Hinnavaatlus.ee Wiki - Kasutaja kaastööd [et]

Programmeerimise paradigmad

2005-11-30T22:52:49Z

Madedog:

=Protseduuriline programmeerimine=

Protseduuriline programmeerimine on paradigma mis põhineb modulaarsuse ning programmikoodi skoobi põhimõttel (ehk täitekoodilause andmevaatluse mõõt). Protseduurilise programmi põhi koosneb ühest või mitmest moodulist (ka pakid või ühikud), kas siis sama programmeerija poolt loodud või eelloodud kellegi teise poolt ning kaasatud kooditeegis.

Iga moodul koosneb ühest või mitmest alamprogrammist (mis võivad koosneda protseduuridest, funktsioonidest, alamrutiinidest või meetoditest, sõltuvalt programmeerimiskeelest). Protseduuriline programm võib sisaldada ka mitmeid skoobiastmeid samas sisaldades alamprogramme mis on defineeritud muudes alamprogrammides. Iga skoop võib sisaldada nimesid mida ei näe välistes skoopides.

Protseduuriline programmeerimine on kasudega võrreldes lihtsa sekventiaalse programmeerimisega kuna protseduuriline kood:
* on lihtsam lugeda ja hallata
* on paindlikum
* harjutab käe sisse hea programmidisaini

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-30T22:41:58Z

Madedog: kategooria puudub põhjusega!!!

= Mis on programmeerimiskeel?=

Programmeerimiskeel millest räägime on C++, kõrgkeel. Sellel on võime suhelda otse mäluga ning selle tõttu tundub nagu vahekeel "madalate" ja "kõrg" keelte vahel. Muud kõrgkeeled sisaldavad Javat ja Fortrani.

=== Madalkeeled ===

Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole binaarkoodis sümboleid ega sõnu, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.

=== Kõrgkeeled ===

Programmid, mis on kirjutatud kõrgkeeltes, tuleb enne täitmist transleerida. See translatsioon on tihtipeale väga pikk protsess ning tulemuseks on ebatäiuslik kood, võrreldes käsitsi kirjutatud madalkeeltega. Enne kõrgkeelte hülgamist, vaatame lähemalt mõnda positiivset kõrgkeele külge ning mis on kõrgkeeltel mida madalkeeltel pole:

* Võimas programmistruktuur: tsüklid, funktsioonid ja objektid - piiratud kasutuseda madalkeeltes, kuna nende olemasolu loetakse juba kõrgkeelte osaks. See tähendab seda, et iga struktuuri element tuleb transleerida madalkeelde.
* Porditavus: kõrgkeeles kirjutatud programme saab täita erinevatel arvutitel võimalikult väheste või mitte ühegi muutuseta. Madalkeeled võivad aga kasutada ainult protsessori spetsiifilisi funktsioone ning viimased tuleb kirjutada ümber et kasutada sedasama programmi teises arvutis.
* Kasutusmugavus: Paljud tööd mis võivad võtta tohutu hulga ridu assembleris, võivad olla palju lühemad kui kasutada funktsioone kõrgkeelte teekidest. Näiteks kõrgkeel Java on suuteline joonistama täiesti funktsionaalse akna umbes viie rea koodiga ent samasugune ülesanne Assembleris võtaks vähemalt neli korda nii palju.

Enamus kommertsarendajaid eelistavad kõrgkeeli programmi valmistamiseks ning siis optimiseerivad koodi assembleris. Selle peal me aga lähemalt ei peatu.

Programmi transleerimiseks on kaks võimalust - interpreteerimine ja kompileerimine. Interpreteerija on programm mis loeb kõrgkeeles kirjutatud programmi ning teeb mis öeldud. Teisisõnu transleeritakse programmi rida haaval ning seejärel need täidetakse.

Interpreteerimine on analoogne veebibrauseri ja HTML vahekorraga. Veebibrauser avab HTML faili ning seejärel joonistab rida-realt kõik ekraanile, transleerides HTML sildid käskudeks mis muudavad väljundit. Paljud skriptikeeled kasutavad interpreteerijaid.

C++ aga nõuab kompileerimist, kus terve programm konverteeritakse masinkoodi. See töö võtab kaua aega kuid tulemus on sõltumatu ükskõik millisest interpreeterist ning palju kiirem.

Java on nende kahe kombinatsioon (hübriid?), kompileerides algkoodi vahekoodiks mida kutsutakse "baitkood" ning viimane on seejärel suurema kiirusega interpreteeritud teise programmi poolt.

