
239.3.2.5 
Euronews
239.3.3.5 
Jetix
239.3.6.3 
CNN International
239.3.2.7 
Eurosport
239.3.3.6 
Eurosport2
239.3.3.7 
BBC World
239.3.5.2 
BBC Prime
239.3.5.3 
TV 8
239.3.6.5 
MTV
239.3.4.4 
VH-1
239.3.4.5 
National Geographic
239.3.2.6 
Discovery Channel
239.3.4.6 
Animal Planet
239.3.4.7 
Reality TV
239.3.4.8 
Romantica
239.3.5.1 
TV 1000 East
239.3.4.1 
Viasat History
239.3.4.2 
Travel
239.3.4.3 
Fashion
239.3.5.4 
SAT 1
239.3.5.7 
RTL TV
239.3.6.1 
RAI Uno
239.3.6.2 
TV 5 Europe
239.3.5.5 
Cartoon Network
239.3.3.1 
Mezzo
239.3.6.4 
Extreme Sports
239.3.3.3 
NTV MIR
239.3.3.4 
Pervij Baltis. Muz Kan
239.3.5.6 
???
239.10.10.13 
Arte
239.9.9.2 
Disc. Travel & Living
239.9.9.3 
Discovery Civilisation
239.9.9.4 
Discovery Science
239.9.9.5 
n-tv
239.9.7.1 
CNBC Europe
239.9.7.2 
Canal 24 H
239.9.7.3 
RBK
239.9.7.4 
Bloomberg TV
239.9.7.7 
RTV Detski Mir
239.9.8.1 
RTV Nase Kino
239.9.8.2 
REN TV
239.9.8.3 
TDK
239.9.8.4 
RTVi
239.9.9.1 
Inter+
239.9.8.5 
Blue Hustler
239.9.11.1 
Hustler TV
239.9.11.2 
XXX Xtreme
239.9.11.3 
MCM POP
239.9.11.4 
Adventure 1
239.9.11.5 
MOTORS TV
239.9.11.6 
VIVA Plus
239.9.10.1 
VH-1 Classic
239.9.10.2 
MTV Base
239.9.10.3 
MTV Hits
239.9.10.4 
MTV 2
239.9.10.5 
Boomerang
239.9.9.7 
Jetix Play
239.9.9.8 
KiKa
239.9.10.6 
Nickelodon
239.9.10.7 
Super RTL
239.9.6.6

==Korduma Kippuvad Küsimused==
===Palju maksavad IPTV seadmed===
*ADSL marsruuter ST-716 WL 1290.-
*Amino IP-digiboks 2590.-

===Mis on Elioni poolt tarnitava ruuteri kasutajanimi ja parool===
*Kasutajanimi: Administrator
*parool: [puudub]

==Välised lingid==
*[http://tv.elion.ee Elioni ametlik IPTV koduleht]
*[http://www.elion.ee/wwwmain?screenId=html.citizen-profile.36339&menuId=28080&locale=et Elioni ametlik DVB-C koduleht]
*http://www.digitv.ee
*http://www.digi-tv.ee/ - foorum
*[http://www.speedtouchdsl.com/pdf/Manuals/716g/R10_ST716(g)_User's-Guide_v3.0_en.pdf SpeedTouch 716WL kasutusjuhend]
*[http://live.hot.ee/forum/18208/50241 Kuidas konfida SpeedTouch 716WL peale reseti?]
*http://elioniptv.blogspot.com/

CMD ja BAT - nipid ja trikid

2006-01-16T16:03:57Z

Mihhkel: /* CMD.EXE ja COMMAND.COM interpretaatoritele skriptimise nippe ja trikke */

[[Category:Programmeerimine]]

==CMD.EXE ja COMMAND.COM interpretaatoritele skriptimise nippe ja trikke==

''"All hope abandon, ye who enter here!"'' ("Kõik lootus jätke, astudes siit sisse!")
 Dante Alighieri, "Jumalik komöödia"

===Sissejuhatus ja tavapärane disklaimer===

* Käesolev juhend ei pretendeeri vähimalgi määral olema skriptima õppimise juhend algajatele, kuigi sissejuhatuses on toodud mõned selgitavad märkused. Eelkõige peaks see olema [[kokaraamat]], mida algaja skriptija saab mõne keerukama tüüpülesande jaoks kasutada lihtsalt copy-paste abil.

* CMD ja COMMAND süntaks on erakordselt jube ja kultiveerib erakordselt halbu programeerimisharjumusi (eeldefineerimata muutujate kasutamine, tüübistamata muutujad, GOTO kasutamine jne.) Teid on hoiatatud!

* Mõlemad keeled on üpris primitiivsed imperatiivsed keeled ja nendes lahenduse realiseerimise keerukus kasvab oluliselt kiiremini, kui ülesande keerukus. See tähendab, et probleemide arenedes keerustumise suunas, tuleb paratamatult kätte piir, kus on mõistlik senine skript maha jätta ja probleemi tuum realiseerida mõnes 'päris' keeles. Ära kunagi karda seda sammu!

* koodinäite ette paigutatud COMMAND tähendab, et antud skript on ühilduv command.com ja cmd.exe interpretaatoritega. Märge CMD tähistab ainult cmd.exe ühilduvat koodi. Märge META tähistab metasüntaksis koodi. Näidetes leiduvad '''foo''' ja '''bar''' on üldlevinud metasüntaktilised muutujad. Eesti keeli: neid võib kasutada vabalt valitavate nimega failide, muutujate, alamprotseduuride jms. tähistamiseks või metasüntaksis kirjutatud näidetes.

====COMMAND.COM====
MS-DOS operatsioonisüsteemi kestaks (shell) on käsuinterpretaator command.com. Command.com suhtleb kasutajaga dialoogrežiimis (peale sisestusklahvi ENTER vajutamist täidetakse koheselt antud käsk ja väljastatakse tulemus). Command.com on UNIXist tuntud kestprogrammidega (bash, tcsh, sh, korn jne) võrreldes üsna primitiivne samuti, on tema utiliitide (aka väliskäskude) komplekt kehvapoolne (puuduvad näiteks mõistlikud stringitöötluse vahendid, MS-DOS'i ainutegumilise iseloomu tõttu pole standardsete sisend-väljundvoogude realisatsioon kuigi mõistlik jne.) Siiski on command.com abil võimalik ühte-teist korda saata. Abiks on siinkohal command.com oskus töödelda käske nn. "batch" rezhiimis.
Command.com interpretaatorisse ehitatud sisekäsud (näiteks DIR, COPY, DEL jne.) ja eraldi programmidena realiseeritud väliskäsud (MODE, APPEND jne.) moodustavad DOSi käsustiku.
Kõiki DOSi sise ja väliskäske, samuti suvalisi käivitusfaile saab panna spetsiaalsesse skriptifaili (batch-faili), mida command.com ridahaaval interpreteerib. Sellel rezhiimil täidetakse kõik käsud järjest, nii nagu nad failis on, ja väljatatakse tulemused. Faili laiend peab olema .BAT, sest mingil veidral põhjuselt tavatsevad kõik Microsofti operatsioonisüsteemid otsustada faili sisu üle tema laiendi alusel.
Command.com on olemas ka Windows 9x seeria operatsioonisüsteemides. Command.com on 16-bitine käsuinterpretaator mis töötab real-modes v. Windowsi keskonnast käivitades virtual-real modes.

====CMD.EXE====
Koos täielikult 32bitise operatsioonisüsteemiga (NT 3.51) laskis Microsoft välja ka uue - 32bitise käsuinterpretaatori CMD. Kahjuks puudub mul täpsem informatsioon NT 3.51 eripärade kohta, seetõttu kehtib kõik järgnev NT4 ja uuemate (2K, XP, 2K3) kohta. CMD käsustik on command.com käskude ülemhulk. Eesti keeli: CMD oskab kõike seda mis COMMAND ja veel palju rohkem. Vahel nimetatakse CMD kasutamist ekslikult "DOSi käskudeks". See on vale, sest CMD on täisvereline 32bitine kaitstud rezhiimi kestprogramm - tõsi küll, harjumuspärastest Windowsi programmidest eristab teda graafilise liidese puudumine. Windows NT seeria koosseisus on olemas ka vana command.com mida jooksutatakse MS-DOSi emuleerimise keskkonnas, aga ilma erivajaduseta pole põhjust seda kasutada. Ka CMD oskab käsujadasid täita "batch" režiimis. CMD käsuskripti laiendina on soovitav kasutada .CMD, siis teab süsteem, et skripti interpreteerimiseks tuleks kindlasti kasutada CMD.EXE interpretaatorit.
CMD laiendatud võimalused, olgugi napid, annavad juba lihtsama interpreteeriva programeerimiskeele võimekuse välja.

====Millal on otstarbekas käsuskripte kasutada?====
Ilmselt siis kui me soovime automatiseerida mõnda lihtsamat korduvat tegevust, mille jaoks pole mõtet hakata 'päris' programmi kirjutama. Või soovime korduvalt teostada mõnda ülesannet mille tarbeks operatsioonisüsteemis on utiliit juba olemas, lihtsalt tema töö tuleks automatiseerida. Näiteks: mingi hosti korduv pingimine ja võrgukatkestuse korral häire saatmine. Failide massiline kopeerimine -- lihtsamat sorti varundus, suure hulga failide ümber nimetamine kindlate reeglite alusel vms. Samuti on CMD skript abiks Windows Active Directory administreerimisel. Microsoft ise soovitab selleks otstarbeks kasutada Windows Scripting Host interpretaatorile kirjutatud VBScripti, kuid siin on yks pisikene "AGA". Vahel on tarvis kõikides domeeni kuuluvates masinates jooksutada mingeid käske kellegi kõvema kui kasutaja õigustes. Selle jaoks pakub AD võimalust jooksutada skripte arvuti käivitamisel lokaalse kasutaja SYSTEM õigustes. Paraku - startupi ajal pole Windows Scripting Host veel laetud ja meil puudub keskkond/interpretaator VBScritpi täitmiseks. Kasutada saame CMD skripte. CMD/BAT skripti on ka lihtne muuta. Teda ei kompileerita kunagi - igal täitmisel loeb interpretaator skritpi rea kaupa, tõlgib rea "masinakeelde", täidab ja väljastab tulemuse.

====Miks on nendel juhtudel otstarbekas käsuskripte kasutada?====
Peamised asjaolud, mis käsuskriptid kasulikuks teeb, on:
* nende interpretaator tuleb Microsofti operatsioonisüsteemiga kaasa;
* nende keel on sarnane kõnealuse operatsioonisüsteemi tavalisele käsureale.

Esimene nendest asjaoludest annab käsuskriptidele teiste keelte ees teatava logistilise eelise, teine jälle mõtteilma-eelise -- inimesel, kes oskab käsuridu efektiivselt kasutada, on käsuskriptikeele õppimine veidi lihtsam, kui mõne teise keele õppimine. Aga paljudes olukordades ei rakendu kumbki nendest eelistest ja skripte võib olla kasulik kirjutada [[Perl]]is, [[VBScript]]is või [[Bash]]is.

====Sissejuhatuse lõpetuseks klassikaline näiteprogramm====
 COMMAND
@ECHO OFF
ECHO Hello World
Esimene rida seab interpretaatori töörežiimile kus väljastatakse ainult see mida käskudel öelda on (vaikimisi väljastab interpretaator ka käsud päras muutujate laiendamist -- see on silumisel väga abiks). Teine rida väljastab teksti "Hello World".
Asudes tõsisemalt skriptima, on @ECHO OFF mõtekas esialgu välja kommmenteerida, et tõrgete tekkimisel näha, millise rea täitmisel viga tekkis. Keerukamate skriptide puhul tasub ka kajamise ajutist sisselülitamist kahtlase skriptiosa ümber -- käsu "@ECHO OFF" paariline on "@ECHO ON".
 COMMAND
REM @ECHO OFF
ECHO Hello World
REM on lühend inglise keelsest sõnast REMARK ja tähistab kommentaari.

==Nipid ja Trikid==

===Kuidas tekitada tühja faili===

Enamasti kasutatakse selleks umbes niisugust rida:
 COMMAND
echo. > foo.bar
Tegelikult annab see rida väära st. ülesande tingimustega kokkusobimatu tulemuse, kuna silma järgi tyhjas failis on tegelikult yks reavahetus <tt>0x0D 0x0A</tt>.
Õige tulemuse annab niisugune kood:
 COMMAND
copy NUL foo.bar
Nüüd saame me tõesti tühja faili. Paar sõna selgituseks: NUL on spetsiaalfail, mis oma käitub samamoodi nagu *NIX /dev/null. Tegemist on failiga kuhu võib lõpmatult andmeid saata, see fail ei saa iialgi täis, samuti ei saa sealt midagi tagasi. Omamoodi arvuti "must auk". Erinevalt looduslikust "mustast august", kust tõesti midaga tagasi ei saa on NUL natukene viisakam. Igale katsele temast midagi lugeda vastatakse viisakalt faililõpusümboliga. Ehk NUL ütleb meile: "mittemidagi, mida ma sulle ei anna, sai siinkohas otsa, seega paneme faili nüüd viisakalt kinni". Õnneks see ongi täpselt see mida meil vaja on.

===Kuidas tekitada ajutist faili===

Tihtipeale on keerukamate ülesannete implmenteerimiseks CMD skripti abil vaja kasutada ajutisi faile. Kuidas seesuguseid viisakalt tekitada. 
CMD
:DO
SET myrndtmp=%TEMP%\%RANDOM%.tmp
IF EXIST %myrndtmp% GOTO DO
COPY NUL %myrndtmp%
IF ERRORLEVEL 1 EXIT /B

:: Teeme midagi kasulikku
ECHO foo > %myrndtmp%
TYPE %myrndtmp%

DEL /Y %myrndtmp%
Mis meil siin siis toimub? Esiteks seatakse ajutise faili täisnimi (faili nimi koos täieliku teega). Selleks kysitakse süsteemilt ajutiste failide hoidmiseks määratud kataloogi <tt>%TEMP%</tt> ning juhuslikku arvu vahemikus 0..32767 (<tt>%RANDOM%</tt>). Kontrollitakse ega niisugune fail juba ei eksisteeri. Kui juhtub, et niisuguse nimega fail on juba olemas küsitakse uus juhuslik failinimi. Tegevust korratakse seni kuni leitakse "vaba" nimi. Vaba nimi käes, kasutatakse eelmises näites toodud võtet tühja faili loomiseks. Lõpuks kontrollitakse kas faili loomine oli edukas. Kui <tt>COPY</tt> käsu täitmine mingil põhjusel ebaõnnestus (ketas täis, puudub kirjutusõigus, vigaselt määratud keskkond jms.) katkestatakse koodi täitmine (<tt>EXIT /B</tt>). Kui töö tehtud, siis on viisakas ajutused failid enda järelt kustutada.
Paneme tähele, et me ei tea, MIS nimega meile ajutine fail luuakse ja KUHU see täpselt pannakse, aga meie seisukohast pole see absoluutselt oluline, kuna meie jaoks on faili täisnimi alati saadavalt muutujas <tt>%myrndtmp%</tt> ja sellisel kujul kasutatav.

===Tühikute eemaldamine sõne algusest ja lõpust===

Tihtipeale tekib olukord, kus FOR tsükli abil pikemast tekstist parsitud sõnedele jäävad algusesse ja/või lõppu soovimatud tühikud. Üks võimalus nende eemaldamiseks oleks kasutada CMD alamsõnede eemaldamise funktsionaalsust. Vaatleme järgmist koodi: 
 CMD
SET test = proov
SET test=%test: =%
Selle koodi täitmisel saab muutuja <tt>test</tt> väärtusest "[tühik]proov[tühik]" uueks väärtuseks "proov".
Kõik oleks ilus, aga kui meil oleks näiteks niisugune sõne " see on proov ", siis uus väärtus "seeonproov" meid vaevalt rahuldab.
Ainult sõne algusest ja lõpust tühikute eemaldamiseks sobiks paremini niisugune kood: 
CMD
SET b= see on test
IF "%b:~0,1%"==" " SET b=%b:~1%
IF "%b:~-1%"==" " SET b=%b:~0,-1%
Kood loeb sõnest esimese märgi ja kui tegu on tühikuga, siis eemaldab selle (sõne uueks väärtuseks omistatakse kõik märgid peale esimese), kui tegu ei ole tühikuga, siis antakse täitmine edasi järgmisele käsule. See toimib analoogselt, lugedes sõnest viimase märgi.

===Kataloog ehk appi ma olen eksinud===
Jooksvat kataloogi säilitatakse muutujas %cd%
 CMD
echo %cd%
Seame töökataloogiks oma valitud kataloogi ja pärast skripti töö lõppu pöördume tagasi jooksvasse kataloogi
 CMD
PUSHD %SYSTEMROOT%
ECHO %CD%
POPD
Antud näites kasutame keskkonnamuutujat %SYSTEMROOT% ehk kataloogi kuhu Windows on paigaldatud. Kasutada võib mistahes olemasolevat kataloogi C:\foo\bar. Eriti kasulikuks teeb selle käsu asjaolu, et kasutada on võimalik ka UNC kujul võrguteesid \\foo\bar\fubar mille kasutamist skriptides interpretaator ei luba (PUSHD otsib automaatselt vaba kettatähise ja monteerib selle ajutiselt külge, et skript saaks kasutada "klassikalist" teed. POPD vabastab monteeringu).
 CMD
PUSHD \\foo\bar
ECHO %CD%
POPD

===Rekursiivne DIR===
Soovime nimekirja kõigist failidest mis asuvad puus jooksvas kataloogist allapoole (ehk kõigi failide ja alamkataloogide failide listing). Siin on võimalik ära kasutada rekursiivse kopeerimisutiliidi, xcopy, võtit /L mis faile ei kopeeri vaid väljastab ainult nimekirja failides mida ta kopeeriks.
 CMD
FOR /F "tokens=1 delims=->" %A IN ('xcopy /L /F /E /S /H /R /C /Y *.* %TEMP%') do echo %A
For tsükkel on vajalik selleks, et xcopy väljundist kujul <tt>source -> destination</tt> eemadalda meie jaos mittevajalik "destination" osa.
Huvitavaid lisavõimalusi pakub xcopy võti /D millega saab otsingule seada alampiiri, millest ajaliselt vanemaid faile ignoreeritakse.
Xcopy käsu "destinationiks" sobib MISTAHES relaaselt eksisteeriv kataloog.

===Muutujate hilistatud väärtustamine===

CMD interpretaatoril on jabur komme asendada muutjad nende väärtustega, mitte siis, kui koodirida täidetakse vaid siis kui rida interpreteerimiseks ja täitmiseks mällu loetakse. Tegelikult on võimalik sundida CMD-d käituma "päris" interpretaatorite moodi - muutujad asendadatakse nende väärtustega interpreteerimise käigus. Paraku ei ole Microsofti programeerijad suutnud vastavat algoritmi korralikult implementeerida ja "hilistatud väärtustamise" rezhiimis on koodi täitmine väga aeglane. Seetõttu on see võimalus vaikimisi välja lülitatud. Sisse on seda võimalik lülitada, kutsudes CMD välja võtmega /V
CMD /V:ON
Jäigalt saab hilistatud väärtustamise sisse lülitada muutes registry võtmete
HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\Command Processor\DelayedExpansion
(süsteemselt) või
HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Command Processor\DelayedExpansion
(kasutajapõhiselt) väärtust 0x0 (disabled) või 0x1 (enabled)
Viimane tegevus pole siiski soovitav, sest nagu öeldud - skripti interpreteerimine muutub KORDADES aeglasemaks. Hilistatud väärtustamise kasutamiseks on mõtekas võtmega /V:ON välja kutusuda alamshell ja tulemused tagastada failis (alamshell ei päranda muutujaid vanemale!).

Vaatleme niisugust näidet:
 CMD
set LIST=
for %i in (*) do set LIST=%LIST% %i
echo %LIST%
Tundub, et meie muutuja <tt>%LIST%</tt> väärtuseks peaks saama jooksvas kataloogis asuvate failide nimekiri. Ometi näeme me muutja <tt>%LIST%</tt> väärtusena ainult viimast leitud faili. Miks? Sest CMD väärtustab <tt>%LIST%</tt> FOR-tsükli lugemisel (sel hetkel sisaldab see tühja väärtust), mitte täitmisel.
Meil oleks tarvis, et <tt>%LIST%</tt> saaks väärtuse FOR-tsükli IGAL täitmisel. Siin tulebki appi hilistatud väärtustamise rezhiim:
 CMD /V:ON
set LIST=
for %i in (*) do set LIST=!LIST! %i
echo %LIST%
See skript annab juba oodatud tulemuse. Paneme tähele, et lisaks sellele, et meil on interpretaator vaja välja kutsuda õige võtmega, tuleb ka "hilistatud" muutuja välja kutsuda teist moodi kui "tavaline" muutuja -- <tt>!LIST!</tt>
Hilistatud muutujaid kasutatakse siis kui <tt>IF-(foo)</tt> või <tt>FOR-DO</tt> skoobis on tarvilik väärtustada muutuja ja muutuja väärtust samas skoobis uuesti kasutada.

Firefox kiiremaks

2006-01-15T18:13:15Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Tarkvara]]
1. Kirjuta Firefoxi aadressiribale <code>about:config</code> .