Kuigi need ülesanded võivad tunduda keerukad, enamuses programmeerimiskeskkondades (arenduskeskkonnad) on need sammud automatiseeritud. Tavaliselt tuleb ainult programm valmis kirjutada ning sisestada ainult üks käsk et programm kompileerida ning täita. Teisest küljest on jällegi hea teada mis taustal toimub. Kui midagi peaks valesti minema, saad välja nuputada mis see oli.

= Mis on programm? =

Programm on korraldustejada mis ütlevad arvutile kuidas mida teha. Juhendid võivad öelda arvutile kuidas matemaatikaprobleeme lahendada, saata e-maili või hoopis olla juhendid kuidas tegelane arvutimängus saab pihta. Arvuti järgib neid juhiseid ridahaaval algusest lõpuni.

=== Programmide tüübid ===

Tänapäeval on kasutuses palju erinevaid tüüpi programme ning kõik on valmistatud kirjutades arvuti jaoks juhiseid. Näiteks:

;''operatsioonisüsteem'': See programm vastutab selle eest, et kõik töötaks nagu peab. MS Windows, Linux ja Mac OS on kõgest paar näidet.
;''tekstiredaktor'': Võimaldab trükkida ja väljundada kirju jms, näiteks OpenOffice.org Writer või MS Word.
;''veebibrauser'': Loeb veebilehti ning kuvab neid ekraanil, Firefox ja Internet Exploiter/Exploder
;''arvutimängud'': palju erinevaid mänge arvutile, mario, solitaire, unreal tournament...

=== Juhiste tüübid ===
Juhised (või käsud) on erinevad sõltuvalt programmeerimiskeelest kuid mõned lihtsad funktsioonid ilmnevad pea igas keeles:

;''sisend'': Hangib infot, kas klaviatuurilt, failist või mõnest seadmest.
;''väljund'': Kuvab andmeid ekraanil või saadab nad mõnda seadmesse.
;''matemaatika/algoritmid'': Sooritab lihtsaid matemaatilisi operatsioone nagu liitmine ja korrutamine.
;''testimine'': Kontrollib konkreetseid olukordi ning käivitab vastava jada lauseid.
;''kordus'': Kordab mõnda ülesannet, tavaliselt erinevustega.

Usu või ära usu, see on põhimõtteliselt kõik! Ükskõik milline programm mida sa oled eales kasutanud, ükskõik kui keerukas, on ehitatud üles funktsioonidele mis näevad välja enamvähem sellised. Seega, üks viis programmeerimist kirjeldada on kui suure, keeruka ülesande järjest väiksemateks ülesanneteks jagamine kuniks alamülesanded on piisavalt lihtsad et neid sooritada ühega nendest lihtsatest funktsioonidest.

= Algkoodi organiseerimine =
Iga programmeerimiskeele puhul on üks ühine punkt - programmeerimine sisaldab endas nii abstraktsete kontseptsioonide ümberkorraldamist töötavateks mudeliteks ning nonde mudelite konversiooni lähtekoodi failiks mida saab seejärel kasutada kompileerijaga ning salvestada hilisemaks muutmiseks.

=== Lähtekood ===

Lähtekood on tekst lähtekoodifailis. C++ algkood on tõstutundlik. Sellest aga hiljem.

=== Lähtekoodifail ===

Enamus operatsioonisüsteeme tahavad C++i lähtekoodifailidele laiendeid. Kõige sagedasemini kasutatav on .cpp implementeeritavate ning .h päisefailide (deklaratsioonifailide) jaoks. Muud tuntud variatsioonid on .cc, .C, .cxx ja .c++. Näiteks LingitudNimistu.cpp ja LingitudNimistu.h

Väiksematel programmidel ei pruugi olla rohkem kui ainult üks lähtekoodi fail kuid suuremad programmid asetsevad laiali mööda paljusid faile. Programmide suurus ei ole aga ainus põhjus miks kood mitme faili vahel ära jagada - võtmeelement on modulaarsuse säilitamine nii strukturiseeritud kui objektiorienteeritud tarkvaradisainis. Kolmas põhjus on see, et kui programm paikneb mitmes failis, on lihtsam erinevad programmeerimisülesanded arendusrühma vahel ära jagada. Seejärel on kompileerimisaeg. Kui on tarvis algkoodi hiljem muuta, siis tuleb kompileerida ainult need failid millesse muutusi tehti.