2. Pane <code>network.http.pipelining</code> väärtuseks "true".

3. Pane <code>network.http.pipelining.maxrequests</code> väärtuseks "8".

4. Pane <code>network.http.proxy.pipelining</code> väärtuseks "true"

5. Pane <code>nglayout.initialpaint.delay</code> väärtuseks "0"

Juhul, kui mõnda neist muutujatest ei eksisteeri, tee paremklõps ja avanenud menüüst vali ''"New"'', ''"Integer"'' ning anna sellele vastav nimi. Kõiki muutjaid saab muuta tehes nendele topeltklikk (''false'' muutub ''true'''ks ja vastupidi ning kui tegemist on numbrilise väärtuse muutmisega siis ilmub vastav kastike).

Otsetee sihtüksuse lõppu peale jutumärke lisa veel <code>/prefetch:1</code>
"C:\Program Files\Mozilla Firefox\firefox.exe" /prefetch:1
 
Omal vastutusel võib tõsta ka Firefoxi protsessiprioriteeti:
paremklõps Firefoxi otseteel -> Atribuudid -> Sihtüksus:
cmd.exe /c start "StartAboveNormal" /AboveNormal "C:\Program Files\Mozilla Firefox\firefox.exe"
või
cmd.exe /c start "StartHigh" /High "C:\Program Files\Mozilla Firefox\firefox.exe"
Enne sihtüksuse muutmist tuleks klõpsata nupul "Muuda ikooni..." ja valida harjumuspärane Firefoxi ikoon, sest muidu võib rebase asemele tekkida käsurea ikoon. 
"High'd" kasutades võib osutuda vajalikuks ka nt taustal mängiva Winampi prioriteet "High" peale tõsta (''Options -- Preferences -- General Preferences -- Priority class''), kuna nõrgema protsessoriga arvutil võib too muidu "hakkima" hakata. Igastahes [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&un=mihhkel mina] oma Transmeta Crusoe protsessoriga Desknote'il sain "High'd" kasutades tulirebase sama kiireks kui Opera 9.0tp1. Ei kujuta ette, mis siis veel Opera selle triki peale teeks...

Autorid: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=8242 Subu], [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2592 boro], tõlkis [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14977 mks], protsessiprioriteetidega mässas [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=16131 mihhkel].

==Välislingid==
*http://www.tweakfactor.com/articles/tweaks/firefoxtweak/4.html
*http://forums.mozillazine.org/viewtopic.php?t=53650

Ajalugu

2005-12-07T18:21:26Z

Mihhkel: parandasin natuke sõnastust

[[Kategooria:HV]]
'''1998''' - Hinnavaatlus alustas (ametlikult 26.01.1998). Õigupoolest sai üheleheküljelist hindadevaatlust tehtud juba 1997. aasta detsembrist alates, www.angelfire.com serveris. 
Stiilinäidet vanemast versioonist näeb siit: http://classic.hinnavaatlus.ee/vanahv/20.02.1998/. 
Alguselt oli Hinnavaatlus EBS-i serveris (486 100MHz, 64MB), hindade uuendamine toimus puhtalt käsitsi HTML-is loengute vahel.
Kättesaadav oli Hinnavaatlus tollal aadressilt http://hinnavaatlus.ebs.ee/.
Siinkohal tänud Priit Kadastikule, kes EBS-i adminnina leidis aega ja tahtmist serveris HV-le ruumi teha.

'''1999''' või '''2000''' - EBS-i välisühendus tõmmati HV külastatavuse kasvu tõttu kooma ja HV oli sunnitud kolima TELE2 hostingserverisse.

'''2001''' - oktoobris alustas Hinnavaatluse foorum. Juba novembri alguses vihjati TELE2-st, et Hinnavaatlus on nende jaoks liiga suur tükk ja soovitati uus teenusepakkuja otsida või 3000 EEK kuus juurde maksta.

'''2002''' - aasta alguses kolis Hinnavaatlus Eesti Telefoni hostingserverisse.

'''2003''' - lisandus domeen http://www.hv.ee, mis suunab http://www.hinnavaatlus.ee peale.
Aasta keskpaigas muutis Hinnavaatlus oma välimust ja funktsionaalsust.
Vana Hinnavaatluse andmebaas on aga siiski endiselt kättesaadav aadressilt
http://classic.hinnavaatlus.ee/.

'''2004''' - aasta alguses sai selgeks, et ka Elioni hostingserverid ei suuda Hinnavaatluse koormust taluda ja tihti esines stabiilsusprobleeme. Hakkasime otsima erinevaid lahendusi, kuid sai selgeks, et tulenevalt suurest andmebaasikoormusest ei olnud Eesti hostingfirmad huvitatud Hinnavaatluse hostimisest oma serverites. 
Seoses sellega sai langetatud otsus Hinnavaatluse omaenda serveri ostuks.
Server osteti 2004. aasta lõpus.

'''2005''' - alles maikuus saime jagu probleemidest Elioni ühenduse stabiilsuse ja tulemüüri konfimisega. Hinnavaatlus läks üle uuele serverile. Esialgu piisab ühest serverist nii veebi kui andmebaasi jooksutamiseks, kuid tulevikus plaanime laiendada serveriparki, et koormusekasvuks valmis olla.

Praegune Hinnavaatlust jooksutav server:
[[Pilt:PRIMERGY_TX300.jpg|thumb|right|300px|Hinnavaatluse server]]
<blockquote>Fujitsu Siemens PRIMERGY TX300r 
Dual XEON DP 3.2GHz 1M/533MHz 
6GB DDR-RAM PC2100 lp ECC 
6x HDD U320 15k 73GB hot plug 
RAID U320 4-ch 2i/4e 256MB, PCI-X 133MHz LSI 
Tape Drv VXA-2 80GB 6MB/s int. 
2x power supply module 400W (hot plug) 
RemoteView Service Board S2 
RemoteView Service Board S2 Batteryboard 
Red Hat Enterprise Linux ES</blockquote>

Jätkub...

Vaese mehe MUI Windows XP-le

2005-10-30T16:12:09Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Tarkvara]]
[[Kategooria:Windows]]

Aeg-ajalt küsitakse, kas ja kuidas saab oma ingliskeelse Windows XP Pro või Home'i eestikeelseks teha. Lihtsaim lahendus on installida [http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?displaylang=et&FamilyID=0db2e8f9-79c4-4625-a07a-0cc1b341be7c Microsofti lehelt] eesti LIP (''Language Interface Pack'', kasutajaliidese keelepakett). 
Samas esineb olukordi, kus osad kasutajad tahavad eesti-, teised aga inglisekeelset Windowsit. Üks lahendus oleks osta MUI (''Multilingual User Interface'', mitmekeelne kasutajaliides), aga kui vaja ongi ainult eesti ja inglise keelt, oleks see mõttetu kulutus. 
Abiks on hoopis alljärgnev õpetus.

# Laadi alla [http://download.microsoft.com/download/0/1/2/0123edd7-8337-40f3-b4bf-6bf930efd2aa/LIPSETUP.MSI eesti LIP], installi see ja taaskäivita Windows.
# Kui on installitud SP2, mine [http://windowsupdate.microsoft.com/ Windows Update]'i, vali ''Custom''-variant, otsi üles, laadi alla ja installi pakutav keelepaketi värskendus, taaskäivita süsteem.
# Võta kaustasuvanditest kaardilt "Vaade" maha linnuke "Kasuta lihtsat failide ühiskasutust" eest ning luba peidetud ja kaitstud opsüsteemi faile näitamine.
# Otsi üles kaust <code>C:\Windows\mui\Fallback\0425</code>, võta lahti selle atribuudid ja kaardi "Turvalisus" alt lisa (kui veel pole) ja vali kasutaja, kes tahab inglisekeelset keskkonda, ning allpool keela tema jaoks "Täielik kontroll". Vaata, et keeld rakenduks ka kaustas olevatele failidele ("Täpsem" -> kaart "Õigused", "Asenda kõigi tütarobjektide õigusekirjed..."). Ära lase end kummalistest hoiatustest hirmutada.
# Vii sama protseduur läbi kaustadega <code>C:\Program Files\Internet Explorer\MUI\0425</code> ning <code>C:\WINDOWS\system32\mui\0425</code>.
# Logi sisse "inglisekeelestatud" kasutaja all (kui juba sees, siis logi välja ja sisse tagasi). Start, ''Run'', <code>regedit</code> -> <code>HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\ShellNoRoam</code>, kustuta võti "MUICache".

:*'''NB:'''
:**enamiku sammude juures on vaja süsteemiülema õigusi.
:**Windows XP Home Editionil ei saa lihtsat failide ühiskasutust välja lülitada. "Ümber nurga minna" õnneks siiski saab - tuleb käivitada Windows ''[[safe mode]]''<nowiki>'</nowiki>is ja sisse logida admin-õigustega kasutajana (seda tuleks antud juhul niikuinii teha). Kaart "Turvalisus" ilmub nagu võluväel nähtavale.
:*'''Märkus:''' Kui ''Control Panel''i (endise nimega Juhtpaneel) sisu on endiselt (osaliselt) eestikeelne, siis laadi alla, installi ja käivita [http://download.microsoft.com/download/f/c/a/fca6767b-9ed9-45a6-b352-839afb2a2679/TweakUiPowertoySetup.exe TweakUI]. Selle alajaotises ''"Control Panel"'' eemalda linnukesed kõige eest, vajuta ''"Apply"'', pane vajalikud linnukesed tagasi, vajuta uuesti ''"Apply"''. Võimalik, et tuleb registrist uuesti ära kustutada <code>HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\ShellNoRoam\MUICache</code>.

...ja valmis ta ongi, vaese mehe "mui" - legaalne kusjuures.

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=16131 mihhkel]

Vaese mehe MUI Windows XP-le

2005-10-24T22:17:47Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Windows]]

Aeg-ajalt küsitakse, kas ja kuidas saab oma ingliskeelse Windows XP Pro või Home'i eestikeelseks teha. Lihtsaim lahendus on installida [http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?displaylang=et&FamilyID=0db2e8f9-79c4-4625-a07a-0cc1b341be7c Microsofti lehelt] eesti LIP (''Language Interface Pack'', kasutajaliidese keelepakett). 
Samas esineb olukordi, kus osad kasutajad tahavad eesti-, teised aga inglisekeelset Windowsit. Üks lahendus oleks osta MUI (''Multilingual User Interface'', mitmekeelne kasutajaliides), aga kui vaja ongi ainult eesti ja inglise keelt, oleks see mõttetu kulutus. 
Abiks on hoopis alljärgnev õpetus.

# Laadi alla [http://download.microsoft.com/download/0/1/2/0123edd7-8337-40f3-b4bf-6bf930efd2aa/LIPSETUP.MSI eesti LIP], installi see ja taaskäivita Windows.
# Kui on installitud SP2, mine [http://windowsupdate.microsoft.com/ Windows Update]'i, vali ''Custom''-variant, otsi üles, laadi alla ja installi pakutav keelepaketi värskendus, taaskäivita süsteem.
# Võta kaustasuvanditest kaardilt "Vaade" maha linnuke "Kasuta lihtsat failide ühiskasutust" eest ning luba peidetud ja kaitstud opsüsteemi faile näitamine.
# Otsi üles kaust <code>C:\Windows\mui\Fallback\0425</code>, võta lahti selle atribuudid ja kaardi "Turvalisus" alt lisa (kui veel pole) ja vali kasutaja, kes tahab inglisekeelset keskkonda, ning allpool keela tema jaoks "Täielik kontroll". Vaata, et keeld rakenduks ka kaustas olevatele failidele ("Täpsem" -> kaart "Õigused", "Asenda kõigi tütarobjektide õigusekirjed..."). Ära lase end kummalistest hoiatustest hirmutada.
# Vii sama protseduur läbi kaustaga <code>C:\Program Files\Internet Explorer\MUI\0425</code>.
# Logi sisse "inglisekeelestatud" kasutaja all (kui juba sees, siis logi välja ja sisse tagasi). Start, ''Run'', <code>regedit</code> -> <code>HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\ShellNoRoam</code>, kustuta võti "MUICache".

:*'''NB:''' enamiku sammude juures on vaja süsteemiülema õigusi.
:*'''Märkus:''' Windows XP Home Editionil ei saa lihtsat failide ühiskasutust välja lülitada. "Ümber nurga minna" õnneks siiski saab - tuleb käivitada Windows ''[[safe mode]]''<nowiki>'</nowiki>is ja sisse logida admin-õigustega kasutajana (seda tuleks antud juhul niikuinii teha). Kaart "Turvalisus" ilmub nagu võluväel nähtavale.

...ja valmis ta ongi, vaese mehe "mui" - legaalne kusjuures.

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=16131 mihhkel]

Bait

2005-10-22T18:27:07Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Info mahuühikud]]
'''Bait''' (inglise keeles ''byte'' 'hammustus, amps') on [[arvuti]]tes kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 [[bitt]]i ehk 2 [[näks]]i. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähis: '''B'''.

Ühel baidil võib olla 256 (2 astmel 8) erinevat väärtust, nt täisarvud 0 kuni 255 või -127 kuni 128.

== RAM ja failid ==
=== "Õige" esitusviis ===
"'''ki'''lo-" + "'''''bi'''nary''" = "'''kibi-'''", "'''me'''ga-" + "'''''bi'''nary''" = "'''mebi-'''" jne.

* 1 KiB (kibibait) = 210 = 1 024 B
* 1 MiB (mebibait) = 220 = 1 024 KiB = 1 048 576 B
* 1 GiB (gibibait) = 230 = 1 024 MiB = 1 073 741 824 B
* 1 TiB (tebibait) = 240 = 1 024 GiB = 1 099 511 627 776 B
* 1 PiB (pebibait) = 250 = 1 024 TiB = 1 125 899 906 842 620 B
* 1 EiB (eksbibait) = 260 = 1 024 PiB = 1 152 921 504 606 850 000 B

=== "Traditsiooniline" esitusviis ===
* 1 kB (kilobait) = 210 = 1 024 B
* 1 MB (megabait) = 220 = 1 024 KB = 1 048 576 B
* 1 GB (gigabait) = 230 = 1 024 MB = 1 073 741 824 B
* 1 TB (terabait) = 240 = 1 024 GB = 1 099 511 627 776 B
* 1 PB (petabait) = 250 = 1 024 TB = 1 125 899 906 842 620 B
* 1 EB (eksabait) = 260 = 1 024 PB = 1 152 921 504 606 850 000 B

== Kõvakettad, DVD-d jm ==
* 1 kB (kilobait) = 1 000 B= 103 B
* 1 MB (megabait) = 1 000 KB = 106 B
* 1 GB (gigabait) = 1 000 MB = 109 B
* 1 TB (terabait) = 1 000 GB = 1012 B
* 1 PB (petabait) = 1 000 TB = 1015 B
* 1 EB (eksabait) = 1 000 PB = 1018 B
 
----
'''Vt ka:'''
*[[Bittide ja baitide eesliited]]

Bait

2005-10-22T18:17:44Z

Mihhkel: /* "Õige" esitusviis */

Bittide ja baitide eesliited

2005-10-22T18:13:47Z

Mihhkel: Bittide ja Baitide Eesliited moved to Bittide ja baitide eesliited

[[Kategooria:Info mahuühikud]]

== Sissejuhatus ==
2000. aasta novembris andis IEC (International Electrotechnics Commission) välja standardi IEC 60027-2, mis määrab andmeühikute suuruste eesliited SI-süsteemis.
== Bittide detsimaaleesliited ==
*1 kilobitt (kb, Kb) on 1 000 (103) bitti.
*1 megabitt (Mb) on 1 000 000 (106) bitti.
*1 gigabitt (Gb) on 1 000 000 000 (109) bitti.
== Baitide detsimaaleesliited ==
*1 kilobait (kB, KB) on 1 000 (103) baiti.
*1 megabait (MB) on 1 000 000 (106) baiti.
*1 gigabait (GB) on 1 000 000 000 (109) baiti.
*1 terabait (TB) on 1 000 000 000 000 (1012) baiti.
== Bittide binaareesliited ==
*1 kibibitt (Kib) on 1 024 (210) bitti.
*1 mebibitt (Mib) on 1 048 576 (220) bitti.
*1 gibibitt (Gib) on 1 073 741 824 (230) bitti.
== Baitide binaareesliited ==
*1 kibibait (KiB) on 1 024 (210) baiti.
*1 mebibait (MiB) on 1 048 576 (220) baiti.
*1 gibibait (GiB) on 1 073 741 824 (230) baiti.
*1 tebibait (TiB) on 1 099 511 627 776 (240) baiti.

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14977 mks]. 
Kasutatud IEC kodulehel avaldatatud [http://www.iec.ch/zone/si/si_bytes.htm infot].

Bittide ja baitide eesliited

2005-10-22T18:12:41Z

Mihhkel:

Arutelu:Kuidas artiklit redigeerida:Juhend

2005-10-21T19:49:17Z

Mihhkel: /* Üleüldine stiil menüükäskude esitamiseks? */

Ma mõtlen, et kui see artikkel liigutati nime alt [[Juhend:Kuidas_artiklit_redigeerida]] nime [[Kuidas_artiklit_redigeerida:Juhend]] alla, siis miks ei vahetatud vastavalt ära ka redigeerimiselehe allservas olevat linki, mis senini viitab aadressile [[Juhend:Kuidas_artiklit_redigeerida]]. Või on see alles tegemisel? [[Kasutaja:Nene|Nene]] 17. oktoober 2005, kell 20.23 (EEST)

==Üleüldine stiil menüükäskude esitamiseks?==

HV foorumis kirjutas [[Kasutaja:mihhkel|mihhkel]]:

"Muide, kas peaks "kehtestama" mingi üleüldise stiili nt menüükäskude esitamiseks? käsurea jaoks sobib <code><code></code></code> aga menüükäsud?

Näide:

<blockquote>Esimese selle alagrupi tööna võtaks ette ''Tööriistad, Interneti-suvandid > Turvalisus'' (''Tools, Internet Options > Security'') lehe, valiks ''Kohalik sisevõrk'' (''Local intranet'') ning siis klõpsaks nupul ''Saidid'' (''Sites''). Vahest esines selline asi ainult minul, kuid vaikimisi oli seal linnuke ''Kaasa kõik puhverserverist mööda juhitud saidid'' (''Include all sites that bypass the proxy server'') ees.</blockquote>

kas on mingi reegel ka selle kohta? nt jutumärgid ''vs.'' kaldkiri - eestikeelsed "jutukates", inglisekeelsed "''jutukates ja kaldkirjas''"? (võõrkeelsed väljendid ja sõnad teatavasti tuleb (tuleks) kursiivis kirjutada...)"

----

Vaevalt, et see küsimus kuigivõrd eesti keele spetsiifiline on. Surfasin ringi mitmesugustes vikides ja mitmeid erisuguseid lahendusi.

Kindlasti tuleks kasutada üht kindlat sümbolit (või sümboleid) andmaks edasi ühest valikust teiseni liikumist. Vaheldumisi koma ja suurem-kui märgi kasutamine, nagu ülaltoodud näites, tekitab minu arvates vaid segadust ega anna midagi juurde.

Ideaalsel juhul saaksime kasutada mõnda noolemärki ''unicode''’i kooditabelist, aga kuna kõigil, kes siia lehele tulevad ei pruugi sobivaid fonte installeeritud olla - rääkimata sellest, et tekstipõhised brauserid nende noolte näitamisega ammugi hakkama ei saaks - siis tuleb sellest variandist vast loobuda.

Välimuse poolest näikse sobivat ka midagi sellist:

Tools » Options » Edit

aga <code>»</code> on oma olemuselt ju ikkagi jutumärk.

Jäädes ASCII juurde, võiks kirjutada sedasi:

Tools > Options > Edit

Kuid seda teksti võib tõlgendada ju ka kui: „''Tools'' on suurem kui ''Options'', mis on suurem kui ''Edit''.“ IMHO on parim lahendus siiski:

Tools -> Options -> Edit

Lisaks tuleks vast kogu see käsujada kuidagi muust tekstist eristada, kas siis kasutades jutumärke:

* „Tools -> Options -> Edit“

või kaldkirja:

* ''Tools -> Options -> Edit''

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 21. oktoober 2005, kell 22.35 (EEST)

Arvi Tavasti luba

2005-10-21T12:41:51Z

Mihhkel: ehk võis "täpitähed" täpitähtedeks teha...

From: "Arvi Tavast" <arvi@imprimaatur.ee>
To: "'Andres Septer (Offf)'" <offf@perses.net>
Subject: RE: Imprimaaturis avaldatud materjalide kasutamine
Date: Fri, 21 Oct 2005 09:42:52 +0200

Jah, tohib küll, lootuses et keegi siis sealsed vead ja vananemised
(ikkagi aasta 98) ära parandab.
Arvi

> -----Original Message-----
> From: Andres Septer (Offf) [mailto:offf@perses.net]
> Sent: Thursday, October 20, 2005 7:50 PM
> To: info@imprimaatur.ee
> Subject: Imprimaaturis avaldatud materjalide kasutamine
>
>
> hr. Tavast
>
> Kas tohiks teie ariklit aadressil
> http://www.imprimaatur.ee/artiklid/spik9809.html
>
> Kasutada k2nnuna (stub) hv wikis (Andmeside alajaotuses)
> http://wiki.hv.ee
>
> A.

Võrguseadmete tüübid ja liigitus

2005-10-21T12:36:26Z

Mihhkel: /* Kasutatud kirjandus */

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria:Andmeside]]
[[Kategooria:Füüsilise kihi juhendid]]
Võtaks ette järjekordse segase asja - kõik need kaablipuntrasse mattunud lapikud kastid kapinurgas ja muu võrgundusega seotud kraami - ja prooviks neist mingi lihtsurelikule arusaadava süsteemi moodustada. Seda ülesannet raskendab tootjate omavaheline kemplemine, mis muuhulgas väljendub sama asja nimetamises eri nimedega, ning tehnika järelejätmatu areng, mis tingib sõnade tähenduse kiire nihkumise. Kuid proovime siiski, abiks sõnastikud ja standardid.
==Mis on hub, router, switch...==
Alustame kõige lihtsamast võrgust: kaks arvutit on omavahel ühendatud kaabli abil. Laskumata üksikasjadesse selle kaabli iseloomu või teda mööda liikuvate protokollide kohta, võime öelda, et lisaks arvutitele ja kaablile läheb kummagi arvuti juures tarvis veel üht asja: võrguadapterit (''network adapter'', ''network interface card'', ''NIC''). See on tavaliselt lisaplaadina, sülearvutite jaoks sageli ka PC-kaardina realiseeritud või siis emaplaadile integreeritud seade, mis ühendab arvuti (või muu seadme, näiteks printeri) kohtvõrguga. Kasutaja jaoks on võrguadapterist näha enamasti vaid pistikud, kas siis telefonipistikut meenutav RJ-45 telefonikaablit meenutava bifilaarkaabli (twisted-pair cable) jaoks või teleri antennipistikut meenutav BNC antennikaablit meenutavale koaksiaalkaablile (coaxial cable). Muuseas, bifilaarkaabli kohta ütlevad paljud keerdpaar (''twisted pair'', sünonüüm bifilaar), mis on vaid veidi ebatäpne. Asi selles, et kaablis võib olla ja nt telefonikaablis enamasti ongi mitu paari. Keerdpaar tähistab rangelt võttes üht sellist paari ja bifilaarkaabel kogu kaablit koos võimalike kaitsekihtide ja muuga.

Igal asjal on piirid, muuhulgas ka kaabli pikkusel. Kui arvutid asuvad teineteisest liiga kaugel, paneme vahele järguri ehk repiiteri (''repeater''), mis võimendab ja puhastab signaali enne edastamist. Järgur töötab OSI protokollistiku kõige madalamal, füüsilisel tasemel, ega tea midagi edastatavatest andmetest. Tema võimendab elektrilisi impulsse.

==Arendame võrku edasi ning lisame veel ühe arvuti==
Kõige odavam viis seda teha on asendada tavaline järgur mitmepordilise järguri ehk jaoturiga (multiport repeater, hub), mis erineb järgurist peamiselt portide arvu poolest - tal on neid 8, 16 vms.

Jaotureid on mitmesuguseid. Lihtsaim ehk passiivne jaotur (''passive hub'') käitub sisuliselt harukarbina, kuid tänapäeval on rohkem levinud mitmesugused edasiarendused, kus lisatud on haldus- ja seirefunktsioone - aktiivsed jaoturid (intelligent hub, manageable hub).

Kui anda jaoturile ka aadresside lugemise võime ning panna ta edastama saadetisi ainult vajalikele portidele, saame kommuteeriva jaoturi (''switching hub'').

Token Ringi võrgus kasutatakse jaoturi kohta ka lühendit MAU (''Multistation Access Unit''). Etherneti võrgus tähendab MAU jälle midagi muud - ''Media Access Unit'' on seal sama mis transiiver (''tranceiver'') ehk see tavaliselt võrguadapteri koosseisu kuuluv lülitus, mis otseselt saadab signaale võrgukaablisse ja võtab neid sealt vastu.

Sageli kasutatakse jaoturite kohta veel sõna kontsentraator (''concentrator'', ''shared media concentrator''). See on samuti põhimõtteliselt õige, sest jaotur on üks kontsentraatori liike. Viimane sõna on tegelikult palju vanem ja tähistab kanalite koondamisega tegelevat seadet üldisemas mõttes, mh nt seadet, mis Interneti teenusepakkuja juures surub üksikud modemiliinid kiiremale rendiliinile kokku.
Kui võrk kasvab

Lihtsuse huvides eeldame, et kohtvõrgu protokoll on Ethernet. See protokoll töötab liikluse ja põrke tuvastamise abil, st iga jaam üritab saata, kui tal tekib selleks vajadus ning kandja on parajasti vaba. Iga saadet kuulevad kõik teised jaamad. Kui kaks jaama saadab ühel ajal, tekib põrge (''collision''), mõlemad lõpetavad saatmise, ootavad juhusliku ajavahemiku ja proovivad uuesti, lootuses et teine jaam ootas teistsuguse aja.

Nii lihtsaima kahearvutilise võrgu kui ka kontsentraatori kasutamise puhul jagavad kõik jaamad ühist edastuskeskkonda, teiste sõnadega kuuluvad samasse põrkedomeeni (''collision domain'') - kõigi jaamade saatekatsed võivad üksteisega põrkuda. Kui võrgu koormatus (''utilization'') on suurusjärgus paar-kolmkümmend protsenti või alla selle, siis töötab süsteem hästi. Koormuse kasvades hakkavad üha olulisemat osa võrguliiklusest moodustama põrked, tehes võrgu lõpuks täiesti töövõimetuks.

Lahendus on jaotada võrk väiksemateks segmentideks (segment) ning edastada ühest segmendist teise ainult see osa liiklusest, mis tõesti on sinna adresseeritud. Kui segmendid mõistlikult koostada, püsib enamus liiklust ühe segmendi (nt osakonna või projektirühma) piires ning võrgu kõigi osade koormatus langeb korralikku funktsioneerimist võimaldavale tasemele. Segmenteerimist võimaldavad seadmed on kommutaatorid, sillad ja marsruuterid.

==Kommutaator==
Kommutaator (''switch'') istub kohtvõrgu keskel umbes nagu ülalvaadeldud kontsentraator, kuid edastab liiklust ainult nendele portidele, mis seda vajavad. Kommutaatori porti võib olla ühendatud kas üksainus jaam, mitmest jaamast koosnev jaoturiga segment, või teine kommutaator. Kommutaator töötab OSI mudeli teisel, lülikihil.

Niisiis, kommutaator ühendab lahti põrkedomeenid, vähendades põrgete arvu. Kuid levisaated (broadcast) ja multisaated (''multicast''), vastavalt kohtvõrgu kõigile või mitmele andmejaamale adresseeritud saadetised, jõuavad ikka kogu võrguni. See pole suure võrgu puhul vältimatult hea, sest selliste saadetistega peavad siis tegelema kogu võrgu kõik jaamad. Kui niisugune liiklus hakkab üle pea kasvama, võib võrgu segmenteerida ka selles mõttes - jaotada ta eri levidomeenideks (''broadcast domain''). Mängu tulevad marsruuterid.

==Marsruuter==
Marsruuter (''router'') on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv.

Muuseas, sõna router hääldus "ruuter" pärineb briti inglise keelest. Ameeriklased ütlevad "rauter".

Marsruuter võib olla realiseeritud kas riistvaras või tarkvaras. Alguses olid levinud viimased, st marsruuter oli lihtsalt ühendatavates arvutites töötav firmapärane tarkvarajupp, mis oskas ümber käia selle konkreetse süsteemi protokollidega. Seejärel said populaarseks universaalsed riistvaralised marsruuterid, kuid nüüd hakkab ajaloospiraalile jälle täisring peale saama: esiteks on protsessorid piisavalt kiired, et marsruutimisega muu töö kõrvalt hakkama saada, ja teiseks on protokollide paljusus kokku kuivanud, väga paljudele piisab IP-st ja IPX-ist.

Marsruuterid töötavad OSI mudeli kolmandal, võrgukihil. See tähendab, et nad saavad aru kaadrites sisalduvatest pakettidest ning on võimelised neid "ümber pakendama". Näiteks kui Token Ringi pordilt tuleb sisse IPX-pakett Token Ringi kaadris, siis marsruuter oskab selle paketi väljastada Etherneti kaadris Etherneti pordile. Pakettide endi sisu kallale marsruuterid üldjuhul ei kipu.

==Sillad ja muud==
Kui aga on kasutusel mittemarsruuditav (non-routable) protokoll, mis tähendab, et kaadris pole antud sihtaadressi ilmutatud kujul, vaid kasutatakse jaamade kokkuleppelisi nimesid (nende kokkuleppimiseks läheb siis tarvis levisaadet), siis selle kaadritega ei oska marsruuter midagi peale hakata. Mittemarsruuditavad on näiteks SNA ja NetBEUI, mis olid algselt mõeldud kasutamiseks ühe kohtvõrgu piires. Levinud viis nende protokollide edastamiseks suuremates võrkudes on silla (bridge) kasutamine. Sild on lülikihi (OSI mudeli 2. kiht) seade, mis vaatab kaadrit kui tervikut ega tea midagi selle sisu kohta.

Seade, mis käitub olenevalt protokollist kas silla või marsruuterina, on brauter (''brouter'', ''bridge/router'').

Marsruuteri ja kommutaatori omadused on ühendatud mitmekihilises kommutaatoris (''multilayer switch''). Need moodsad ja läbinisti riistvaras realiseeritud seadmed saavad hakkama väga kiire marsruutimisega. Nende modifikatsioon on vookommutaator (flow switch), mis töötab nagu tavaline tarkvaraline marsruuter võrgukihil, kuid otsib andmete hulgast "voogusid" - suurt hulka samast allikast samasse sihtkohta liikuvaid pakette. Voo leidmisel langeb seade OSI mudelis taseme võrra allapoole ning rakendab voo kestmise ajaks tööle riistvaras realiseeritud kommutaatori.

Kui liikuda marsruuterist teisele poole, üles OSI mudelis, siis jõuame lüüsini (gateway, protocol converter). See rakenduskihi seade oskab lahti võtta ka pakette, näiteks teisendada andmeid IPX-i ja TCP/IP vahel.
No nii, saidki tähtsamad lapikud kastid üles loetud. Siintoodud ei ole siiski mingid absoluutsed definitsioonid ning teatud kontekstides võidakse neid sõnu kasutada hoopis teistes tähendustes. Näiteks mõned aastad tagasi nimetas Novell sillaks seda, mida praegu peetakse marsruuteriks. Ka TCP/IP lüüs on praeguse arusaama järgi marsruuter.

Firmade arendusosakonnad töötavad muidugi edasi, luues omavahel võistlevaid lahendusi, andes neile kummalisi, sageli konfliktseid nimesid ja üritades neid standardiks kuulutada.

==Kasutatud kirjandus==
# Shnier, M., Computer Dictionary, Que 1998
# Dictionary of Computing, Oxford University Press 1997
# ISO/IEC 2382-25 (Eesti standardi projekt)
# PC Webopedia

Tänan Arne Ansperit ja Vello Hansonit märkuste eest. 

Kopeeritud [mailto:info@imprimaatur.ee Arvi Tavasti] [http://www.imprimaatur.ee/artiklid/spik9809.html artiklist].
Autor on andnud [http://wiki.hinnavaatlus.ee/index.php?title=Arvi_Tavasti_luba loa] antud artikli vikisse paigutamiseks, täiendamiseks ja parandamiseks.

Arvi tavasti luba

2005-10-21T12:34:36Z

Mihhkel: Arvi tavasti luba moved to Arvi Tavasti luba: Nimed ikka suure tähega ;)

#redirect [[Arvi Tavasti luba]]

Arvi Tavasti luba

2005-10-21T12:34:36Z

Mihhkel: Arvi tavasti luba moved to Arvi Tavasti luba

From: "Arvi Tavast" <arvi@imprimaatur.ee>
To: "'Andres Septer (Offf)'" <offf@perses.net>
Subject: RE: Imprimaaturis avaldatud materjalide kasutamine
Date: Fri, 21 Oct 2005 09:42:52 +0200

Jah, tohib k=FCll, lootuses et keegi siis sealsed vead ja vananemised =
(ikkagi aasta 98) =E4ra parandab.
Arvi=20

> -----Original Message-----
> From: Andres Septer (Offf) [mailto:offf@perses.net]=20
> Sent: Thursday, October 20, 2005 7:50 PM
> To: info@imprimaatur.ee
> Subject: Imprimaaturis avaldatud materjalide kasutamine
>=20
>=20
> hr. Tavast
>=20
> Kas tohiks teie ariklit aadressil
> http://www.imprimaatur.ee/artiklid/spik9809.html
>=20
> Kasutada k2nnuna (stub) hv wikis (Andmeside alajaotuses)
> http://wiki.hv.ee
>=20
> A.

Otsingu kiirendamine failides

2005-10-20T21:15:49Z

Mihhkel: Parandasin sõnastust.

[[Kategooria: Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria: Tarkvara]]
...ehk kuidas paremini operatsioonisüsteemi võimalusi ära kasutada.

Windowsil on kaasas selline vidin nagu indekseerimisteenus (''Indexing service''), mis tavaliselt süsteemi ressursijanu kustutamiseks välja lülitatakse. Kedagi ei saa selle tõttu hukka mõista, sest mingil veidral põhjusel ei ole [[Microsoft]] selle teenuse abi kasutanud süsteemi otsinguriistades.

Kindlasti on aga indekseerimisteenusest kõvasti abi, kui andmemaht ulatub kümnetesse gibibaitidesse ning failide arv tuhandetesse, sest otsingutulemused kuvatakse siis praktiliselt kohe - tingimusel, et kõik kettad on viisakalt indekseeritud (loe: ''indexing service'''il on olnud piisavalt aega oma katalooge koostada).

Niisiis, asume kiiresti otsima. Sisse tuleb lülitada ''Seach agent'', vaikimisi on selleks koerake:
<code>[HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Explorer\ 
CabinetState] 
REG_SZ=no</code>

Avame otsinguakna (Ctrl+E Exploreri aknas, Win+F töölaual):
* otsimaks mingit teksti failide sees, kirjutame <code>!otsisõna</code>
* otsimaks antud sõna oma nimes sisaldavat faili, kirjutame <code>@filename otsisõna</code>

Otsingus võib kasutada ka metamärki (''wildcard''i) * .

[[image:XP_otsi_kast.jpg]]

Kõik otsingud tuleb kirjutada alumisse kasti. Ärge küsige, miks. Otsimisvõimalused ise on aga tavakasutaja mõistes piiramatud: http://msdn.microsoft.com/library/default.asp?url=/library/en-us/indexsrv/html/ixqlang_6i79.asp

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=3676 symlink]

Bait

2005-10-20T20:49:30Z

Mihhkel:

[[Kategooria: Kasulikud Näpunäited]]
'''Bait''' (inglise keeles ''byte'' 'hammustus, amps') on [[arvuti]]tes kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 [[bitt]]i ehk 2 [[näks]]i. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähis: '''B'''.

Ühel baidil võib olla 256 (2 astmel 8) erinevat väärtust, nt täisarvud 0 kuni 255 või -127 kuni 128.

== RAM ja failid ==
=== "Õige" esitusviis ===
"'''ki'''lo-" + "'''''bi'''nary''" = "'''kibi-'''", "'''me'''ga-" + "'''''bi'''nary''" = "'''mebi-'''" jne.

* 1 KiB ([[KiB, MiB, GiB jt#KiB|kibibait]]) = 210 = 1 024 B
* 1 MiB ([[KiB, MiB, GiB jt#MiB|mebibait]]) = 220 = 1 024 KiB = 1 048 576 B
* 1 GiB ([[KiB, MiB, GiB jt#GiB|gibibait]]) = 230 = 1 024 MiB = 1 073 741 824 B
* 1 TiB ([[KiB, MiB, GiB jt#TiB|tebibait]]) = 240 = 1 024 GiB = 1 099 511 627 776 B
* 1 PiB ([[KiB, MiB, GiB jt#PiB|pebibait]]) = 250 = 1 024 TiB = 1 125 899 906 842 620 B
* 1 EiB ([[KiB, MiB, GiB jt#EiB|eksbibait]]) = 260 = 1 024 PiB = 1 152 921 504 606 850 000 B

=== "Traditsiooniline" esitusviis ===
* 1 kB (kilobait) = 210 = 1 024 B
* 1 MB (megabait) = 220 = 1 024 KB = 1 048 576 B
* 1 GB (gigabait) = 230 = 1 024 MB = 1 073 741 824 B
* 1 TB (terabait) = 240 = 1 024 GB = 1 099 511 627 776 B
* 1 PB (petabait) = 250 = 1 024 TB = 1 125 899 906 842 620 B
* 1 EB (eksabait) = 260 = 1 024 PB = 1 152 921 504 606 850 000 B

== Kõvakettad, DVD-d jm ==
* 1 kB (kilobait) = 1 000 B= 103 B
* 1 MB (megabait) = 1 000 KB = 106 B
* 1 GB (gigabait) = 1 000 MB = 109 B
* 1 TB (terabait) = 1 000 GB = 1012 B
* 1 PB (petabait) = 1 000 TB = 1015 B
* 1 EB (eksabait) = 1 000 PB = 1018 B

Bait

2005-10-20T20:47:01Z

Mihhkel: kibi-, mebi- ja muud baidid

[[Kategooria: Kasulikud Näpunäited]]
'''Bait''' (inglise keeles ''byte'' 'hammustus, amps') on [[arvuti]]tes kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 [[bitt]]i ehk 2 [[näks]]i. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähis: '''B'''.

Ühel baidil võib olla 256 (2 astmel 8) erinevat väärtust, nt täisarvud 0 kuni 255 või -127 kuni 128.

== RAM ja failid ==
=== "Õige" esitusviis ===
'''ki'''lo- + '''''bi'''nary'' = '''kibi-''', '''me'''ga- + '''''bi'''nary'' = '''mebi-''' jne.

* 1 KiB ([[KiB, MiB, GiB jt#KiB|kibibait]]) = 210 = 1 024 B
* 1 MiB ([[KiB, MiB, GiB jt#MiB|mebibait]]) = 220 = 1 024 KiB = 1 048 576 B
* 1 GiB ([[KiB, MiB, GiB jt#GiB|gibibait]]) = 230 = 1 024 MiB = 1 073 741 824 B
* 1 TiB ([[KiB, MiB, GiB jt#TiB|tebibait]]) = 240 = 1 024 GiB = 1 099 511 627 776 B
* 1 PiB ([[KiB, MiB, GiB jt#PiB|pebibait]]) = 250 = 1 024 TiB = 1 125 899 906 842 620 B
* 1 EiB ([[KiB, MiB, GiB jt#EiB|eksbibait]]) = 260 = 1 024 PiB = 1 152 921 504 606 850 000 B

=== "Traditsiooniline" esitusviis ===
* 1 kB (kilobait) = 210 = 1 024 baiti
* 1 MB (megabait) = 220 = 1 024 KB = 1 048 576 baiti
* 1 GB (gigabait) = 230 = 1 024 MB = 1 073 741 824 baiti
* 1 TB (terabait) = 240 = 1 024 GB = 1 099 511 627 776 baiti
* 1 PB (petabait) = 250 = 1 024 TB = 1 125 899 906 842 620 B
* 1 EB (eksabait) = 260 = 1 024 PB = 1 152 921 504 606 850 000 B

== Kõvakettad, DVD-d jm ==
* 1 kB (kilobait) = 1 000 B= 103 B
* 1 MB (megabait) = 1 000 KB = 106 B
* 1 GB (gigabait) = 1 000 MB = 109 B
* 1 TB (terabait) = 1 000 GB = 1012 B
* 1 PB (petabait) = 1 000 TB = 1015 B
* 1 EB (eksabait) = 1 000 PB = 1018 B

E-post mobiiltelefonis (EMT)

2005-10-20T15:29:04Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
See õpetus aitab seadistada telefonis e-posti juhul, kui mobiilioperaatoriks on EMT. 

'''NB!''' Meilide mitte nägemist mobiilis võib põhjustada näiteks vale kodeering. Kui meilist on loetav ainult päis, siis võib abiks olla meili kodeeringu vahetamine (näiteks win1275 vahetamine ISO-8859'ks vms).

Õpetus hõlmab enimlevinud telefone ning seda järgides peaks olema võimalik lugeda oma e-posti mobiiltelefonis ning saata oma kirjutatud tekste ja multimeediasõnumeid e-posti abil.