= Vabavormiline, mitmenäiteline staatiliselt trükitav keel =

Mida tähendab "vabavormiline mitmenäiteline staatiliselt trükitav keel

'''Staatiliselt trükitav''' viitab sellele kuidas keel käsitleb muutujaid. Muutujad on väärtused mida programm täitmise käigus kasutab. Need väärtused võivad muutuda, nad on muudetavad, sellest ka nimetus. C++'is ei tule muutujaid enne defineerida kui neid kasutatakse.

'''Vabavormiline''' viitab programmeerija koodiloomisele. Põhimõtteliselt ei ole programmi kirjutamise valikul mingeid reegleid. Iga C++ programm peaks kompileeruma seni kuni ta on kirjutatud ehtsas C++-is.

Programmeerimise näide on muster või mudel disainiks, organiseerimiseks ning programmi kirjutamiseks. C++ on '''mitmenäiteline''', mis tähendab seda, et programmi disainiviisi võib valida hulga alternatiivide seast. C++ on küll mõeldud olema objektorienteeritud, ent see ei ole ainus C++ koodi näide. Paradigmadest räägime hiljem.

===Staatiliselt trükitud===

Staatiliselt

Tutvustus C plus plus 'i

2005-11-30T22:41:42Z

Madedog: kategooria puudub põhjusega!!!

C++ on üldotstarbeline programmeerimiskeel. Ta on vabas vormis, mitmikparadigmaline staatiliselt trükitav keel mis toetab protseduurilist programmeerimist, andmeabstraktsioone, objektorienteeritud- ning üldist programmeerimist. 1990ndate keskel muutus C++ populaarseimaks kommertsprogrammeerimiskeeleks. Mitte keegi ei oma C++ keelt - ta on täiesti vaba.

1980ndatel aastatel oli Bjarne Stroustrup Bell'i Labs'dest esimene C++'i disainija ning implementeerija (algupärase nimega "Klassidega C") luues võimsamat versiooni C keelest. Lisandid alustasid klassidega millele järgnes, paljude uute huvitavate asjade seas, virtuaalsed funktsioonid, operaatorite ülelaadimised, mitmikpärimikud, mallid ning erandite käsitsemised. Programmeerimiskeele C++ standard ratifitseeriti 1998ndal aastal ISO/IEC 14882:1998'na mille praeguseks, 2003 versiooniks on ISO/IEC 14882:2003.

1998nda aasta C++ Standard koosneb kahest osast - keskkeelest ning standardkeelest. Viimane kaasab endaga Standardmalli teeki ning C Standardteeki. Paljud olemasolevatest C++ teekides ei ole osa Standardist, näiteks Boost. Lisaks on ebastandardsed teekid mis on kirjutatud C keeles, kasutatavad ka C++ programmides.

Programmeerimiskeel C++ ei ole "Parem C keel", ta on enamjaolt laiend C keelele, mis on pühendunud C laiendamisele üld- ning objektorienteeritud programmeerimise paradigmale. Mõned tutvustatud vidinad sisaldavad avalduste kujul deklareerimist, funktsioonilaadseid (?casts?), uus/kustuta, bool, (?reference types?), konstante, sisereafunktsioone, vaikeargumente, funktsioonide ülelaadimist, nimeruume, klasse (k.a kõik klassidega seonduvad featuurid nagu pärandid, liikmefunktsioonid, virtuaalsed funktsioonid, abstraktklassid ja konstruktorid), operaatorite ülelaadimist, malle, :: operaatorit, erandite käsitsemist ning käibeaja tuvastamist.

C++ sooritab ka rohkem trükikontrolli kui C.

Kahe kaldkriipsuga ("//") kommentaarid olid algselt C eelkäija ja BCPL osad ning taaskäsitletud C++'s.

Mitmed C++ vidinad olid hiljem C poolt omandatud, kaasa arvatud const, inline, deklaratsioonid for-tsüklite sees ning C++ stiilis kommetnaarid (kasutades // sümbolit)

C++ algkoodi näidis
#include <iostream>
int main()
{
std::cout << "Tere maailm!\n";
}

Traditsiooniliselt on esimene programm mis kirjutatakse, "Tere maailm" kuna see on täpselt see mida programm teeb - väljastab ekraanile "Tere maailm".

MediaWiki:Sidebar

2005-11-27T10:44:32Z

Madedog:

MediaWiki:Sidebar

2005-11-26T20:49:20Z

Madedog:

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-26T12:44:16Z

Madedog: /* Madalkeeled */

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-26T12:41:52Z

Madedog: /* Lähtekoodifail */

= Mis on programmeerimiskeel?=

Programmeerimiskeel millest räägime on C++, kõrgkeel. Sellel on võime suhelda otse mäluga ning selle tõttu tundub nagu vahekeel "madalate" ja "kõrg" keelte vahel. Muud kõrgkeeled sisaldavad Javat ja Fortrani.

=== Madalkeeled ===

Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole olemas sümboleid ja sõnu binaarkoodis, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.

=== Kõrgkeeled ===

Programmid, mis on kirjutatud kõrgkeeltes, tuleb enne täitmist transleerida. See translatsioon on tihtipeale väga pikk protsess ning tulemuseks on ebatäiuslik kood, võrreldes käsitsi kirjutatud madalkeeltega. Enne kõrgkeelte hülgamist, vaatame lähemalt mõnda positiivset kõrgkeele külge ning mis on kõrgkeeltel mida madalkeeltel pole:

* Võimas programmistruktuur: tsüklid, funktsioonid ja objektid - piiratud kasutuseda madalkeeltes, kuna nende olemasolu loetakse juba kõrgkeelte osaks. See tähendab seda, et iga struktuuri element tuleb transleerida madalkeelde.
* Porditavus: kõrgkeeles kirjutatud programme saab täita erinevatel arvutitel võimalikult väheste või mitte ühegi muutuseta. Madalkeeled võivad aga kasutada ainult protsessori spetsiifilisi funktsioone ning viimased tuleb kirjutada ümber et kasutada sedasama programmi teises arvutis.
* Kasutusmugavus: Paljud tööd mis võivad võtta tohutu hulga ridu assembleris, võivad olla palju lühemad kui kasutada funktsioone kõrgkeelte teekidest. Näiteks kõrgkeel Java on suuteline joonistama täiesti funktsionaalse akna umbes viie rea koodiga ent samasugune ülesanne Assembleris võtaks vähemalt neli korda nii palju.

Enamus kommertsarendajaid eelistavad kõrgkeeli programmi valmistamiseks ning siis optimiseerivad koodi assembleris. Selle peal me aga lähemalt ei peatu.

Programmi transleerimiseks on kaks võimalust - interpreteerimine ja kompileerimine. Interpreteerija on programm mis loeb kõrgkeeles kirjutatud programmi ning teeb mis öeldud. Teisisõnu transleeritakse programmi rida haaval ning seejärel need täidetakse.

Interpreteerimine on analoogne veebibrauseri ja HTML vahekorraga. Veebibrauser avab HTML faili ning seejärel joonistab rida-realt kõik ekraanile, transleerides HTML sildid käskudeks mis muudavad väljundit. Paljud skriptikeeled kasutavad interpreteerijaid.

C++ aga nõuab kompileerimist, kus terve programm konverteeritakse masinkoodi. See töö võtab kaua aega kuid tulemus on sõltumatu ükskõik millisest interpreeterist ning palju kiirem.

Java on nende kahe kombinatsioon (hübriid?), kompileerides algkoodi vahekoodiks mida kutsutakse "baitkood" ning viimane on seejärel suurema kiirusega interpreteeritud teise programmi poolt.

Kuigi need ülesanded võivad tunduda keerukad, enamuses programmeerimiskeskkondades (arenduskeskkonnad) on need sammud automatiseeritud. Tavaliselt tuleb ainult programm valmis kirjutada ning sisestada ainult üks käsk et programm kompileerida ning täita. Teisest küljest on jällegi hea teada mis taustal toimub. Kui midagi peaks valesti minema, saad välja nuputada mis see oli.

= Mis on programm? =

Programm on korraldustejada mis ütlevad arvutile kuidas mida teha. Juhendid võivad öelda arvutile kuidas matemaatikaprobleeme lahendada, saata e-maili või hoopis olla juhendid kuidas tegelane arvutimängus saab pihta. Arvuti järgib neid juhiseid ridahaaval algusest lõpuni.