==Nokia 6800==
* Mine menüüsse, vali "Teenused ja Seaded" -> "Ühenduse seaded ja Aktiivsed teenuse seaded"
* Vali uus seade – Aktiveeri
* Vali "Muuda aktiivseid teenuse seadeid"
:Seadete nimi: näiteks "internet"
:Avaleht: http://internet.emt.ee
:Seansi tüüp: ajutine
:Ühenduse turvalisus: Väljas
:Andmekandja: GPRS
:Andmekandja seaded: Vali
:GPRS pöörduspunkt: internet.emt.ee
:IP-aadress: jäta tühjaks
:Audentimise tüüp: tavaline
:Logimistüüp: Automaatne
:Kasutajanimi: jäta tühjaks
:Parool: jäta tühjaks
* Tagasi, Tagasi 
Nüüd on andmeside konto loodud ja teeme e-posti seaded

* Mine menüüsse, vali "Sõnumid" ja "E-mail"
* Vali "Teenusseaded"
* Vali "Rakendus"
* Leia oma loodud internet ja "Aktiveeri"
* Vali "Ava" ja leia menüüst Seaded: Vali
* Muuda akt.postkasti: Vali
:Postkasti nimi: "HOT" näiteks
:Meiliaadress: kasutajanimi@hot.ee
:Minu nimi: oma hüüdnimi või nimi
:Väljuva meili SMTP server: gprsmail.emt.ee
:Väljuva meili SMTP port: 25
:Kasuta SMTP autoriseerimist: ei kasuta
:SMTP kasutajanimi: jäta tühjaks
:SMTP parool: jäta tühjaks
:Lisa signatuur: kui valid "Jah", tuleb sisestada meili allkiri, mis lisatakse igale meilile
:Saabuv meili server: mail.hot.ee
:Saabuva meili port: 110
:POP3/IMAP kasutajanimi: kasutajanimi, millega sisened HOT-i
:POP3/IMAP parool: sisesta oma kasutaja nime parool ( nagu HOT-i sisenedes )
:Vastus aadressil: sisesta, kui soovid vastuse aadressiks teist e-posti aadressi
:Saabuva meili serveri tüüp: vali POP3
:Turvaline login APOD: väljas
:Laadi meilid alla: sisesta uute allalaetavate meilide arv
* Tagasi, Vali Kasutatav postkast – see mille just sisestasid – "Aktiveeri" 
Ongi telefon seadistud e-posti saatmiseks ja vastuvõtuks!

==Nokia 6820, 5140==
* Mine menüüsse ja vali "Sõnumid" -> "Sõnumi seaded" -> "E-mailid" -> "Aktiivsed e-maili seaded" ja vali esimene tühi sealt ja "Aktiveeri"
* Mine Muuda aktiivseid e-maili seadeid:
:Postkasti nimi: anna postkastile nimi, näiteks "HOT"
:Meiliaadress: sisesta oma meili aadress kasutajanimi@hot.ee
:Minu nimi: oma hüüdnimi või nimi
:Väljuva meili SMTP server: gprsmail.emt.ee
:Saabuva meili serveri tüüp: POP3 kui tenusepakkuja on hot, hotmail, mail, neti
:Saabuva meili server: sisesta oma meiliserveri nimi: mail.hot.ee
:POP3 kasutajanimi: sisesta oma meilikonto kasutaja nimi
:POP3 parool: sisesta oma meilikonto parool
* Muud seaded:
:Lisa signatuur: kui valid "Jah", tuleb sisestada meili allkiri, mis lisatakse igale meilile
:Kasuta SMTP autoriseerimist: ei
:SMTP kasutajanimi: jäta tühjaks
:SMTP parool: jäta tühjaks
:Väljuva meili (SMTP) port: 25
:Saabuva meili (POP3) port: 110
:Vastus aadressil: sisesta, kui soovid vastuse aadressiks teist e-posti aadressi
:Turvaline sisselogimine: väljas
:Laadi meilid alla: määra mitu meili postkastist alla laetakse
:SMTP ühenduse seaded: jäta tühjaks
:POP3 ühenduse seaded:
::Proksid: aktiveeri
::Põhiproksi: internet.emt.ee
::Port: 8080
::Lisaproksi: jäta muutmata
::Primaarne DNS: jäta tühjaks
::Sekundaarne DNS: jäta tühjaks
::Andmekandja: vali GPRS
:Andmekandja seaded:
::GPRS pöörduspunkt: internet.emt.ee
::Autentimise tüüp: tavaline
::Logimistüüp: automaatne
::Kasutajanimi: jäta tühjaks
::Parool: jäta tühjaks
* Tagasi, Tagasi
* "Lisa signatuur": saad lisada oma allkirja, mis lisatakse iga meili lõppu
* Tagasi, Tagasi 
Veendu, et Aktiivne e-maili seade on just see, mille praegu sisestasid. 
Nüüd on seadistused tehtud!

==Nokia 6822==
* Menüüst leia "Seaded" -> "Konfiguratsiooni seaded" -> "Isiklikud konfiguratsiooniseaded"
* Valikud menüüst "Lisa uus" -> "E-mail"
:Konto nimi: siin saad anda oma kontole nime
:Minu nimi: Sisestad oma nime, mis kuvatakse kirjade saatmisel
:E-maili aadress: oma emaili aadress (nt. demokeskus@hot.ee)
:Lisa signatuur: kui valite jah, kuvatakse iga kirja lõpus sisestatud signatuur
:Vastuse aadress: oma emaili aadress
:SMTP turvaline sisselogimine: blokeeritud
:SMTP kasutajanimi: jäta tühjaks
:SMTP parool: jäta tühjaks
:Väljuva meili (SMTP) server: gprsmail.emt.ee
:Väljuva meili (SMTP) port: 25
:SMTP pöörduspunkt:
::Proksi: blokeeri
::Andmekandja: GPRS
::Andmekandja seaded:
::GPRSi pöörduspunkt: internet.emt.ee
::Autentimise tüüp: tavaline
::Kasutajanimi: jäta tühjaks
::Parool: Jäta tühjaks
::Saabuva meili serveri tüüp: POP3
:Saabuva meili seaded:
::Laadi meilid alla: 10 (allalaetavata meilide arv)
::POP3 turvaline sisselogimine: blokeeritud
::POP3 kasutajanimi: sinu emaili kasutajanimi
::POP3 parool: sinu emaili parool
::Saabuva meili (POP3) server: mail.hot.ee (mail.neti.ee, mail.ee)
::Saabuva meili (POP3) port: 110
:POP3 pöörduspunkt:
::Proksi: blokeeri
::Andmekandja: GPRS
::Andmekandja seaded:
::GPRSi pöörduspunkt: internet.emt.ee
::Autentimise tüüp: tavaline
::Kasutajanimi: jäta tühjaks
::Parool: Jäta tühjaks
* Vaikimisi seadeteks määra Isiklik konfiguratsioon.

==Nokia 6260==
* Mine menüüsse ja vali "Sõnumid"
* Vali "Postkast" -> "Postkast on määramata. Määrad?" -> "Jah"
:Postkasti nimi: Hot (või muu, mille järgi vajaliku postkasti ära tunned)
:Pöörduspunkt: internet.emt.ee
:Minu e-posti aadress: kasutaja@hot.ee
:Väljuva posti server: gprsmail.emt.ee
:Kasutajanimi: kasutaja
:Parool: parool
:Sissetuleva posti server: mail.hot.ee (@mail.ee aadressi puhul mail.ee, @neti.ee aadressi puhul mail.neti.ee)
:Postkasti tüüp: POP3

==Nokia 6670==
* Mine menüüsse ja vali "Sõnumid"
* Liigu postkastile -> valikute alt "Seaded"
* Liigu e-postile -> "Postkast" -> "Postkasti ei ole määratud. Määratled kohe?" -> "Jah"
:Postkasti nimi: Hot (või muu, mille järgi vajaliku postkasti ära tunned)
:Pöörduspunkt: internet.emt.ee
:Minu e-posti aadress: kasutaja@hot.ee
:Väljuva posti server: gprsmail.emt.ee
:Kasutajanimi: kasutaja
:Parool: parool
:Sissetuleva posti server: mail.hot.ee (@mail.ee aadressi puhul mail.ee, @neti.ee aadressi puhul mail.neti.ee)
:Postkasti tüüp: POP3
* Mine tagasi e-posti seadete menüüsse ja kontrolli, et kasutatav postkast oleks see õige.
* Mine tagasi sõnumite menüüsse, vali postkastilt valikud, ning "Loo ühendus".

==Sony Ericsson T610==
* Mine menüüsse ja vali "Sõnumid" -> "E-post"
* Mine "Valikud" -> "Muuda konto" -> "Lisa Uus konto"
:Konto nimi: näiteks HOT
:Ühenduskonto: Vali ja Lisa konto
:Konto tüüp: GPRS data
:Sisesta nimi : internet (näiteks)
:APN: internet.emt.ee
* Kasutaja nimi ja Parool jäta tühjaks
* "Salvesta" – ekraanil uus Data konto on loodud
*Vali loodud konto internet
:Protokoll: POP3
:Sisenev server: mail.hot.ee
:Saabuvate port: 110
:Postkast: kasutajanimi, millega HOT-i sisened
:Parool: kirjuta kasutaja parool, millega HOT-i sisened
:Väljuv server: gprsmail.emt.ee
:Väljuv port: 25
:E-posti aadress: kasutajanimi@hot.ee
:Lae alla: on valida Päised ja tekst või Ainult päised
:Kelle nimelt: saab määrata, kelle meilid alla laeb
:Allkiri : valik kas allkirjata või oma Visiitkaardilt (telefoni andmed kasutaja kohta)
:Kop. väljuvad: kas väljuvad meilidest jääb telefoni koopia (sees või väljas)
:Kui tihti: kui tihti käib postkasti vaatamas (kui väljas, siis käsitsi laadimine)
* Salvesta
* Liigu tagasi ja vali Saada ja saa. Kui ühendus on serveriga loodud, toimub uue posti allalaadimine ja kirjutatud meilide saatmine!

==Siemens S55, CX65, M65==

* Mine menüüsse ja vali "Sõnumid" -> "Sõnumi seaded"
* Liigu edasi ja vali "E-post" -> "Ühendused" – vali lisavalik ja muuda nimi – näiteks HOT
* Vali uuesti lisavalik ja vali "Muuda seaded" -> "Kasutaja seaded" -> "Teen. Pakkujad"
* Vali "Vaheta" -> "Lisavalik" ja anna näiteks nimi EMT
* Vali "Muuda seaded"
* Telefon esitab küsimuse, vasta "Jah"
* Vali "GPRS seaded"
:APN: internet.emt.ee
* Teised lahtrid jäta muutmata ja "Salvesta"
* Liigu tagasi "Kasutaja seaded":
"Vali teenuse pakkujaks EMT ( või seesama nimi, mis ülalpool andsid )
:Kasutaja tunnus: oma HOT konto kasutaja nimi
:E-mail aadress: kasutajanimi@hot.ee
:Vast.Aadress: kasutajanimi@hot.ee
:Kasutaja: sisesta uuesti oma kasutajanimi, millega HOT-i sisened
:Parool: sisesta oma HOT-i sisenemise parool (suured tähed saab, kui hoida # all)
* Vajuta OK
* Vali nüüd "E-posti seaded"
:Määrame allalaetava faili maksimaalse suuruse (10 kBaiti on piisav)
:Jätta koopia serverisse: Jah (siis ei lähe midagi kaduma)
:Tüüp: POP3 (kui HOT meiliserver)
:POP3 server: mail.hot.ee (teenuse pakkuja meiliserveri nimi)
:POP3 port: 110
:SMTP server: grpsmail.emt.ee ( mobiilse side pakkuja meiliserver )
:SMPT port: 25
:SMPT audent: Ei
* OK ja välju 
Nüüd on seaded tehtud ja võid mobiiltelefoniga oma e-posti lugeda ja saata kirjutatut.

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&un=Teip Teip] 
Vikile kohandas: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&un=cbr cbr] 
Algne teema: http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=172879

Automatiseeritud tegevused

2005-10-20T15:22:55Z

Mihhkel:

[[Kategooria: Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria: Tarkvara]]
AutoIt'i on lihtne vabavaraline tarkvara, millega saab simuleerida klahvivajutusi, hiireklõpse, akende minimeerimist-maksimeerimist, suurendamist-vähendamist, käivitada programme ja täita neis automaatselt teatud ülesandeid, tõmmata automaatselt võrgust faile jpm.

Programm sobib eelkõige neile, kes ei tea programmeerimisest eriti midagi ja teevad sageli Windowsis korduvaid tegevusi (nt failide varundamine).
Seda saab kasutada ka ilma installimata.

Skripti kirjutamine käib Notepadis ja see tuleb salvestada laiendiga ".aut". Kõikide käskude kirjeldused leiab ''Help''-failist.
Kui AutoIt on installitud, siis hakkab kohe tegevus AUT-faili avamisel.
AUT-faili on võimalik teha ka EXE-ks (programmiga aut2exe) või vastupidi.
Kui Autoit ei ole installitud, siis on võimalik AUT-faili avada ka Exploreris - vedades AUT-faili hiirega lihtsalt AutoIt'i programmifaili peale.

Mõningad näited:

1. Programmi enda näide, mis demontreerib selle võimalusi.
*http://www.hot.ee/nauru/Test.exe

2. Avab kaks Explorerit ja paigutab need üksteise kõrvale (Windows XP EST (akende nimed teised) ekraani eraldusvõime 1024x768 puhul)
*http://www.hot.ee/nauru/Explorerid.exe
:See sisaldab:
run, Explorer
winwaitactive, Minu dokumendid
WinMove, Minu dokumendid,, 0, 0, 512, 768
run, Explorer
winwaitactive, Minu dokumendid
WinMove, Minu dokumendid,, 512, 0, 512, 768

Ise kasutan AutoIt'i skripte salvestava kodukino-arvuti ehitamisel, kus panen omavahel suhtlema programmid Girder, myHTPC, BSplayer, Winamp, WinDV, ACDSee jne. Olen proovinud ka igasuguseid muid taolisi makrotegemisprogramme, kuid edutult, s.t hakkavad igasugusid erroreid viskama ja on keerulisemad.

AutoIt'i kodulehekülg on http://www.hiddensoft.com/AutoIt/, saadaval on nii versioon 3 kui versioon 2 (arendamine lõpetatud). Mina kasutan versiooni 2, kuna see lihtsam ja vigu tekib vähem; kuid versioon 3-s on mõningad lisad.

==Välislink==
*http://www.automatedqa.com/products/tc.asp - TestComplete'i tasuta demo.

Firefox kiiremaks

2005-10-20T14:59:49Z

Mihhkel:

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
1. Kirjuta Firefoxi aadressiribale <code>about:config</code> .

2. Pane <code>network.http.pipelining</code> väärtuseks "true".

3. Pane <code>network.http.pipelining.maxrequests</code> väärtuseks "100".

4. Pane <code>network.http.proxy.pipelining</code> väärtuseks "true"

5. Pane <code>nglayout.initialpaint.delay</code> väärtuseks "0"

Juhul, kui mõnda neist muutujatest ei eksisteeri, tee paremklõps ja avanenud menüüst vali ''"New"'', ''"Integer"'' ning anna sellele vastav nimi.

Otsetee sihtüksuse lõppu peale jutumärke lisa veel <code>/prefetch:1<code>
"C:\Program Files\Mozilla Firefox\firefox.exe" /prefetch:1

Autorid: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=8242 Subu], [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2592 boro], tõlkis [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14977 mks]

==Välislingid==
*http://www.tweakfactor.com/articles/tweaks/firefoxtweak/4.html
*http://forums.mozillazine.org/viewtopic.php?t=53650

Firefox Kiiremaks

2005-10-20T14:54:26Z

Mihhkel: Firefox Kiiremaks moved to Firefox kiiremaks: Kas see kiirendab tõesti nii palju, et "Kiiremaks" pidi olema suure tähega?

#redirect [[Firefox kiiremaks]]

Firefox kiiremaks

2005-10-20T14:54:26Z

Mihhkel: Firefox Kiiremaks moved to Firefox kiiremaks

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
1. Kirjuta Firefoxi aadressiribale "about:config" (ilma jutumärkideta).

2. Pane network.http.pipelining väärtuseks "true".

3. Pane network.http.pipelining.maxrequests väärtuseks "100".

4. Pane network.http.proxy.pipelining väärtuseks "true"

5. Pane nglayout.initialpaint.delay väärtuseks "0"

Juhul kui mõnda neist muutujatest ei eksisteeri, tee paremklikk, sealt vali New ning Integer.

Shortcuti aadressi lõppu peale jutumärke lisa veel "/prefetch:1" (ilma jutumärkideta),
näiteks

"C:\Program Files\Mozilla Firefox\firefox.exe" /prefetch:1

Autorid: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=8242 Subu], [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2592 boro], tõlkis [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14977 mks]

==Välislingid==
*http://www.tweakfactor.com/articles/tweaks/firefoxtweak/4.html
*http://forums.mozillazine.org/viewtopic.php?t=53650

ARPANET

2005-10-20T14:52:31Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Andmeside]]
[[Category:Üldine]]

'''ARPANET''' (''Advanced Research Projects Agency Network'') ehk Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk on USA kaitseministeeriumi loodud [[arvutivõrk]]. Tegu on esimese andmepaketiedastusvõrguga maailmas. ARPANET on [[Internet]]i eelkäija.

ARPANET töötati välja 1970. aasta paiku kui eksperimentaalne [[laivõrk]] (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. Ta ühendas omavahel USA ülikoolide [[arvutuskeskus]]i. 1971 oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk [[host]]i. 1983 oli hoste juba 500.

1990 lõpetas ARPANET oma eksistentsi, sest selleks ajaks olid juba hakanud levima [[personaalarvuti]]d.

{{täienda}}

Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta

2005-10-19T23:07:09Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]

Enamikul juhtudest on ''ad-'' ja ''spyware'''i vältimine äärmiselt lihtne: tuleb hoiduda Internet Explorerist ja kasutada mõnda nn alternatiivbrauserit (Firefox, Opera vm). Kui seda mingil põhjusel aga ei taheta ja jäädakse IEle truuks, siis oleks väga soovitatav rakendada mõningad ennetavad meetmed vältimaks järjekordset brauseri avalehekülje ärandamist ja lahti hüppavaid reklaamaknaid.

==Passiivkaitse==

Esimene etapp on passiivne kaitse ehk vajalike sätete abil nuhkvara ennetamine.

===Internet Explorer===
====Tsoonid====
Esimese selle alagrupi tööna võtaks ette "Tööriistad", "Interneti-suvandid" > "Turvalisus" (''"Tools", "Internet Options" > "Security"'') lehe, valiks "Kohalik sisevõrk" (''"Local intranet"'') ning siis klõpsaks nupul "Saidid" (''"Sites"''). Vahest esines selline asi ainult minul, kuid vaikimisi oli seal linnuke "Kaasa kõik puhverserverist mööda juhitud saidid" (''"Include all sites that bypass the proxy server"'') ees. Jänkidel pole sellest vahest lugu, kuid keskmisele Eesti kodanikule tähendab see .ee domeeni lehtedele esitatavate piirangute olulist vähendamist. Õnneks ei ole maarjamaalased veel ilmutanud suuremat huvi nuhkvaraäris kaasalöömise vastu, kuigi kurjade kavatsustega ActiveX-elemente võib leida ka siinsest veebist. Seega lihtne ja loogiline liigutus - eemaldada see linnuke. Isiklikult keelaksin ka esimese valiku ja jätaksin linnukese ainult "Kaasa kõik võrguteed (UNC-d)" (''"Include all nework paths (UNCs)"'') ette.

Edasi võiks ette võtta "Piirangutega saidid" (''"Restriced sites"'') ning sealt *kõik* ära keelata. Siis võib kindel olla, et nupu "Saidid" all olevas nimekirjas pesitsevad lehed, kui mingil põhjusel peaks IE nendega ühendust võtma, ei saa käivitada ühtegi problemaatilist koodijuppi.

Nüüd tuleks ette võtta ülejäänud iNet, ehk siis "Internet" ja "Kohandatud tase..." (''"Custom Level..."''). Lihtsaim on lehe alaosas asuvad kastis valida "Keskmine" (''"Medium"'') ning siis "Lähtesta" (''"Reset"''), mispeale IE sätib end kasutama kesktaseme turvasätteid.

IE 5.0 ja uuema jooksutajad võiksid proovida säärast trikki, et muuta nähtavaks vaikimisi peidetud tsooni "Minu arvuti" (''"My Computer"''). Selleks tuleb käivitada Registry Editor (kes säärasest jubinast varem kuulnud pole, sellel soovitaksin käesoleva lõigu vahele jätta), liikuda aadressile "HKEY_CURRENT_USER\SOFTWARE\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Internet settings\Zones\0" ja seal võtme "Flags" väärtuseks panna "47" (kümnendsüsteemis "71").

Kui ei ilmunud uut tsooni, võiks RegEditis ette võtta sama tee, ent algusega "HKEY_LOCAL_MACHINE", ning samad muudatused teha.

Kui see tehtud, võiks tsoonid "Minu arvuti" (''"My Computer"''), "Kohalik sisevõrk" (''"Local intranet"'') ja "Usaldusväärsed kohad" (''"Trusted sites"'') samuti kesktaseme peale panna (selle liigutuse mõte on teha külmaks pahalased, mis end tänu mõnele Winblowsi/IE lutikale suudavad käivitada väljaspool Interneti-tsooni, kuna aga nüüd sai ka kõik ülejäänud tsoonid turvalise(ma)ks muudetud, siis ei tohiks mainitud ''exploit''id enam erilist efekti anda).

Edasi tasuks tirida [http://www.staff.uiuc.edu/~ehowes/resource.htm IE-SpyAd]. Tegu on REG-failiga, mis impordib IE piirangutega tsooni suure hunniku servereid, mis on osalenud kurjades aktsioonides. Nii võib kindel olla, et nonde poolt enam mingeid probleeme oodata ei ole.