=== Programmide tüübid ===

Tänapäeval on kasutuses palju erinevaid tüüpi programme ning kõik on valmistatud kirjutades arvuti jaoks juhiseid. Näiteks:

;''operatsioonisüsteem'': See programm vastutab selle eest, et kõik töötaks nagu peab. MS Windows, Linux ja Mac OS on kõgest paar näidet.
;''tekstiredaktor'': Võimaldab trükkida ja väljundada kirju jms, näiteks OpenOffice.org Writer või MS Word.
;''veebibrauser'': Loeb veebilehti ning kuvab neid ekraanil, Firefox ja Internet Exploiter/Exploder
;''arvutimängud'': palju erinevaid mänge arvutile, mario, solitaire, unreal tournament...

=== Juhiste tüübid ===
Juhised (või käsud) on erinevad sõltuvalt programmeerimiskeelest kuid mõned lihtsad funktsioonid ilmnevad pea igas keeles:

;''sisend'': Hangib infot, kas klaviatuurilt, failist või mõnest seadmest.
;''väljund'': Kuvab andmeid ekraanil või saadab nad mõnda seadmesse.
;''matemaatika/algoritmid'': Sooritab lihtsaid matemaatilisi operatsioone nagu liitmine ja korrutamine.
;''testimine'': Kontrollib konkreetseid olukordi ning käivitab vastava jada lauseid.
;''kordus'': Kordab mõnda ülesannet, tavaliselt erinevustega.

Usu või ära usu, see on põhimõtteliselt kõik! Ükskõik milline programm mida sa oled eales kasutanud, ükskõik kui keerukas, on ehitatud üles funktsioonidele mis näevad välja enamvähem sellised. Seega, üks viis programmeerimist kirjeldada on kui suure, keeruka ülesande järjest väiksemateks ülesanneteks jagamine kuniks alamülesanded on piisavalt lihtsad et neid sooritada ühega nendest lihtsatest funktsioonidest.

= Algkoodi organiseerimine =
Iga programmeerimiskeele puhul on üks ühine punkt - programmeerimine sisaldab endas nii abstraktsete kontseptsioonide ümberkorraldamist töötavateks mudeliteks ning nonde mudelite konversiooni lähtekoodi failiks mida saab seejärel kasutada kompileerijaga ning salvestada hilisemaks muutmiseks.

=== Lähtekood ===

Lähtekood on tekst lähtekoodifailis. C++ algkood on tõstutundlik. Sellest aga hiljem.

=== Lähtekoodifail ===

Enamus operatsioonisüsteeme tahavad C++i lähtekoodifailidele laiendeid. Kõige sagedasemini kasutatav on .cpp implementeeritavate ning .h päisefailide (deklaratsioonifailide) jaoks. Muud tuntud variatsioonid on .cc, .C, .cxx ja .c++. Näiteks LingitudNimistu.cpp ja LingitudNimistu.h

Väiksematel programmidel ei pruugi olla rohkem kui ainult üks lähtekoodi fail kuid suuremad programmid asetsevad laiali mööda paljusid faile. Programmide suurus ei ole aga ainus põhjus miks kood mitme faili vahel ära jagada - võtmeelement on modulaarsuse säilitamine nii strukturiseeritud kui objektiorienteeritud tarkvaradisainis. Kolmas põhjus on see, et kui programm paikneb mitmes failis, on lihtsam erinevad programmeerimisülesanded arendusrühma vahel ära jagada. Seejärel on kompileerimisaeg. Kui on tarvis algkoodi hiljem muuta, siis tuleb kompileerida ainult need failid millesse muutusi tehti.

= Vabavormiline, mitmenäiteline staatiliselt trükitav keel =

Mida tähendab "vabavormiline mitmenäiteline staatiliselt trükitav keel

'''Staatiliselt trükitav''' viitab sellele kuidas keel käsitleb muutujaid. Muutujad on väärtused mida programm täitmise käigus kasutab. Need väärtused võivad muutuda, nad on muudetavad, sellest ka nimetus. C++'is ei tule muutujaid enne defineerida kui neid kasutatakse.

'''Vabavormiline''' viitab programmeerija koodiloomisele. Põhimõtteliselt ei ole programmi kirjutamise valikul mingeid reegleid. Iga C++ programm peaks kompileeruma seni kuni ta on kirjutatud ehtsas C++-is.

Programmeerimise näide on muster või mudel disainiks, organiseerimiseks ning programmi kirjutamiseks. C++ on '''mitmenäiteline''', mis tähendab seda, et programmi disainiviisi võib valida hulga alternatiivide seast. C++ on küll mõeldud olema objektorienteeritud, ent see ei ole ainus C++ koodi näide. Paradigmadest räägime hiljem.