'''Märkus:''' ka hot.ee on selles nimekirjas... ja kuna erinevalt muude riikide elanikest kasutab enamik maarjamaalasi nii või naapidi ka selle serveri teenuseid (kasvõi juba seetõttu, et paljude HV kasutajate avatarid asuvad seal), siis oleks vast mõttekas too nimekirjast eemaldada: "Tööriistad", "Interneti-suvandid" > "Turvalisus", "Piirangutega saidid" > "Saidid" (''"Tools", "Internet Options" > "Security", "Restricted Sites" > "Sites"''), otsi üles "*.hot.ee" ja klõpsa nuppu "Eemalda" (''"Remove"'').

'''Lisamärkus:''' tegu on *väga* pika ja põhjaliku nimekirjaga, seega võib vanemate arvutite peal Internetis liikumine silmnähtavalt aeglasemaks muutuda, kuna protsessor lihtsalt ei jõua mõistliku ajaga iga ette sattunud aadressi nimekirjas olevatega võrrelda. Sellisel juhul pole muud lahendust, kui asjale ''uninstall'' teha.

====Küpsised====
Viimase asjana keerame küpsisehaldust veidi karmimaks. Küpsiste (''cookie''de) näol on tegemist küll kõige ohutumate tegelastega, mille võimalik kahju piirneb ainult statistika kogumises, aga on's meil tõesti vaja, et mingi USA firma (teoreetiliselt) igat meie iNetis tehtud sammu jägib? [[Võrgusläng|IMO]] mitte, seega võtaks ette "Tööriistad", "Interneti-suvandid" > "Privaatsus" (''"Tools", "Internet Options" > "Privacy"''), jätaks vahele IE automaatse tegutsemise (mis kas blokeerib kõik või laseb veidigi asjalikumad infokogujad ilma mingi probleemita läbi) klõpsides nuppu "Täpsemalt" (''"Advanced"''), ette tulevas aknas teha linnuke "Alista automaatne küpsisetöötlus" (''"Override automatic cookie handling"'') ette ning "Kolmandate isikute küpsised" (''"Third-party cookies"'') sättida blokeeritavateks. Sel viisil jõuavad masinasse ainult põhisaitide küpsised, mitte aga bännerilevitajate omad.

===Java===
Kui IE konf selja taga, soovitaks ette võtta Sun [http://www.java.com/en/download/manual.jsp Java Virtual Machine]'i tirimise ja installimise (juhul kui masinas pesitseb Microsofti Java versioon). Miks? Mitte selle pärast, et isegi M$ oma toote toetusest loobunud on, vaid lihtsa tõsiasja tõttu, et MSi oma sisaldab mitmeid puuke, mida ka agaralt reklaamvara poolt ära kasutatakse. Suni JVM võib küll natuke rohkem resursse tarbida, et end jalule ajada, aga kui kord juba töös, siis jookseb ta vähemalt sama kenalt kui MSi vidin.

===Muud===
Veel üks kaitsekiht - keelata need ActiveX-elemendid, mille puhul on teada, et neil pole head kavatsused. Just sellise asjaga tegelemiseks on loodud [http://www.javacoolsoftware.com/sbdownload.html SpywareBlaster].

Lisaks oleks mõttekas kasutada ka [http://www.safer-networking.de/en/index.html Spybot - Search & Destory] vaktsineerimisfunktsiooni.

Kui ka see tehtud, tasuks kinni keerata Windowsi ''messenger''-teenus, mida järjest laiemalt kasutatakse reklaamide levitamiseks.

'''Märkus:''' mainitud ''messenger'' ei ole mingit pidi seotud ei MSN, Yahoo ega muude Messengeridega, vaid hoopis vanematest Winsuxi variantidest tuntud Winpopupiga. Asja saab lahendada mitmel moel, ise leian, et kõige mõttekam oleks tirida Ad-Aware'i ametlik [http://www.lavasoftusa.com/software/plugins/messenger.shtml plugin]

Kui aga Ad-Aware masinast puudub või tundub mainitud plugin liiga suur olevat (ikkagi 300kB), siis saab hakkama ka pisukese 22kB-se [http://grc.com/stm/shootthemessenger.htm Shoot The Messenger]iga.

Nagu näha, ei nõua kumbki programm kasutajalt rohkemat kui paari hiireklõpsu.

==Aktiivkaitse==
Nüüd asugem aktiivse kaitse juurde ehk laadigem alla spetsiifilised programmid, mille ülesandeks on kurjameid eemal hoida.

===Hüpikaknad===
Esimene meeskonnaliige: hüpikaknatõrjuja. Siin on valik lai ning sobiva määrab ainult kasutaja maitse. Mitmel pool on soovitatud [http://toolbar.google.com/ Google Toolbar]i ja ehkki hüpikakende peatamise seisukohalt ei ole tegu just 100% toimiva lahendusega ([http://www.popupcheck.com Popup Blocker Test]i põhitestis kukutakse 9st 2s läbi) on selles programmis ühendatud vajalik kasulikuga, ehk siis kogu aeg mälu hõivava VXD asemel on asi teostatud IE laiendusena (BHOna), mis lisaks hüpikakende ärakeelamisele võimaldab ka mugavat ligipääsu Google'i otsimootori funktsioonidele.

'''Märkus:''' lehel olevast menüüst saab kätte ka programmi eestikeelse versiooni, kuid tollest oleks soovitatav hoiduda - tegu on 1.x harust pärineva isendiga, mis mitte ainult ei hoidu hüpikakende peatamisest, vaid sisaldab ka tõsiseid turvaauke.

===Residentne nuhkvaratõrje===
Teine vapper loom kaitses: residentne ''anti-spyware''. Traditsiooniliselt mainitakse sageli tasuta [http://www.javacoolsoftware.com/sgdownload.htm SpywareGuard]i.

Nagu näha, istub asi mälus ja annab teada ning lubab ära keelata kõikvõimalikud ebameeldivad liigutused - näiteks kodulehe muutmise või BHOde installimise.

Endale jättis küll parema mulje [http://www.webroot.com/wb/products/spysweeper/index.php Spy Sweeper], kuid see toode on jaosvara.

Ka Ad-Aware'il on residentne moodul, Ad-Watch, kuid too on saadaval ainult peale papi väljakäimist ning ei paistnud teistega võrreldes millegi erilise poolest silma.
Kaalumist väärib ka Spyboti uuemate versioonide pakutav topeltkaitse: IE'sse integreeruv SDHelper (mis keelab brauseril omaalgatusliku kraami allatirimise) ja ''tray''s jooksev TeaTimer
(mille pärusmaaks on kogu süsteemi kaitse). Aktiveerida saab mõlemat Spybotis ''"Tools" > "Resident"'' lehel, kus tuleb teha linnuke vastavalt ''"Resident SDHelper"'' ja/või ''"Resident TeaTimer"'' ette.

===''StartUp''===
Lõpetuseks tasuks veel meelde jätta, et paljud nuhkvarad ei piirdu ainult brauseri külge haakumisega, vaid lähevad sammukese võrra kaugemale ning lasevad süsteemil end koos muude draiverite/teenustega buutimisel üles laadida. Selliste asjade vastu aitab [http://www.mlin.net/StartupMonitor.shtml StartupMonitor]

Aeg-ajalt võiks igaks juhuks ka käsitsi üle vaadata automaatselt tööle lastavad programmid. Parim, mis mina selle tegevuse jaoks leidnud olen, on [http://members.lycos.co.uk/codestuff/download.shtml CodeStuff Starter]

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10164 HacaX]

Toimetaja: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

Internet

2005-10-19T22:27:59Z

Mihhkel: internet vs Internet

[[Kategooria:Üldine]]
[[Kategooria:Andmeside]]
[[Category:Üldine]]

'''Internet''' (suure algustähega) on ülemaailmne [[arvutivõrk]]ude ühendus, mis kasutab töötamiseks [[Internet Protocol|Interneti Protokolli]] (IP). 
Ingliskeelne termin '''''internet''''' (väikse algustähega) tähendab eesti keeles võrgustikku (marsruuterite kaudu ühendatud võrkude kogum). 
Suurim '''''internet''''' on '''Internet'''.

==Ajalugu==
Internet kujunes välja 1960. aastatel USA-s. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata [[andmeside|andmesidevõrk]], et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas [[andmepakett]]idel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal loodi [[ARPANET]] – USA sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste [[Suurarvuti|suurarvutite]] vaheline [[arvutivõrk]]. Hiljem laiendati [[ARPANET]]i ligipääsuvõimalusi ka teistele ülikoolidele ning ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile.

1. jaanuaril 1983 võeti ARPANETis andmevahetusprotokollina kasutusele [[TCP/IP]], senise [[NCP]] asemel. Seda päeva loetakse tänapäevase Interneti sünniks.

Augustis 1991 avalikustas [[Tim Berners-Lee]] oma ''World Wide Web'' projekti, kaks aastat peale seda, kui ta oli alustanud [[HTML]]i ja [[HTTP]] loomist ning avaldanud esimesed veebileheküljed [[CERN]]is Šveitsis. Üksikud haridus- ja valitsusasutused avaldasid samuti veebilehekülgi, kui avalikkusel ei olnud veel vahendit nende vaatamiseks. 1993 ilmus brauseri Mosaic versioon 1.0 ning Interneti laialdasem levik võis alata.

==Brauserid==
[[Brauser]] ehk veebilehitseja on programm, mille abil saab vaadata veebilehti ja mille lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid.

==Teenused==
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid:
* [[IP]] (''Internet Protocol'')
* [[TCP]] (''Transmission Control Protocol'')
* [[UDP]] (''User Datagram Protocol'')
* [[DNS]] (''Domain Name Server'')
* [[PPP]] (''Point-to-Point Protocol'')
* [[SLIP]]
* [[ICMP]]
* [[POP3]] (''Post Office Protocol version 3'')
* [[IMAP]] (''Internet Message Access Protocol'')
* [[SMTP]] (''Simple Mail Transfer Protocol'')
* [[HTTP]] (''HyperText Transfer Protocol'')
* [[HTTPS]]
* [[SSH]] (''Secure Shell'')
* [[telnet]]
* [[FTP]] (''File Transfer Protocol'')
* [[LDAP]]
* [[SSL]]
* [[TLS]]

Populaarsemateks teenusteks, mis kasutavad neid protokolle, on [[e-post]], [[veeb]], [[Usenet]]i uudisgrupid, [[failide jagamine]], [[kiirsuhtlus]], [[IRC]] ja [[MUD]]. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks [[meililist]]id ja [[ajaveeb]]id. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks [[veebiraadio]]d ja ''online''-videod.

==Domeenid==
Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile ([[IP-aadress]]) [[internet]]is. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.

*[[Üladomeen]]

==Vaata ka==
*[[Dünaamiline IP-aadress]]
*[[IP-aadress]]

==Välislingid==
* [http://aabits.hot.ee/ Internetiaabits]
* [http://www.vallaste.ee/ IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat]
* [http://ip-number.com Show your IP address]

{{täienda}}

Viki kirjutamine

2005-10-19T22:14:46Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Juhend]]
Hinnavaatluse Wiki kirjutamisel on paar põhiasja, mida silmas vaja pidada:

'''1.''' Uue lehe tegemiseks ilma lingita lisage index.php järele aadressiribal "/Uue lehe nimi". Seejärel avaneb tühi lehekülg mida saab muuta ning seejärel salvestada, et leht muutuks aktiivseks. Näide:

:Et teha uut wiki lehte nimega "Kuidas kasutada Linuxit", peab aadressiriba välja nägema selline: "http://wiki.hinnavaatlus.ee/index.php/Kuidas kasutada Linuxit" ning peale klahvi Enter vajutamist selline: "<nowiki>http://wiki.hinnavaatlus.ee/index.php/Kuidas_kasutada_Linuxit</nowiki>"

'''2.''' Lehe kategooriasse lisamiseks lisage tühja faili algusesse "[[Kategooria:Kategoorianimi]]". Kategooriate nimetused on '''tõstutundlikud''', st. "Kasulikud näpunäited" ja "Kasulikud Näpunäited" on kaks erinevat kategooriat. Kasulike näpunäidete alla lisamiseks kasutage teist varianti, st. "Kasulikud Näpunäited" ja faili algusesse lisage "[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]".

'''3.''' Kasulike näpunäidete kirjutamisel lisage lõppu kindlasti algse näpunäite kirjutanud autor, nt nii:

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&un=kasutaja%20nimi kasutaja nimi]

Tulemus:

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&un=kasutaja%20nimi kasutaja nimi]

----

Arutelu:Linuxi kerneli kompileerimine

2005-10-19T21:34:15Z

Mihhkel:

Ma ei näe ühtki põhjust, miks sõna "kompileerimine" asemel peaks kasutama "kompiilimine". Kui vastuväiteid pole, siis vast liigutab selle artikli natuke korrektsema pealkirja alla. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 20. oktoober 2005, kell 00.14 (EEST)

== hmm.. ==

Kumb muidu grammatiliselt korrektsem oleks?
[[Kasutaja:Cbr|Cbr]]

== ... ==

vist on ikka õige öelda kompileerimine. teisaldus tehtud ;)
[[Kasutaja:Cbr|Cbr]] 20. oktoober 2005, kell 00.27 (EEST)

== nii ja naa ==

Eesti keeles on '''soovituslik''' "vähendada liigseid võõrsufikseid", k.a kõnealune "-eer-": arhiivima, krüptima, sertima. Samas pole vale ka arhiveerima, krüpteerima, sertifitseerima. Sellest loogikast lähtudes oleks õigem ikkagi "kompiilima". --[[Kasutaja:Mihhkel|mihhkel]] 20. oktoober 2005, kell 00.34 (EEST)

Arutelu:Linuxi kerneli kompileerimine

2005-10-19T21:32:40Z

Mihhkel:

Ma ei näe ühtki põhjust, miks sõna "kompileerimine" asemel peaks kasutama "kompiilimine". Kui vastuväiteid pole, siis vast liigutab selle artikli natuke korrektsema pealkirja alla. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 20. oktoober 2005, kell 00.14 (EEST)

== hmm.. ==

Kumb muidu grammatiliselt korrektsem oleks?
[[Kasutaja:Cbr|Cbr]]

== ... ==

vist on ikka õige öelda kompileerimine. teisaldus tehtud ;)
[[Kasutaja:Cbr|Cbr]] 20. oktoober 2005, kell 00.27 (EEST)

Eesti keeles on '''soovituslik''' "vähendada liigseid võõrsufikseid", k.a kõnealune "-eer-": arhiivima, krüptima, sertima. Samas pole vale ka arhiveerima, krüpteerima, sertifitseerima. Sellest loogikast lähtudes oleks õigem ikkagi "kompiilima". --[[Kasutaja:Mihhkel|mihhkel]] 20. oktoober 2005, kell 00.32 (EEST)

Foorumi efektiivne kasutamine

2005-10-19T19:42:58Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
Kuidas kasutada Hinnavaatluse foorumit tulemusrikkalt, kiirelt ning lihtsalt.

Siin juhendis vaatleme foorumi ülesehitust, tema lihtsamaid funktsioone ning ka seda, kuidas kasutada eduliselt otsingut.

=Ülesehitus=

==Pealeht==

[[Pilt:Pealeht01.JPG|Kogu foorumi "päis"]]

Esimese asjana näeme pealehel suurelt kirjutatud sõna "Hinnavaatlus" ja selle all "FOORUM". 
Sellel pildil klõpsamine, olles suvalisel lehel foorumis, viib tagasi Hinnavaatluse Foorumi pealehele. 
Selle all on tekst
viimati sirvisid foorumit 19.10.2005 20:05
praegune kellaaeg 19.10.2005 20:30
mis näitab praegust kellaaega ja aega, millal sa viimati foorumit sirvisid. (Kuupäeva-kellaaja formaat võib sõltuvalt kasutaja profiilis määratud seadistustest varieeruda.)

* Edasi märkame linki "KKK". Klõps sellel lingil viib meid foorumi [http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php korduma kippuvate küsimuste] juurde. Täiustatud kujul leiab need [[:Kategooria:KKK|siit]].

* Järgmisena on link "otsing", mida vaatleme teises sektsioonis.

* "[http://foorum.hinnavaatlus.ee/statistics.php statistika]" viib meid foorumi statistika juurde (kogupostituste arvu, kasutajate arvu, suurimad postitajad, aktiivsemad teemad, vaadatumad teemad...).

* "[http://foorum.hinnavaatlus.ee/memberlist.php kasutajate nimekiri]" näitab meile kõikide registreerunud kasutajate registreerimisnumbrit, linki neile privaatsõnumite saatmiseks, kasutajanime, meiliaadressi (kui selle näitamine on lubatud), asukohta (kui see on määratud), liitumiskuupäeva, postituste arvu ja kodulehekülge (kui see on määratud).

* "[http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php kasutajate grupid]" kuvab kõikvõimalikud grupid, kuhu on võimalik kuuluda. Gruppidel on moderaatorid, kes aktsepteerivad või keelavad kasutajate gruppi kuulumise. Sama võivad teha ka administraatorid.
** Ülemine hüpikkast näitab kõiki gruppe, kuhu me kuulume, ning alumine näitab kõiki nähtavaid gruppe, kuhu me '''ei''' kuulu.
[[Image:Pealeht02.JPG|center]]

Wifi välise antenni ise lisamine

2005-10-19T07:49:02Z

Mihhkel:

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Andmeside]]
Kuna liigun palju autoga ringi ja kasutan tihit WiFi't, siis oli pikka aega kasutusel Avaya PCMCIA-kaart, millele sai lisada magnetiga antenni auto katusele.
(Igal pool ei viitsi ju levi kättesaamiseks autost välja ukerdada.)

Samas oli läpakal olemas vaba miniPCI-pesa, kuhu hea vastav WiFi-kaart sisse torgata.
Seda ma ka tegin.
Selleks, et mitte kaotada antenni lisamise võimalust, tegin alljärgneva ratsi:

miniPCI kaartidel ju teatavasti 2 antenni pistikut peal (main & aux).
Sai siis Tevalost tellitud [http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?artnr=46-193-42&lng=est pesa] (pildil alumine) ja [http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?artnr=46-189-06&lng=est pistik] (pildil ülemine).

Katsetuse tulemusena selgus, et läpakas suudab ka ühe sisemise antenniga koduses WiFi's edukalt opereerida ja teise pesa kaardil võisin vabalt ohverdada välimise antenni lisamise võimaldamiseks.
Tellitud jubinate saabumisel leidsin sobiva koha pesa paigaldamiseks (mis polnudki IBM X30ne juures eriti keeruline).
Siis väheke kindla käega jootmist ja oligi pesa paigas:
http://www.hot.ee/pcstuff/IBM%20rats2.jpg

http://www.hot.ee/pcstuff/IBM%20rats1.jpg

Jäi veel korra käia Tevalos, antennil pistikut vahetamas (endal puuduvad vajalikud tangid) ja oligi asi tehtud:
http://www.hot.ee/pcstuff/IBM%20rats.jpg

Ise olen rahul.

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=3202 mell]

Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid

2005-10-18T20:23:34Z

Mihhkel: /* Levinumad adware ja spyware eemaldajad */ (Link õnnestus valesti sisestada, parandatud...)

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Turvalisus]]

==Levinumad adware ja spyware eemaldajad==

*[http://www.lavasoftusa.com/software/adaware/ Ad-Aware SE Personal] - üks levinumaid ja kasutajasõbralikumaid vahendeid nuhkvarast vabanemiskeks.
*[http://www.safer-networking.org/ Spybot - Search & Destroy] - samuti üsna levinud ja asjalik süsteemi kaitsevahend. Võimaldab muuhulgas jälgida registrit ja immuniseerida süsteemi levinumate pahalaste vastu.
*[http://www.spysweeper.com/ Spy Sweeper]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html HijackThis]
*[http://www.kephyr.com/spywarescanner/ Bazooka]
*[http://www.definitivesolutions.com/bhodemon.htm BHODemon]
*[http://www.emsisoft.com/en/ a²]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html CWSchredder] - erinevalt teistest spetsiifiline tööriist ainult CoolWWWSearchi-nimelise ''hijacker''ite perekonna hävitamiseks.
*[http://www.pestpatrol.com/ PestPatrol]
*Lisaks programmile [http://www.safer-networking.org/ Spybot-S&D] üritavad reklaam- ja nuhkvara installi takistada
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareguard.html SpywareGuard ]
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareblaster.html SpywareBlaster]

==On-line adware/spyware/trojan otsijad==

*[http://www.bitdefender.com/scan/Msie/index.php BitDefender],
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan],
*[http://www.trojanscan.com/trojanscan/trojanscan.htm GFi TrojanScan].

==Viirusetõrjed==

*[http://www.nod32.com/home/home.htm Nod32 antivirus ]
*[http://www.symantec.com/index.htm Symantec viirusetõrjed ]
*[http://www.ca.com/ Computer Associates]
*[http://www.pandasoftware.com/home/default.asp Panda Software AntiVirus ]
*[http://www.grisoft.com/doc/1 AVG AntiVirus]
*[http://housecall.trendmicro.com/ Trend Micro ]
*[http://www.free-av.com/ AntiVir Personal edition]
*[http://www.mcafee.com/us/?cid=10550 McAfee Antivirus ]
*[http://www.avast.com/ avast! antivirus (kodukasutajatele tasuta)]
*[http://www.kaspersky.com/ Kaspersky Lab ]
*[http://www.ravantivirus.com/ RAV AntiVirus ]
*[http://www.f-prot.com/ F-Prot AntiVirus ]
*[http://www.clamwin.com/ ClamWin Free AntiVirus ]
*[http://www.f-secure.com/ F-Secure ]
*[http://www.openantivirus.org/ OpenAntiVirus Project ]
*[http://www.centralcommand.com/index.html Central Command ]
*[http://www.mwti.net/antivirus/mwav.asp MicroWorld Free AntiVirus ]
*[http://www.antiy.net/ Anty Labs ]
*[http://www.srnmicro.com/ SRN Micro AntiVirus ]

==On-line viiruseotsijad==

*[http://housecall.trendmicro.com/Trend Micro Virus Scan]
*[http://us.mcafee.com/root/mfs/default.aspMcAfee FreeScan]
*[http://www.pandasoftware.com/activescan/com/activescan_principal.htm Panda ActiveScan]
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan]

==Terminoloogia==

;Reklaamvara (''adware'')
:Tarkvara, mis arvutisse installituna näitab sulle reklaame. Reklaamvara on kahte liiki: ühed installitakse arvutisse kasutaja teadmata, teised koos tarkvaraga ja on tarkvara kasutamise õiguse saamiseks kohustuslikud.
;Nuhkvara (''spyware'')
:Tarkvara, mille eesmärgiks on kasutajat informeerimata koguda kasutaja kohta igasugust infot. Siia gruppi kuuluvad näiteks ''keylogger''id - programmid millega kogutakse kasutaja paroole ja üritatakse neid kolmandatele osapooltele edastada.
;BHO (''Browser Helper Object'' - brauseri abiobjekt)
:Internet Exploreri laiendus, mis võib olla kasulik, kuid mille omadusi sageli kurjasti ära kasutatakse.
;''Hijacker''
:Tarkvara, mis võtab üle mõningad IE funktsioonid nagu näiteks avalehe ja otsingute lehe seaded ning käitub reklaam- ja/või nuhkvarana.
;Trooja hobune, troojalane (''Trojan horse, trojan'')
:Kasuliku programmi või andmete sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab tegelikult mingit varjatud ülesannet, nt muudab failides andmeid, rikub kõvakettal failipaigutustabeli või teeb muud kurja.
;Viirus
:Enamasti nakatunud failide kaudu leviv kahjulik programm.
:;Uss (''worm'')
::End ise (nakatunud arvuti kaudu) levitav viirus.

==Lisainfo==
'''Bazooka''' ise ei hävita ja ka andmebaas on üpris tilluke, see-eest on aga tegu väga kiire skanneriga. Kurjami avastamise korral antakse link juhendile, kuidas pahalast käsitsi eemaldada.

'''BHODemon''' ei ole mõeldud otseselt reklaamvara hävitamiseks, vaid igasuguseks BHOde haldamiseks. Samas on just BHOd peamine viis, kuidas nuhkvara end masinasse installib, seega sobib mainitud utiliit väga hästi kiireks asjade parandamiseks.

'''CWShredder''' on erinevalt teistest mainitutest üpris spetsiifiline killer, mis mõeldud ainult CoolWWWSearchi-nimelise ''hijacker''ite perekonna hävitamiseks. Juhtumisi on aga too pesakond üks kõige levinuimaid ning järjekindlamaid üldse, seega tasuks kõnealune programm ilmtingimata masinas hoida.
Kuna CWShredderit uuendatakse väga sageli ja reeglina sellest eriti ei pasundata, siis tuleks hoida silm peal lehel http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html.
Samalt lehelt võiks hankida ka '''CoolWWWSearch.SmartKiller.MiniRemoval'''i, mis on mõeldud paari CWShredderi, HijackThisi ja veel paari tõrjuja käivitumist takistava CWSi variandi hävitamiseks.

'''Pestpatrol''' on samuti üks täiesti arvestatav reklaam-/nuhkvaratõrje. Mainitud programmi tasuta versioon tegeleb ainult avastamise, mitte aga parandamisega; samas omab ta aukartustäratavalt mahukat andmebaasi. Teatava osa sellest moodustavad siiski küsitava väärtusega "ohuallikad" (häkkimisalased tekstifailid, võrgudiagnostikaprogrammid nagu Sam Spade, väidetavalt isegi VS2000-sarnased tekstisorteerijad), seega tasuks selle programmi poolt välja sõelutu enne kustutama asumist hindava pilguga üle vaadata.

Artikkel on kokku pandud kasutajate
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10053 udusiil],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10164 HacaX],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2081 taimpsfm],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=12467 d3t] postide põhjal.

Koostas [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid

2005-10-18T20:21:51Z

Mihhkel: /* Terminoloogia */

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Turvalisus]]

==Levinumad adware ja spyware eemaldajad==

*[http://www.lavasoftusa.com/software/adaware/ Ad-Aware SE Personal] - üks levinumaid ja kasutajasõbralikumaid vahendeid nuhkvarast vabanemiskeks.
*[http://www.safer-networking.org/ Spybot - Search & Destroy] - samuti üsna levinud ja asjalik süsteemi kaitsevahend. Võimaldab muuhulgas jälgida registrit ja immuniseerida süsteemi levinumate pahalaste vastu.
*[http://www.spysweeper.com/ Spy Sweeper]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html HijackThis]
*[http://www.kephyr.com/spywarescanner/ Bazooka]
*[http://www.definitivesolutions.com/bhodemon.htm BHODemon]
*[http://www.emsisoft.com/en/ a²]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html CWSchredder] - erinevalt teistest spetsiifiline tööriist ainult CoolWWWSearchi-nimelise ''hijacker''ite perekonna hävitamiseks.
*[http://www.pestpatrol.com/]
*Lisaks programmile [http://www.safer-networking.org/ Spybot-S&D] üritavad reklaam- ja nuhkvara installi takistada
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareguard.html SpywareGuard ]
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareblaster.html SpywareBlaster]

==On-line adware/spyware/trojan otsijad==

*[http://www.bitdefender.com/scan/Msie/index.php BitDefender],
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan],
*[http://www.trojanscan.com/trojanscan/trojanscan.htm GFi TrojanScan].

==Viirusetõrjed==

*[http://www.nod32.com/home/home.htm Nod32 antivirus ]
*[http://www.symantec.com/index.htm Symantec viirusetõrjed ]
*[http://www.ca.com/ Computer Associates]
*[http://www.pandasoftware.com/home/default.asp Panda Software AntiVirus ]
*[http://www.grisoft.com/doc/1 AVG AntiVirus]
*[http://housecall.trendmicro.com/ Trend Micro ]
*[http://www.free-av.com/ AntiVir Personal edition]
*[http://www.mcafee.com/us/?cid=10550 McAfee Antivirus ]
*[http://www.avast.com/ avast! antivirus (kodukasutajatele tasuta)]
*[http://www.kaspersky.com/ Kaspersky Lab ]
*[http://www.ravantivirus.com/ RAV AntiVirus ]
*[http://www.f-prot.com/ F-Prot AntiVirus ]
*[http://www.clamwin.com/ ClamWin Free AntiVirus ]
*[http://www.f-secure.com/ F-Secure ]
*[http://www.openantivirus.org/ OpenAntiVirus Project ]
*[http://www.centralcommand.com/index.html Central Command ]
*[http://www.mwti.net/antivirus/mwav.asp MicroWorld Free AntiVirus ]
*[http://www.antiy.net/ Anty Labs ]
*[http://www.srnmicro.com/ SRN Micro AntiVirus ]

==On-line viiruseotsijad==

*[http://housecall.trendmicro.com/Trend Micro Virus Scan]
*[http://us.mcafee.com/root/mfs/default.aspMcAfee FreeScan]
*[http://www.pandasoftware.com/activescan/com/activescan_principal.htm Panda ActiveScan]
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan]

==Terminoloogia==

;Reklaamvara (''adware'')
:Tarkvara, mis arvutisse installituna näitab sulle reklaame. Reklaamvara on kahte liiki: ühed installitakse arvutisse kasutaja teadmata, teised koos tarkvaraga ja on tarkvara kasutamise õiguse saamiseks kohustuslikud.
;Nuhkvara (''spyware'')
:Tarkvara, mille eesmärgiks on kasutajat informeerimata koguda kasutaja kohta igasugust infot. Siia gruppi kuuluvad näiteks ''keylogger''id - programmid millega kogutakse kasutaja paroole ja üritatakse neid kolmandatele osapooltele edastada.
;BHO (''Browser Helper Object'' - brauseri abiobjekt)
:Internet Exploreri laiendus, mis võib olla kasulik, kuid mille omadusi sageli kurjasti ära kasutatakse.
;''Hijacker''
:Tarkvara, mis võtab üle mõningad IE funktsioonid nagu näiteks avalehe ja otsingute lehe seaded ning käitub reklaam- ja/või nuhkvarana.
;Trooja hobune, troojalane (''Trojan horse, trojan'')
:Kasuliku programmi või andmete sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab tegelikult mingit varjatud ülesannet, nt muudab failides andmeid, rikub kõvakettal failipaigutustabeli või teeb muud kurja.
;Viirus
:Enamasti nakatunud failide kaudu leviv kahjulik programm.
:;Uss (''worm'')
::End ise (nakatunud arvuti kaudu) levitav viirus.

==Lisainfo==
'''Bazooka''' ise ei hävita ja ka andmebaas on üpris tilluke, see-eest on aga tegu väga kiire skanneriga. Kurjami avastamise korral antakse link juhendile, kuidas pahalast käsitsi eemaldada.

'''BHODemon''' ei ole mõeldud otseselt reklaamvara hävitamiseks, vaid igasuguseks BHOde haldamiseks. Samas on just BHOd peamine viis, kuidas nuhkvara end masinasse installib, seega sobib mainitud utiliit väga hästi kiireks asjade parandamiseks.

'''CWShredder''' on erinevalt teistest mainitutest üpris spetsiifiline killer, mis mõeldud ainult CoolWWWSearchi-nimelise ''hijacker''ite perekonna hävitamiseks. Juhtumisi on aga too pesakond üks kõige levinuimaid ning järjekindlamaid üldse, seega tasuks kõnealune programm ilmtingimata masinas hoida.
Kuna CWShredderit uuendatakse väga sageli ja reeglina sellest eriti ei pasundata, siis tuleks hoida silm peal lehel http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html.
Samalt lehelt võiks hankida ka '''CoolWWWSearch.SmartKiller.MiniRemoval'''i, mis on mõeldud paari CWShredderi, HijackThisi ja veel paari tõrjuja käivitumist takistava CWSi variandi hävitamiseks.

'''Pestpatrol''' on samuti üks täiesti arvestatav reklaam-/nuhkvaratõrje. Mainitud programmi tasuta versioon tegeleb ainult avastamise, mitte aga parandamisega; samas omab ta aukartustäratavalt mahukat andmebaasi. Teatava osa sellest moodustavad siiski küsitava väärtusega "ohuallikad" (häkkimisalased tekstifailid, võrgudiagnostikaprogrammid nagu Sam Spade, väidetavalt isegi VS2000-sarnased tekstisorteerijad), seega tasuks selle programmi poolt välja sõelutu enne kustutama asumist hindava pilguga üle vaadata.

Artikkel on kokku pandud kasutajate
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10053 udusiil],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10164 HacaX],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2081 taimpsfm],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=12467 d3t] postide põhjal.

Koostas [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

Arutelu:Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid

2005-10-18T20:16:17Z

Mihhkel:

Võiks vast ka pealkirjades eestikeelseid termineid kasutada... --[[Kasutaja:Mihhkel|mihhkel]] 18. oktoober 2005, kell 23.16 (EEST)

Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid

2005-10-18T20:14:09Z

Mihhkel: /* Levinumad adware ja spyware eemaldajad */

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Turvalisus]]

==Levinumad adware ja spyware eemaldajad==

*[http://www.lavasoftusa.com/software/adaware/ Ad-Aware SE Personal] - üks levinumaid ja kasutajasõbralikumaid vahendeid nuhkvarast vabanemiskeks.
*[http://www.safer-networking.org/ Spybot - Search & Destroy] - samuti üsna levinud ja asjalik süsteemi kaitsevahend. Võimaldab muuhulgas jälgida registrit ja immuniseerida süsteemi levinumate pahalaste vastu.
*[http://www.spysweeper.com/ Spy Sweeper]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html HijackThis]
*[http://www.kephyr.com/spywarescanner/ Bazooka]
*[http://www.definitivesolutions.com/bhodemon.htm BHODemon]
*[http://www.emsisoft.com/en/ a²]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html CWSchredder] - erinevalt teistest spetsiifiline tööriist ainult CoolWWWSearchi-nimelise ''hijacker''ite perekonna hävitamiseks.
*[http://www.pestpatrol.com/]
*Lisaks programmile [http://www.safer-networking.org/ Spybot-S&D] üritavad reklaam- ja nuhkvara installi takistada
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareguard.html SpywareGuard ]
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareblaster.html SpywareBlaster]

==On-line adware/spyware/trojan otsijad==

*[http://www.bitdefender.com/scan/Msie/index.php BitDefender],
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan],
*[http://www.trojanscan.com/trojanscan/trojanscan.htm GFi TrojanScan].

==Viirusetõrjed==

*[http://www.nod32.com/home/home.htm Nod32 antivirus ]
*[http://www.symantec.com/index.htm Symantec viirusetõrjed ]
*[http://www.ca.com/ Computer Associates]
*[http://www.pandasoftware.com/home/default.asp Panda Software AntiVirus ]
*[http://www.grisoft.com/doc/1 AVG AntiVirus]
*[http://housecall.trendmicro.com/ Trend Micro ]
*[http://www.free-av.com/ AntiVir Personal edition]
*[http://www.mcafee.com/us/?cid=10550 McAfee Antivirus ]
*[http://www.avast.com/ avast! antivirus (kodukasutajatele tasuta)]
*[http://www.kaspersky.com/ Kaspersky Lab ]
*[http://www.ravantivirus.com/ RAV AntiVirus ]
*[http://www.f-prot.com/ F-Prot AntiVirus ]
*[http://www.clamwin.com/ ClamWin Free AntiVirus ]
*[http://www.f-secure.com/ F-Secure ]
*[http://www.openantivirus.org/ OpenAntiVirus Project ]
*[http://www.centralcommand.com/index.html Central Command ]
*[http://www.mwti.net/antivirus/mwav.asp MicroWorld Free AntiVirus ]
*[http://www.antiy.net/ Anty Labs ]
*[http://www.srnmicro.com/ SRN Micro AntiVirus ]

==On-line viiruseotsijad==

*[http://housecall.trendmicro.com/Trend Micro Virus Scan]
*[http://us.mcafee.com/root/mfs/default.aspMcAfee FreeScan]
*[http://www.pandasoftware.com/activescan/com/activescan_principal.htm Panda ActiveScan]
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan]

==Terminoloogia==

;Adware (reklaamvara)
:Tarkvara, mis arvutisse installituna näitab sulle reklaame. Reklaamvara on kahte liiki: ühed installitakse arvutisse kasutaja teadmata, teised koos tarkvaraga ja on tarkvara kasutamise õiguse saamiseks kohustuslikud.
;Spyware (nuhkvara)
:Tarkvara, mille eesmärgiks on kasutajat informeerimata koguda kasutaja kohta igasugust infot. Siia gruppi kuuluvad näiteks ''keylogger''id - programmid millega kogutakse kasutaja paroole ja üritatakse neid kolmandatele osapooltele edastada.
;BHO (Browser Helper Object)
:Internet Exploreri laiendus, mis võib olla kasulik, kuid mille omadusi sageli kurjasti ära kasutatakse.
;Hijacker
:Tarkvara, mis võtab üle mõningad IE funktsioonid nagu näiteks avalehe ja otsingute lehe seaded ning käitub reklaam- ja/või nuhkvarana.
;Trojan horse (trooja hobune, troojalane)
:Kasuliku programmi või andmete sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab tegelikult mingit varjatud ülesannet, nt muudab failides andmeid, rikub kõvakettal failipaigutustabeli või teeb muud kurja.
;Viirus
:Enamasti nakatunud failide kaudu leviv kahjulik programm.
:;Worm (uss)
::End ise (nakatunud arvuti kaudu) levitav viirus.

==Lisainfo==
'''Bazooka''' ise ei hävita ja ka andmebaas on üpris tilluke, see-eest on aga tegu väga kiire skanneriga. Kurjami avastamise korral antakse link juhendile, kuidas pahalast käsitsi eemaldada.

'''BHODemon''' ei ole mõeldud otseselt reklaamvara hävitamiseks, vaid igasuguseks BHOde haldamiseks. Samas on just BHOd peamine viis, kuidas nuhkvara end masinasse installib, seega sobib mainitud utiliit väga hästi kiireks asjade parandamiseks.

'''CWShredder''' on erinevalt teistest mainitutest üpris spetsiifiline killer, mis mõeldud ainult CoolWWWSearchi-nimelise ''hijacker''ite perekonna hävitamiseks. Juhtumisi on aga too pesakond üks kõige levinuimaid ning järjekindlamaid üldse, seega tasuks kõnealune programm ilmtingimata masinas hoida.
Kuna CWShredderit uuendatakse väga sageli ja reeglina sellest eriti ei pasundata, siis tuleks hoida silm peal lehel http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html.
Samalt lehelt võiks hankida ka '''CoolWWWSearch.SmartKiller.MiniRemoval'''i, mis on mõeldud paari CWShredderi, HijackThisi ja veel paari tõrjuja käivitumist takistava CWSi variandi hävitamiseks.

'''Pestpatrol''' on samuti üks täiesti arvestatav reklaam-/nuhkvaratõrje. Mainitud programmi tasuta versioon tegeleb ainult avastamise, mitte aga parandamisega; samas omab ta aukartustäratavalt mahukat andmebaasi. Teatava osa sellest moodustavad siiski küsitava väärtusega "ohuallikad" (häkkimisalased tekstifailid, võrgudiagnostikaprogrammid nagu Sam Spade, väidetavalt isegi VS2000-sarnased tekstisorteerijad), seega tasuks selle programmi poolt välja sõelutu enne kustutama asumist hindava pilguga üle vaadata.

Artikkel on kokku pandud kasutajate
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10053 udusiil],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10164 HacaX],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2081 taimpsfm],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=12467 d3t] postide põhjal.

Koostas [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

Spyware, adware ja viirusetõrje vahendid

2005-10-18T20:10:13Z

Mihhkel: /* Lisainfo */

[[Category:Kasulikud Näpunäited]]
[[Category:Turvalisus]]

==Levinumad adware ja spyware eemaldajad==

*[http://www.lavasoftusa.com/software/adaware/ Ad-Aware SE Personal] - üks levinumaid ja kasutajasõbralikumaid vahendeid nuhkvarast vabanemiskeks.
*[http://www.safer-networking.org/ Spybot - Search & Destroy] - samuti üsna levinud ja asjalik süsteemi kaitsevahend. Võimaldab muuhulgas jälgida registrit ja immuniseerida süsteemi levinumate pahalaste vastu.
*[http://www.spysweeper.com/ Spy Sweeper]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html HijackThis]
*[http://www.kephyr.com/spywarescanner/ Bazooka]
*[http://www.definitivesolutions.com/bhodemon.htm BHODemon]
*[http://www.emsisoft.com/en/ a²]
*[http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html CWSchredder] - erinevalt teistest mainitutest üpris spetsiifiline tööriist, mis mõeldud ainult CoolWWWSearchi nimelise ''hijacker''ite perekonna tapmiseks.
*Lisaks programmile [http://www.safer-networking.org/ Spybot-S&D] üritavad ''adware/spyware'''i installi takistada
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareguard.html SpywareGuard ]
**[http://www.javacoolsoftware.com/spywareblaster.html SpywareBlaster]

==On-line adware/spyware/trojan otsijad==

*[http://www.bitdefender.com/scan/Msie/index.php BitDefender],
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan],
*[http://www.trojanscan.com/trojanscan/trojanscan.htm GFi TrojanScan].