===Staatiliselt trükitud===

Staatiliselt

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-26T12:25:51Z

Madedog:

= Mis on programmeerimiskeel?=

Programmeerimiskeel millest räägime on C++, kõrgkeel. Sellel on võime suhelda otse mäluga ning selle tõttu tundub nagu vahekeel "madalate" ja "kõrg" keelte vahel. Muud kõrgkeeled sisaldavad Javat ja Fortrani.

=== Madalkeeled ===

Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole olemas sümboleid ja sõnu binaarkoodis, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.

=== Kõrgkeeled ===

Programmid, mis on kirjutatud kõrgkeeltes, tuleb enne täitmist transleerida. See translatsioon on tihtipeale väga pikk protsess ning tulemuseks on ebatäiuslik kood, võrreldes käsitsi kirjutatud madalkeeltega. Enne kõrgkeelte hülgamist, vaatame lähemalt mõnda positiivset kõrgkeele külge ning mis on kõrgkeeltel mida madalkeeltel pole:

* Võimas programmistruktuur: tsüklid, funktsioonid ja objektid - piiratud kasutuseda madalkeeltes, kuna nende olemasolu loetakse juba kõrgkeelte osaks. See tähendab seda, et iga struktuuri element tuleb transleerida madalkeelde.
* Porditavus: kõrgkeeles kirjutatud programme saab täita erinevatel arvutitel võimalikult väheste või mitte ühegi muutuseta. Madalkeeled võivad aga kasutada ainult protsessori spetsiifilisi funktsioone ning viimased tuleb kirjutada ümber et kasutada sedasama programmi teises arvutis.
* Kasutusmugavus: Paljud tööd mis võivad võtta tohutu hulga ridu assembleris, võivad olla palju lühemad kui kasutada funktsioone kõrgkeelte teekidest. Näiteks kõrgkeel Java on suuteline joonistama täiesti funktsionaalse akna umbes viie rea koodiga ent samasugune ülesanne Assembleris võtaks vähemalt neli korda nii palju.

Enamus kommertsarendajaid eelistavad kõrgkeeli programmi valmistamiseks ning siis optimiseerivad koodi assembleris. Selle peal me aga lähemalt ei peatu.

Programmi transleerimiseks on kaks võimalust - interpreteerimine ja kompileerimine. Interpreteerija on programm mis loeb kõrgkeeles kirjutatud programmi ning teeb mis öeldud. Teisisõnu transleeritakse programmi rida haaval ning seejärel need täidetakse.

Interpreteerimine on analoogne veebibrauseri ja HTML vahekorraga. Veebibrauser avab HTML faili ning seejärel joonistab rida-realt kõik ekraanile, transleerides HTML sildid käskudeks mis muudavad väljundit. Paljud skriptikeeled kasutavad interpreteerijaid.

C++ aga nõuab kompileerimist, kus terve programm konverteeritakse masinkoodi. See töö võtab kaua aega kuid tulemus on sõltumatu ükskõik millisest interpreeterist ning palju kiirem.

Java on nende kahe kombinatsioon (hübriid?), kompileerides algkoodi vahekoodiks mida kutsutakse "baitkood" ning viimane on seejärel suurema kiirusega interpreteeritud teise programmi poolt.

Kuigi need ülesanded võivad tunduda keerukad, enamuses programmeerimiskeskkondades (arenduskeskkonnad) on need sammud automatiseeritud. Tavaliselt tuleb ainult programm valmis kirjutada ning sisestada ainult üks käsk et programm kompileerida ning täita. Teisest küljest on jällegi hea teada mis taustal toimub. Kui midagi peaks valesti minema, saad välja nuputada mis see oli.

= Mis on programm? =

Programm on korraldustejada mis ütlevad arvutile kuidas mida teha. Juhendid võivad öelda arvutile kuidas matemaatikaprobleeme lahendada, saata e-maili või hoopis olla juhendid kuidas tegelane arvutimängus saab pihta. Arvuti järgib neid juhiseid ridahaaval algusest lõpuni.