==Viirusetõrjed==

*[http://www.nod32.com/home/home.htm Nod32 antivirus ]
*[http://www.symantec.com/index.htm Symantec viirusetõrjed ]
*[http://www.ca.com/ Computer Associates]
*[http://www.pandasoftware.com/home/default.asp Panda Software AntiVirus ]
*[http://www.grisoft.com/doc/1 AVG AntiVirus]
*[http://housecall.trendmicro.com/ Trend Micro ]
*[http://www.free-av.com/ AntiVir Personal edition]
*[http://www.mcafee.com/us/?cid=10550 McAfee Antivirus ]
*[http://www.avast.com/ avast! antivirus (kodukasutajatele tasuta)]
*[http://www.kaspersky.com/ Kaspersky Lab ]
*[http://www.ravantivirus.com/ RAV AntiVirus ]
*[http://www.f-prot.com/ F-Prot AntiVirus ]
*[http://www.clamwin.com/ ClamWin Free AntiVirus ]
*[http://www.f-secure.com/ F-Secure ]
*[http://www.openantivirus.org/ OpenAntiVirus Project ]
*[http://www.centralcommand.com/index.html Central Command ]
*[http://www.mwti.net/antivirus/mwav.asp MicroWorld Free AntiVirus ]
*[http://www.antiy.net/ Anty Labs ]
*[http://www.srnmicro.com/ SRN Micro AntiVirus ]

==On-line viiruseotsijad==

*[http://housecall.trendmicro.com/Trend Micro Virus Scan]
*[http://us.mcafee.com/root/mfs/default.aspMcAfee FreeScan]
*[http://www.pandasoftware.com/activescan/com/activescan_principal.htm Panda ActiveScan]
*[http://www.pestscan.com/ScanOrTrial.asp PestScan]

==Terminoloogia==

;Adware (reklaamvara)
:Tarkvara, mis arvutisse installituna näitab sulle reklaame. Reklaamvara on kahte liiki: ühed installitakse arvutisse kasutaja teadmata, teised koos tarkvaraga ja on tarkvara kasutamise õiguse saamiseks kohustuslikud.
;Spyware (nuhkvara)
:Tarkvara, mille eesmärgiks on kasutajat informeerimata koguda kasutaja kohta igasugust infot. Siia gruppi kuuluvad näiteks ''keylogger''id - programmid millega kogutakse kasutaja paroole ja üritatakse neid kolmandatele osapooltele edastada.
;BHO (Browser Helper Object)
:Internet Exploreri laiendus, mis võib olla kasulik, kuid mille omadusi sageli kurjasti ära kasutatakse.
;Hijacker
:Tarkvara, mis võtab üle mõningad IE funktsioonid nagu näiteks avalehe ja otsingute lehe seaded ning käitub reklaam- ja/või nuhkvarana.
;Trojan horse (trooja hobune, troojalane)
:Kasuliku programmi või andmete sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab tegelikult mingit varjatud ülesannet, nt muudab failides andmeid, rikub kõvakettal failipaigutustabeli või teeb muud kurja.
;Viirus
:Enamasti nakatunud failide kaudu leviv kahjulik programm.
:;Worm (uss)
::End ise (nakatunud arvuti kaudu) levitav viirus.

==Lisainfo==
'''Bazooka''' ise ei hävita ja ka andmebaas on üpris tilluke, see-eest on aga tegu väga kiire skanneriga. Kurjami avastamise korral antakse link juhendile, kuidas pahalast käsitsi eemaldada.

'''BHODemon''' ei ole mõeldud otseselt reklaamvara hävitamiseks, vaid igasuguseks BHOde haldamiseks. Samas on just BHOd peamine viis, kuidas nuhkvara end masinasse installib, seega sobib mainitud utiliit väga hästi kiireks asjade parandamiseks.

'''CWShredder''' on erinevalt teistest mainitutest üpris spetsiifiline killer, mis mõeldud ainult CoolWWWSearchi-nimelise ''hijacker''ite perekonna hävitamiseks. Juhtumisi on aga too pesakond üks kõige levinuimaid ning järjekindlamaid üldse, seega tasuks kõnealune programm ilmtingimata masinas hoida.
Kuna CWShredderit uuendatakse väga sageli ja reeglina sellest eriti ei pasundata, siis tuleks hoida silm peal lehel http://www.spywareinfo.com/~merijn/downloads.html.
Samalt lehelt võiks hankida ka '''CoolWWWSearch.SmartKiller.MiniRemoval'''i, mis on mõeldud paari CWShredderi, HijackThisi ja veel paari tõrjuja käivitumist takistava CWSi variandi hävitamiseks.

'''Pestpatrol''' on samuti üks täiesti arvestatav reklaam-/nuhkvaratõrje. Mainitud programmi tasuta versioon tegeleb ainult avastamise, mitte aga parandamisega; samas omab ta aukartustäratavalt mahukat andmebaasi. Teatava osa sellest moodustavad siiski küsitava väärtusega "ohuallikad" (häkkimisalased tekstifailid, võrgudiagnostikaprogrammid nagu Sam Spade, väidetavalt isegi VS2000-sarnased tekstisorteerijad), seega tasuks selle programmi poolt välja sõelutu enne kustutama asumist hindava pilguga üle vaadata.

Artikkel on kokku pandud kasutajate
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10053 udusiil],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10164 HacaX],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=2081 taimpsfm],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=12467 d3t] postide põhjal.

Koostas [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

GNU

2005-10-18T19:48:06Z

Mihhkel: /* GNU tänapäeval */

[[Kategooria:Üldine]]
[[Image:Heckert GNU white.png|thumb|200px|right|GNU logo]]
GNU (''GNU's Not Unix'') operatsioonisüsteem on täiesti vaba tarkvara süsteem, mis on ülespoole ühilduv Unixiga. GNU projekt [http://www.gnu.org/gnu/initial-announcement.html kuulutati välja] Richard Stallmani poolt 1983. aasta septembris. Pikem versioon sellest - [http://www.gnu.org/gnu/manifesto.html GNU manifest] - avaldati septembris 1985.

GNU tarkvara on vaba tarkvara. See tähendab, et kõigil on õigus:
* seda kopeerida ning oma sõpradele ja töökaaslastele anda;
* seda oma tahtmise järgi muuta (seda tänu lähtekoodi avatusele);
* välja anda enda poolt parandatud versioon ja sellega teisi kasutajaid aidata.

Unixi-laadne operatsioonisüsteem on palju rohkemat kui ainult tuum. Sellesse kuuluvad ka kompilaatorid, tekstiredaktorid, e-postitarkvara ja palju muud. GNU projekt asus GNU operatsioonisüsteemi arendama 1984. aasta jaanuaris. Oktoobris 1985 asutatud FSF (''Free Software Foundation'', Vaba Tarkvara Fond) tegeles algselt GNU arendamiseks raha kogumisega.

==GNU ja Linux==
1990. aastaks oli GNU projektile kirjutatud kõik vajalikud komponendid peale ühe - kernel (tuum). 1991 alustas [[Linus Torvalds]] [[Linux]]i - Unixi-laadse kerneli - arendamist. Kui ristati GNU peaaegu valmis operatsioonisüsteem ja Linuxi kernel, saadigi terviklik operatsioonisüsteem: [[GNU/Linux]].

==GNU tänapäeval==
Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsioonisüsteemis, nagu näiteks ''[http://www.gnu.org/software/libc/libc.html GNU C Library]'' (glibc või libc6), ''[http://gcc.gnu.org/ GNU Compiler Collection]'' (gcc), ''[http://www.gnu.org/software/grub/grub.html GNU GRand Unified Bootloader]'' (grub) ja paljud muud projektid, vt http://directory.fsf.org.

GNU

2005-10-18T19:43:53Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Üldine]]
[[Image:Heckert GNU white.png|thumb|200px|right|GNU logo]]
GNU (''GNU's Not Unix'') operatsioonisüsteem on täiesti vaba tarkvara süsteem, mis on ülespoole ühilduv Unixiga. GNU projekt [http://www.gnu.org/gnu/initial-announcement.html kuulutati välja] Richard Stallmani poolt 1983. aasta septembris. Pikem versioon sellest - [http://www.gnu.org/gnu/manifesto.html GNU manifest] - avaldati septembris 1985.

GNU tarkvara on vaba tarkvara. See tähendab, et kõigil on õigus:
* seda kopeerida ning oma sõpradele ja töökaaslastele anda;
* seda oma tahtmise järgi muuta (seda tänu lähtekoodi avatusele);
* välja anda enda poolt parandatud versioon ja sellega teisi kasutajaid aidata.

Unixi-laadne operatsioonisüsteem on palju rohkemat kui ainult tuum. Sellesse kuuluvad ka kompilaatorid, tekstiredaktorid, e-postitarkvara ja palju muud. GNU projekt asus GNU operatsioonisüsteemi arendama 1984. aasta jaanuaris. Oktoobris 1985 asutatud FSF (''Free Software Foundation'', Vaba Tarkvara Fond) tegeles algselt GNU arendamiseks raha kogumisega.

==GNU ja Linux==
1990. aastaks oli GNU projektile kirjutatud kõik vajalikud komponendid peale ühe - kernel (tuum). 1991 alustas [[Linus Torvalds]] [[Linux]]i - Unixi-laadse kerneli - arendamist. Kui ristati GNU peaaegu valmis operatsioonisüsteem ja Linuxi kernel, saadigi terviklik operatsioonisüsteem: [[GNU/Linux]].

==GNU tänapäeval==
Praegusel ajal on GNU projekti arendada paljud esmatähtsad osad GNU/Linux operatsioonisüsteemis. Nagu näiteks ''[http://www.gnu.org/software/libc/libc.html GNU C Library]'' (glibc või libc6), ''[http://gcc.gnu.org/ GNU Compiler Collection]'' (gcc), ''[http://www.gnu.org/software/grub/grub.html GNU GRand Unified Bootloader]'' (grub) ja paljud muud projektid, mille kohta leiab põhjalikuma loetelu [http://directory.fsf.org/ siit].

Kuidas artiklit redigeerida:Juhend

2005-10-18T18:56:45Z

Mihhkel: lisasin lõppu lingi Wikipedia ingliskeelsele redigeerimisjuhendile

[[Category:Üldine]]
Kui soovite olemasolevat lehekülge muuta, klõpsake lehekülje alguses olevale lingile "redigeeri". See avab tekstikasti, mis sisaldab vastava lehekülje lähteteksti. Te võite seda muuta ja täiendada. Kui olete lõpetanud, klõpsake nupule "Näita eelvaadet", kontrollige, kas kõik on nii, nagu soovisite. Vajaduse korral parandage vead ning seejärel vajutage nupule "Salvesta".

==Teksti vormindamine==
Wiki tarkvara võimaldab teksti paindlikult vormindada. Allolevad tabelid näitavad, kuidas seda teha. Tabeli parem tulp näitab, mida kirjutada lähteteksti, ja vasak tulp näitab või selgitab selle tulemust.

===Pealkirjad, nimekirjad, read===

<table border=1 width=100%>
<tr>
<td width=50%>
Pealkirjade tegemiseks kasutatakse võrdusmärke pealkirja teksti ees ja järel. Olenevalt sellest, mitu võrdusmärki pannakse, tekib erineva taseme pealkiri.


<div style="padding-top: 0.5em; padding-bottom: 0.17em; border-bottom-width:1px; border-bottom-style:solid; border-bottom-color: rgb(170, 170, 170); font-size:150%;">Pealkiri</div>
<div style="padding-top: 0.5em; padding-bottom: 0.17em; font-size:130%; font-weight:bold;">Alampealkiri</div>
<div style="padding-top: 0.5em; padding-bottom: 0.17em; font-size:110%; font-weight:bold;">Alam-alampealkiri</div>

Kui artiklis on üle nelja pealkirja, ilmub lehe algusesse automaatselt sisukord. Sisukorra lisamist saab keelata, paigutades artiklisse
märgendi '''<nowiki>__NOTOC__</nowiki>''' . Kui vaikimisi pakutav sisukorra paigutus pole sobiv, saab sisukorra asukohta määrata '''<nowiki>__TOC__</nowiki>''' märgendiga.
</td>
<td><pre>==Pealkiri==

===Alapealkiri===

====Ala-alapealkiri====
</pre>
</td></tr>

<tr><td>
Teksti alustamine uuelt realt
ei tekita uut lõiku.
Aga tühja vahereaga
saab lõigud eraldada.</td>

<td><pre>Teksti alustamine uuelt realt
ei tekita uut lõiku.

Aga tühja vahereaga
saab lõigud eraldada.</pre></td>
</tr>

<tr>
<td>
* Listid on mõnusad:
** Nendega saab teksti struktureerida
** Nii on ilusam</td>

<td><pre>* Listid on mõnusad:
** Nendega saab teksti struktureerida
** Nii on ilusam</pre></td>
</tr>

<tr>
<td>
# Nummerdatud loendid on ka praktilised:
# Selged
## Ilusad</td>

<td><pre># Nummerdatud loendid on ka praktilised:
# Selged
## Ilusad</pre></td>
</tr>

<tr>
<td>
; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone
; Selgitatav sõna : sõna selgitus</td>

<td><pre>; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone
; Selgitatav sõna : sõna selgitus</pre></td>
</tr>

<tr><td valign="center">
* Erinevat tüüpi
*# liste saab nüüd ka
*#* lihtsalt segada
</td>

<td><pre>
* Erinevat tüüpi
*# liste saab nüüd ka
*#* lihtsalt segada</pre></td>
</tr>

<tr>
<td>
:Taandread võivad
::alata
:::erinevalt kauguselt</td>

<td><pre>:Taandread võivad
::alata
:::erinevalt kauguselt</pre></td>
</tr>

<tr valign=top>
<td>
Kui rida algab tühikuga, siis
ta jääb täpselt selliseks,
nagu ta on sisestatud -
mitteproportsionaalses fondis
</td>

<td><pre> Kui rida algab tühikuga, siis
ta jääb täpselt selliseks,
nagu ta on sisestatud -
mitteproportsionaalses fondis</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td><center>Tekst võib olla rea keskel.</center></td>

<td><pre><center>Tekst võib olla rea keskel.</center></pre></td>
</tr>

<tr>
<td>Eraldusjoon: ülalpool
----
allpool.</td>

<td><pre>Eraldusjoon: ülalpool
----
allpool.</pre></td>
</tr>
</table>

===Lingid===

<table border=1 width=100%>
<tr valign=top><td width=50%>Link: [[Eesti]]. 
Et luua uus lehekülg, looge kõigepealt link sellele leheküljele, seejärel klõpsake sellele lingile.</td>

<td><pre>Link: [[Eesti]].</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Sama link, aga teise nimega: [[Eesti|vabariik]]. 
</td>

<td><pre>Sama link, aga teise nimega: [[Eesti|vabariik]]</pre>
</tr>

<tr valign=top><td>Lingi vorminduse saab lisada ka sõna osale (näiteks kui sõna on käändes). Näiteks: artikkel [[Eesti]]st. 
'''Tähelepanek''': Selline viitamine ei pruugi toimida õigesti, kui pärast lingimärgendit esineb sõnas täpitähti. Näiteks soovides linkida sõnas ''karistusmäär'' mõistet ''karistus'' ehk kirjutades <nowiki>[[karistus]]määr</nowiki>, on tulemus selline: [[karistus]]määr. Sellisel puhul on mõistlik kasutada eelpool toodud linkimise võimalust: <nowiki>[[karistus|karistusmäär]]</nowiki>.
</td>

<td><pre>Lingid [[Eesti]]st ja [[Eesti]]sse viitavad artiklile [[Eesti]]</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Saab kasutada automaatset lingi ümbernimetamist, kui link viitab mõnesse teise nimeruumi: [[Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine|Matemaatiliste valemite kirjutamine]]. Sel puhul lisab viki tarkvara püstkriipsu taha automaatselt pärast koolonit tuleva teksti.
</td>

<td><pre>Saab kasutada automaatset lingi
ümbernimetamist, kui link viitab teise nimeruumi
[[Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine|]]</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas. 
Võite selle luua, klõpsates punasele lingile, kuid palume Teil seda siiski mitte teha.
</td>

<td><pre>Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas.</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Ümbersuunamine teisele artiklile: 
kirjutage lähteartikli esimesele reale järgmine tekst (topeltnurksulgudes sihtartikli nimi).</td>

<td><pre>#REDIRECT [[Eesti]]</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Välislink: [http://www.google.com Google]</td>

<td><pre>Välislink: [http://www.google.com Google]</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.google.com. 
</td>

<td><pre>Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.google.com.</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Või teha automaatselt nummerdatud lingi [http://www.google.com] 
Sellist stiili saab kasutada näiteks välisviidete märkimiseks artikli tekstis. Sel puhul tuleb viide korralikult vormistada ka artikli lõpuosas välislinkide peatükis.</td>

<td><pre>Või teha automaatselt nummerdatud lingi [http://www.google.com]</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Viidad teistesse vikipeediatesse (interwiki lingid) moodustatakse vastavast keelekoodist ja artikli pealkirjast selles keeles.</td>

<td><pre>Näiteks:
[[en:Estonia]]
tekitab interwiki lingi inglise Wikipedia lehele Estonia
</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Artikkel lisatakse mingisse kategooriasse <nowiki>[[Kategooria:xxx]]</nowiki> märgisega, kus xxx tuleb asendada sobiva kategooria nimega. Selliseid märgiseid saab artiklile lisada mitu. Näiteks see artikkel kuulub kategooriasse Vikipeedia [[Kategooria:Vikipeedia]]</td>

<td><pre>Näiteks
[[Kategooria:Vikipeedia]]
lisab artikli kategooriasse Vikipeedia</pre></td>
</tr>

</table>

===Tüpograafia===

<table border=1 width=100%>
<tr valign=top><td width=50%>''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''. 

<td><pre>''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''.</pre></td>
</tr>

<tr valign=top>
<td>reasisesed koodinäited, nagu <code>sed -r 's/^r/R/g' foo</code> on selgemini loetavad, kui paigutatud vastavate märgendite vahele.</td>

<td><pre>reasisesed koodinäited, nagu
<code>sed -r 's/^r/R/g' foo</code> on selgemini loetavad,
kui paigutatud vastavate märgendite vahele.</pre></td>
</tr>

<tr valign=top>
<td>Kirjutusmasina tähed <tt>tehnilise teksti</tt> jaoks.</td>

<td><pre>Kirjutusmasina tähed <tt>tehnilise teksti</tt> jaoks.</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Võite sõnu <strike>läbi kriipsutada</strike> 
või alla kriipsutada.</td>

<td><pre>Võite sõnu <strike>läbi kriipsutada</strike>
või alla kriipsutada.</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Klaviatuuril puududa võivad tähed 
À Á Â Ã Ä Å Æ 
Ç È É Ê Ë Ì Í 
Î Ï Ñ
Ò Ó Ô Õ 
Ö Ø Ù Ú Û Ü ß 
à á â ã ä å æ 
ç è é ê ë ì í 
î ï ñ ò ó ô õ 
ö ø ù ú û ü ÿ
</td>

<td><pre>

&Agrave; &Aacute; &Acirc; &Atilde; &Auml; &Aring; &AElig;
&Ccedil; &Egrave; &Eacute; &Ecirc; &Euml; &Igrave; &Iacute;
&Icirc; &Iuml; &Ntilde; &Ograve; &Oacute; &Ocirc; &Otilde;
&Ouml; &Oslash; &Ugrave; &Uacute; &Ucirc; &Uuml; &szlig;
&agrave; &aacute; &acirc; &atilde; &auml; &aring; &aelig;
&ccedil; &egrave; &eacute; &ecirc; &euml; &igrave; &iacute;
&icirc; &iuml; &ntilde; &ograve; &oacute; &ocirc; &otilde;
&ouml; &oslash; &ugrave; &uacute; &ucirc; &uuml; &yuml;</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Kirjavahemärgid: ¿ ¡ « » § ¶ 
&dagger; &Dagger; •
</td>

<td><pre>&iquest; &iexcl; &laquo; &raquo; &sect; &para;
&dagger; &Dagger; &bull;
</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Muid imelikke märke: ™ © ® ¢ € ¥ £ ¤ </td>

<td><pre>&trade; &copy; &reg; &cent; &euro; &yen; &pound; &curren;
</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Allindeks: x2 Ülaindeks: x2</td>

<td><pre>Allindeks: x2 Ülaindeks: x2</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Väike kiri: abcdefghijk</td>

<td><pre>Väike kiri: abcdefghijk</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Kreeka tähed: α β γ δ
ε ζ η 
θ ι κ λ μ ν ξ 
π ρ σ &sigmaf; τ υ φ 
χ ψ ω 
Γ Δ Θ Λ Ξ Π Σ 
Φ Ψ Ω
</td>

<td><pre>&alpha; &beta; &gamma; &delta; &epsilon; &zeta; &eta;
&theta; &iota; &kappa; &lambda; &mu; &nu; &xi;
&pi; &rho; &sigma; &sigmaf; &tau; &upsilon; &phi;
&chi; &psi; &omega;
&Gamma; &Delta; &Theta; &Lambda; &Xi; &Pi; &Sigma;
&Phi; &Psi; &Omega;
</pre></td>
</tr>

<tr valign=top><td>Matemaatilisi sümboleid: 
∫ ∑ ∏ √ ± ∞ 
≈ &prop; &equiv; ≠ < > ≤ ≥ → 
× · ÷ ∂ ′ ″ &ang; ∇ 
&permil; ° &there4; &alefsym; 
ø ∈ &ni; ∩ ∪ ⊂ ⊃ &sube; &supe; 
¬ &and; &or; ∃ ∀ ⇒ ⇔
</td>

<td valign=center><pre>&int; &sum; &prod; &radic; &plusmn; &infin;
&asymp; &prop; &equiv; &ne; &lt; &gt; &le; &ge; &rarr;
&times; &middot; &divide; &part; &prime; &Prime; &&ang; &nabla;
&permil; &deg; &amp;there4; &alefsym;
&oslash; &isin; &ni; &cap; &cup; &sub; &sup; &sube; &supe;
&not; &and; &or; &exist; &forall; &rArr; &hArr;</pre></td>
</tr>

<tr>
<td>Viki vorminduse vältimiseks, näiteks, et kirjutada ülakoma sõnas ''Shakespeare<nowiki>'</nowiki>i'', kirjutage ülakoma ümber <nowiki> märgendid
<td><pre>''Shakespeare<nowiki>'</nowiki>i''</pre>

<tr>
<td>Arutelukülgedele kirjutatud arvamuste ja kommentaaride allkirjastamiseks kasutage nelja [[tilde]]t. Salvestamisel asendab viki tarkvara need automaatselt Teie kasutajanime ja salvestamise ajatempliga: [[Kasutaja:Rebase-Rein|Rebase-Rein]] 31. august 2005, kell 22.01 (UTC).
<td><pre>Kasutaja Rebase-Rein allkiri ja
allkirjastamise ajatempel:
<nowiki>~~~~</nowiki></pre>

</table>

===Pildid===
<table border=1 width=100%>
<tr valign=top>
<td width=50%>[[Pilt:wiki.png|thumb|center|100px|Viitamine suuremale pildile]]</td>
<td><pre>[[Pilt:wiki.png|thumb|center|100px|Viitamine suuremale pildile]]</pre></td>
</tr>
<tr valign=top>
<td>[[Pilt:wiki.png|frame|center|Raami lisamine ümber pildi]]</td>
<td><pre>[[Pilt:wiki.png|frame|center|Raami lisamine ümber pildi]]</pre></td>
</tr>
<tr valign=top>
<td>[[Pilt:wiki.png|50px|center|Pilt kindla suurusega]]</td>
<td><pre>[[Pilt:wiki.png|50px|center|Pilt kindla suurusega]]</pre></td>
</tr>
<tr valign=top>
<td><center>[[media:wiki.png|Viide pildile]]</center></td>
<td><pre>[[media:wiki.png|Viide pildile]]</pre></td>
</tr>
<tr valign=top>
<td><center>[[:pilt:wiki.png|Viide pildi leheküljele]]</center></td>
<td><pre>[[:pilt:wiki.png|Viide pildi leheküljele]]</pre></td>
</tr>
</table>

===Tabelid===
Tabeleid saab teha kas standardse HTMLi märgenditega või kasutades erilist viki stiili:

<table border=1>
<caption>Tabel 1</caption>
<tr>
<th>Esimene pealkiri</th>
<th>Teine pealkiri</th>
<th>Kolmas pealkiri</th>
</tr>
<tr>
<td>Üleval vasakul</td>
<td>Üleval keskel</td>
<td rowspan=2>Paremal pool</td>
</tr>
<tr>
<td>All vasakul</td>
<td>All keskel</td>
</tr>
<tr>
<td colspan=3 align=center>Alumine rida</td>
</tr>
</table>

<pre><table border=1>
<caption>Tabel 1</caption>
<tr>
<th>Esimene pealkiri</th>
<th>Teine pealkiri</th>
<th>Kolmas pealkiri</th>
</tr>
<tr>
<td>Üleval vasakul</td>
<td>Üleval keskel</td>
<td rowspan=2>Paremal pool</td>
</tr>
<tr>
<td>Alla vasakul</td>
<td>All keskel</td>
</tr>
<tr>
<td colspan=3 align=center>Alumine rida</td>
</tr>
</table></pre>

{|
|+ Tabel 2
|-
| bgcolor=#00FFFF|Lahter 1|| width=300px bgcolor=#FF00FF |Lahter 2|| bgcolor=#FFFF00 |Lahter 3
|}

<pre>
{|
|+ Tabel 2
|-
| | bgcolor=#00FFFF| Lahter 1 || width=300px bgcolor=#FF00FF |Lahter 2 || bgcolor=#FFFF00 | Lahter 3
|}
</pre>

{| border=1
|+ '''Tabel 3'''
! P1
! P2
! P3
|-
| Lahter 1*1
| bgcolor=#FFCC00|Lahter 2*1
| Lahter 3*1
|-
| Lahter 1*2
| Lahter 2*2
|rowspan="2"| Lahter 3*2
|-
| bgcolor=#CCFF00|Lahter 1*3
| Lahter 2*3
|}

<pre>
{| border=1
|+ '''Tabel 3'''
! P1
! P2
! P3
|-
| Lahter 1*1
| bgcolor=#FFCC00|Lahter 2*1
| Lahter 3*1
|-
| Lahter 1*2
| Lahter 2*2
|rowspan="2"| Lahter 3*2
|-
| bgcolor=#CCFF00|Lahter 1*3
| Lahter 2*3
|}
</pre>

==Vaata ka==
*[[Wiki kirjutamine]]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:How_to_edit_a_page ''Wikipedia: How to edit a page'']

Kuidas ennast adware/spyware eest kaitsta

2005-10-18T18:28:58Z

Mihhkel: Saja eest komasid ja natuke üldist sõnastust ka. Boonusena sisukord.

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]

Enamikul juhtudest on ''ad-'' ja ''spyware'''i vältimine äärmiselt lihtne: tuleb hoiduda Internet Explorerist ja kasutada mõnda alternatiivbrauserit (Firefox, Opera vm). Kui seda mingil põhjusel aga ei taheta ja jäädakse IEle truuks, siis oleks väga soovitatav rakendada mõningad ennetavad meetmed vältimaks järjekordset brauseri avalehekülje ärandamist ja lahti hüppavaid reklaamaknaid.

==Passiivkaitse==

Esimene etapp on passiivne kaitse ehk vajalike sätete abil nuhkvara ennetamine.

===Internet Explorer===
====Tsoonid====
Esimese selle alagrupi tööna võtaks ette ''Tööriistad, Interneti-suvandid > Turvalisus'' (''Tools, Internet Options > Security'') lehe, valiks ''Kohalik sisevõrk'' (''Local intranet'') ning siis klõpsaks nupul ''Saidid'' (''Sites''). Vahest esines selline asi ainult minul, kuid vaikimisi oli seal linnuke ''Kaasa kõik puhverserverist mööda juhitud saidid'' (''Include all sites that bypass the proxy server'') ees. Jänkidel pole sellest vahest lugu, kuid keskmisele Eesti kodanikule tähendab see .ee domeeni lehtedele esitatavate piirangute olulist vähendamist. Õnneks ei ole maarjamaalased veel ilmutanud suuremat huvi nuhkvaraäris kaasalöömise vastu, kuigi kurjade kavatsustega ActiveX-elemente võib leida ka siinsest veebist. Seega lihtne ja loogiline liigutus - eemaldada see linnuke. Isiklikult keelaksin ka esimese valiku ja jätaksin linnukese ainult ''Kaasa kõik võrguteed (UNC-d)'' (''Include all nework paths (UNCs)'') ette.

Edasi võiks ette võtta ''Piirangutega saidid'' (''Restriced sites'') ning sealt *kõik* ära keelata. Siis võib kindel olla, et nupu ''Saidid'' all olevas nimekirjas pesitsevad lehed, kui mingil põhjusel peaks IE nendega ühendust võtma, ei saa käivitada ühtegi problemaatilist koodijuppi.

Nüüd tuleks ette võtta ülejäänud iNet, ehk siis ''Internet'' ja ''Kohandatud tase...'' (''Custom Level...''). Lihtsaim on lehe alaosas asuvad kastis valida ''Keskmine'' (''Medium'') ning siis ''Lähtesta'' (''Reset''), mispeale IE sätib end kasutama kesktaseme turvasätteid.

IE 5.0 ja uuema jooksutajad võiksid proovida säärast trikki, et muuta nähtavaks vaikimisi peidetud tsooni ''Minu arvuti'' (''My Computer''). Selleks tuleb käivitada Registry Editor (kes säärasest jubinast varem kuulnud pole, sellel soovitaksin käesoleva lõigu vahele jätta), liikuda aadressile "HKEY_CURRENT_USER\SOFTWARE\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Internet settings\Zones\0" ja seal võtme "Flags" väärtuseks panna "47" (kümnendsüsteemis "71").

Kui ei ilmunud uut tsooni, võiks RegEditis ette võtta sama tee, ent algusega "HKEY_LOCAL_MACHINE", ning samad muudatused teha.

Kui see tehtud, võiks tsoonid ''Minu arvuti'' (''My Computer''), ''Kohalik sisevõrk'' (''Local intranet'') ja ''Usaldusväärsed kohad'' (''Trusted sites'') samuti kesktaseme peale panna (selle liigutuse mõte on teha külmaks pahalased, mis end tänu mõnele Winblowsi/IE lutikale suudavad käivitada väljaspool Interneti-tsooni, kuna aga nüüd sai ka kõik ülejäänud tsoonid turvalise(ma)ks muudetud, siis ei tohiks mainitud ''exploit''id enam erilist efekti anda).

Edasi tasuks tirida [http://www.staff.uiuc.edu/~ehowes/resource.htm IE-SpyAd]. Tegu on REG-failiga, mis impordib IE piirangutega tsooni suure hunniku servereid, mis on osalenud kurjades aktsioonides. Nii võib kindel olla, et nonde poolt enam mingeid probleeme oodata ei ole.

'''Märkus:''' ka hot.ee on selles nimekirjas... ja kuna erinevalt muude riikide elanikest kasutab enamik maarjamaalasi nii või naapidi ka selle serveri teenuseid (kasvõi juba seetõttu, et paljude HV kasutajate avatarid asuvad seal), siis oleks vast mõttekas too nimekirjast eemaldada: ''Tööriistad, Interneti-suvandid > Turvalisus, Piirangutega saidid > Saidid'' (''Tools, Internet Options > Security, Restricted Sites > Sites''), otsi üles "*.hot.ee" ja klõpsa nuppu ''Eemalda'' (''Remove'').

'''Lisamärkus:''' tegu on *väga* pika ja põhjaliku nimekirjaga, seega võib vanemate arvutite peal Internetis liikumine silmnähtavalt aeglasemaks muutuda, kuna protsessor lihtsalt ei jõua mõistliku ajaga iga ette sattunud aadressi nimekirjas olevatega võrrelda. Sellisel juhul pole muud lahendust, kui asjale ''uninstall'' teha.

====Küpsised====
Viimase asjana keerame küpsisehaldust veidi karmimaks. Küpsiste (''cookie''de) näol on tegemist küll kõige ohutumate tegelastega, mille võimalik kahju piirneb ainult statistika kogumises, aga on's meil tõesti vaja, et mingi USA firma (teoreetiliselt) igat meie iNetis tehtud sammu jägib? [[Võrgusläng|IMO]] mitte, seega võtaks ette ''Tööriistad, Interneti-suvandid > Privaatsus'' (''Tools, Internet Options > Privacy''), jätaks vahele IE automaatse tegutsemise (mis kas blokeerib kõik või laseb veidigi asjalikumad infokogujad ilma mingi probleemita läbi) klõpsides nuppu ''Täpsemalt'' (''Advanced''), ette tulevas aknas teha linnuke ''Alista automaatne küpsisetöötlus'' (''Override automatic cookie handling'') ette ning ''Kolmandate isikute küpsised'' (''Third-party cookies'') sättida blokeeritavateks. Sel viisil jõuavad masinasse ainult põhisaitide küpsised, mitte aga bännerilevitajate omad.

===Java===
Kui IE konf selja taga, soovitaks ette võtta Sun [http://www.java.com/en/download/manual.jsp Java Virtual Machine]'i tirimise ja installimise (juhul kui masinas pesitseb Microsofti Java versioon). Miks? Mitte selle pärast, et isegi M$ oma toote toetusest loobunud on, vaid lihtsa tõsiasja tõttu, et MSi oma sisaldab mitmeid puuke, mida ka agaralt reklaamvara poolt ära kasutatakse. Suni JVM võib küll natuke rohkem resursse tarbida, et end jalule ajada, aga kui kord juba töös, siis jookseb ta vähemalt sama kenalt kui MSi vidin.

===Muud===
Veel üks kaitsekiht - keelata need ActiveX-elemendid, mille puhul on teada, et neil pole head kavatsused. Just sellise asjaga tegelemiseks on loodud [http://www.javacoolsoftware.com/sbdownload.html SpywareBlaster].

Lisaks oleks mõttekas kasutada ka [http://www.safer-networking.de/en/index.html Spybot - Search & Destory] vaktsineerimisfunktsiooni.

Kui ka see tehtud, tasuks kinni keerata Windowsi ''messenger''-teenus, mida järjest laiemalt kasutatakse reklaamide levitamiseks.

Märkus: mainitud ''messenger'' ei ole mingit pidi seotud ei MSN, Yahoo ega muude Messengeridega, vaid hoopis vanematest Winsuxi variantidest tuntud Winpopupiga. Asja saab lahendada mitmel moel, ise leian, et kõige mõttekam oleks tirida Ad-Aware'i ametlik [http://www.lavasoftusa.com/software/plugins/messenger.shtml plugin]

Kui aga Ad-Aware masinast puudub või tundub mainitud plugin liiga suur olevat (ikkagi 300kB), siis saab hakkama ka pisukese 22kB-se [http://grc.com/stm/shootthemessenger.htm Shoot The Messenger]iga.

Nagu näha, ei nõua kumbki programm kasutajalt rohkemat kui paari hiireklõpsu.

==Aktiivkaitse==
Nüüd asugem aktiivse kaitse juurde ehk laadigem alla spetsiifilised programmid, mille ülesandeks on kurjameid eemal hoida.

===Hüpikaknad===
Esimene meeskonnaliige: hüpikaknatõrjuja. Siin on valik lai ning sobiva määrab ainult kasutaja maitse. Mitmel pool on soovitatud [http://toolbar.google.com/ Google Toolbar]i ja ehkki hüpikakende peatamise seisukohalt ei ole tegu just 100% toimiva lahendusega ([http://www.popupcheck.com Popup Blocker Test]i põhitestis kukutakse 9st 2s läbi) on selles programmis ühendatud vajalik kasulikuga, ehk siis kogu aeg mälu hõivava VXD asemel on asi teostatud IE laiendusena (BHOna), mis lisaks hüpikakende ärakeelamisele võimaldab ka mugavat ligipääsu Google'i otsimootori funktsioonidele.

Märkus: lehel olevast menüüst saab kätte ka programmi eestikeelse versiooni, kuid tollest oleks soovitatav hoiduda - tegu on 1.x harust pärineva isendiga, mis mitte ainult ei hoidu hüpikakende peatamisest, vaid sisaldab ka tõsiseid turvaauke.

===Residentne nuhkvaratõrje===
Teine vapper loom kaitses: residentne ''anti-spyware''. Traditsiooniliselt mainitakse sageli tasuta [http://www.javacoolsoftware.com/sgdownload.htm SpywareGuard]i.

Nagu näha, istub asi mälus ja annab teada ning lubab ära keelata kõikvõimalikud ebameeldivad liigutused -- nagu näiteks kodulehe muutmine või BHOde installimine.

Endale jättis küll parema mulje [http://www.webroot.com/wb/products/spysweeper/index.php Spy Sweeper], kuid see toode on jaosvara.

Ka Ad-Aware'il on residentne moodul, Ad-Watch, kuid too on saadaval ainult peale papi väljakäimist ning ei paistnud teistega võrreldes millegi erilise poolest silma.
Kaalumist väärib ka Spyboti uuemate versioonide pakutav topeltkaitse: IE'sse integreeruv SDHelper (mis keelab brauseril omaalgatusliku kraami allatirimise) ja ''tray''s jooksev TeaTimer
(mille pärusmaaks on kogu süsteemi kaitse). Aktiveerida saab mõlemat Spybotis ''Tools > Resident'' lehel, kus tuleb teha linnuke vastavalt ''Resident SDHelper'' ja/või ''Resident TeaTimer'' ette.

===''StartUp''===
Lõpetuseks tasuks veel meelde jätta, et paljud nuhkvarad ei piirdu ainult brauseri külge haakumisega, vaid lähevad sammukese võrra kaugemale ning lasevad süsteemil end koos muude draiverite/teenustega buutimisel üles laadida. Selliste asjade vastu aitab [http://www.mlin.net/StartupMonitor.shtml StartupMonitor]

Aeg-ajalt võiks igaks juhuks ka käsitsi üle vaadata automaatselt tööle lastavad programmid. Parim, mis mina selle tegevuse jaoks leidnud olen, on [http://members.lycos.co.uk/codestuff/download.shtml CodeStuff Starter]

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=10164 HacaX]

Toimetaja: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=7521 Death]

Arutelu:Esileht

2005-10-18T16:51:15Z

Mihhkel:

madedog kirjutas küll uue osa (viki, mitte wiki) õieti aga vana jäi ikka muutmata :lol: :-P [[Kasutaja:Taifunk|Blaaa-blaa-bla]] 17. oktoober 2005, kell 01.03 (EEST)

korras :)

ei ole ju korras... [[Kasutaja:Mihhkel|mihhkel]] 18. oktoober 2005, kell 17.26 (EEST)
'''Muu:'''
Wiki kirjutamine
Kuidas saada Wiki kirjutajaks

Nüüd on :) Mõned kohad vajavad veel parandamist :( - [[Kasutaja:Madedog|kutsa]]

Uudiste all on ikka veel Wiki ;) [[Kasutaja:Taifunk|Taifunk]] 18. oktoober 2005, kell 19.46 (EEST)

hmm... kas '''v'''iki.hv.ee oleks liiga äärmuslik? [[Kasutaja:Mihhkel|mihhkel]] 18. oktoober 2005, kell 19.51 (EEST)

Arutelu:Esileht

2005-10-18T14:26:35Z

Mihhkel:

Arutelu:Esileht

2005-10-18T14:25:53Z

Mihhkel:

madedog kirjutas küll uue osa (viki, mitte wiki) õieti aga vana jäi ikka muutmata :lol: :-P [[Kasutaja:Taifunk|Blaaa-blaa-bla]] 17. oktoober 2005, kell 01.03 (EEST)

korras :)

ei ole ju korras:

'''Muu:'''
Wiki kirjutamine
Kuidas saada Wiki kirjutajaks
[[Kasutaja:Mihhkel|mihhkel]] 18. oktoober 2005, kell 17.25 (EEST)

Arutelu:Esileht

2005-10-18T14:25:22Z

Mihhkel:

madedog kirjutas küll uue osa (viki, mitte wiki) õieti aga vana jäi ikka muutmata :lol: :-P [[Kasutaja:Taifunk|Blaaa-blaa-bla]] 17. oktoober 2005, kell 01.03 (EEST)

korras :)

ei ole ju korras:

'''Muu:'''
Wiki kirjutamine
Kuidas saada Wiki kirjutajaks

ei ole ju korras:

'''Muu:'''
Wiki kirjutamine
Kuidas saada Wiki kirjutajaks
[[Kasutaja:Mihhkel|mihhkel]] 18. oktoober 2005, kell 17.25 (EEST)

Arutelu:Esileht

2005-10-18T14:24:23Z

Mihhkel:

Draiverid ehk juhtprogrammid

2005-10-18T13:52:48Z

Mihhkel: ma oletan, et see üksik "</math>" ei pidanud lõpus olema...

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria:Tarkvara]]

Iga arvuti sees või küljes olev seade vajab juhtprogrammi (inglise keeles ''driver'', eesti keeles tuntud ka ajuri, tüüreli ja mitme muu nime all - soovituslik on siiski "draiver"), mille kaudu operatsioonisüsteem seadmega suhtleb ja sellele käske jagab või seadmelt saadud informatsiooni sisse võtab.

Draiverid on tavaliselt igal seadmel isesugused. Kui näiteks videokaart on ATI Radeon 9200, siis ilusa ja korraliku pildi saavutamiseks on vaja arvutisse installeerida just sellele videokaardile mõeldud draiver.

Kuna arvutite operatsioonisüsteemid võivad olla erinevad, näiteks Windows 95/98, NT, 2000, XP või hoopis Linux, siis peab installeeritud olema just vastavale operatsioonisüsteemile sobiv draiver.
Draiverid antakse seadmete ostul tavaliselt CD-plaadil või diskettidel kaasa. Samuti uue arvuti omanik on tavaliselt draiverimuredest prii, sest arvuti saab ta poest kätte koos juba eelinstalleeritud operatsioonisüsteemi ja vajalike draiveritega. Tavaliselt panevad värsket omanikku imestama arvutiga kaasas olevad ja esmapilgul üsna kasutuna tunduvad CD-plaadid ja disketid.

'''NB! Just need plaadid-disketid tuleks kindlasti alles hoida, sest nad sisaldavad neidsamu draivereid.'''

Nende järele võib tekkida vajadus siis, kui arvuti hapuks läinud operatsioonisüsteem on vaja uuesti installeerida või on seadme draiver ise riknenud.
Kaduma läinud draiveri asendamine võib arvuti hooldajalt nõuda päris palju aega. Siiski on draivereid võimalik leida ka [[Internet]]ist.

Internetis esmane koht draiverite otsimiseks on tootja enda kodulehekülg. Isegi uue arvuti puhul ei tee paha vaadata tootja kodulehelt viimast draiveri versiooni, sest praktikas on olnud piisavalt juhtumeid, kus arvutiga kaasasolevatel plaatidel-diskettidel on vana ja/või vigane versioon. Teisest küljes soovitaks vaadata ka uue versiooni väljalaske kuupäeva, sest alles mõne päeva eest avaldatud draiver võib olla vigane, kasulik on nädal või isegi kuu oodata.

Saamaks ilma arvutit lahti võtmata teada, mis riistvarast arvuti koosneb, võib kasutada Lavalys'i programmi [http://www.lavalys.com/products/overview.php?pid=1&lang=en&pageid=1 EVEREST Home Edition].

Autorid: shift(külaline), [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=43 XYZ],
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=14809 smlfrd].