=== Programmide tüübid ===

Tänapäeval on kasutuses palju erinevaid tüüpi programme ning kõik on valmistatud kirjutades arvuti jaoks juhiseid. Näiteks:

;''operatsioonisüsteem'': See programm vastutab selle eest, et kõik töötaks nagu peab. MS Windows, Linux ja Mac OS on kõgest paar näidet.
;''tekstiredaktor'': Võimaldab trükkida ja väljundada kirju jms, näiteks OpenOffice.org Writer või MS Word.
;''veebibrauser'': Loeb veebilehti ning kuvab neid ekraanil, Firefox ja Internet Exploiter/Exploder
;''arvutimängud'': palju erinevaid mänge arvutile, mario, solitaire, unreal tournament...

=== Juhiste tüübid ===
Juhised (või käsud) on erinevad sõltuvalt programmeerimiskeelest kuid mõned lihtsad funktsioonid ilmnevad pea igas keeles:

;''sisend'': Hangib infot, kas klaviatuurilt, failist või mõnest seadmest.
;''väljund'': Kuvab andmeid ekraanil või saadab nad mõnda seadmesse.
;''matemaatika/algoritmid'': Sooritab lihtsaid matemaatilisi operatsioone nagu liitmine ja korrutamine.
;''testimine'': Kontrollib konkreetseid olukordi ning käivitab vastava jada lauseid.
;''kordus'': Kordab mõnda ülesannet, tavaliselt erinevustega.

Usu või ära usu, see on põhimõtteliselt kõik! Ükskõik milline programm mida sa oled eales kasutanud, ükskõik kui keerukas, on ehitatud üles funktsioonidele mis näevad välja enamvähem sellised. Seega, üks viis programmeerimist kirjeldada on kui suure, keeruka ülesande järjest väiksemateks ülesanneteks jagamine kuniks alamülesanded on piisavalt lihtsad et neid sooritada ühega nendest lihtsatest funktsioonidest.

= Algkoodi organiseerimine =
Iga programmeerimiskeele puhul on üks ühine punkt - programmeerimine sisaldab endas nii abstraktsete kontseptsioonide ümberkorraldamist töötavateks mudeliteks ning nonde mudelite konversiooni lähtekoodi failiks mida saab seejärel kasutada kompileerijaga ning salvestada hilisemaks muutmiseks.

=== Lähtekood ===

Lähtekood on tekst lähtekoodifailis. C++ algkood on tõstutundlik. Sellest aga hiljem.

=== Lähtekoodifail ===

Enamus operatsioonisüsteeme tahavad C++i lähtekoodifailidele laiendeid. Kõige sagedasemini kasutatav on .cpp implementeeritavate ning .h päisefailide (deklaratsioonifailide) jaoks. Muud tuntud variatsioonid on .cc, .C, .cxx ja .c++. Näiteks LingitudNimistu.cpp ja LingitudNimistu.h

Väiksematel programmidel ei pruugi olla rohkem kui ainult üks lähtekoodi fail kuid suuremad programmid asetsevad laiali mööda paljusid faile. Programmide suurus ei ole aga ainus põhjus miks kood mitme faili vahel ära jagada - võtmeelement on modulaarsuse säilitamine nii strukturiseeritud kui objektiorienteeritud tarkvaradisainis. Kolmas põhjus on see, et kui programm paikneb mitmes failis, on lihtsam erinevad programmeerimisülesanded arendusrühma vahel ära jagada. Seejärel on kompileerimisaeg. Kui on tarvis algkoodi hiljem muuta, siis tuleb kompileerida ainult need failid millesse muutusi tehti.

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-26T00:58:44Z

Madedog: /* Juhiste tüübid */

= Mis on programmeerimiskeel?=

Programmeerimiskeel millest räägime on C++, kõrgkeel. Sellel on võime suhelda otse mäluga ning selle tõttu tundub nagu vahekeel "madalate" ja "kõrg" keelte vahel. Muud kõrgkeeled sisaldavad Javat ja Fortrani.

=== Madalkeeled ===

Tuletades sõnast "kõrgkeel" sõna "madalkeel" saame keeled millele viidatakse kui masinkoodile või assemblerile. Vahe on selles, et arvutid suudavad mõista ainult nn "on" ja "off" signaale erinevatest lülititest (näiteks 1'd ja 0'd on binaarkood). Assemblerkeel võimaldab programmeerijatel kasutada sõnu ja sümboleid väljendamaks võrdväärseid binaarlauseid. Näiteks, kasutades sõnu ADD, MUL, JMP jne (selle asemel, et kasutada 0001, 0010, 0011 jne). Otseloomulikult pole olemas sümboleid ja sõnu binaarkoodis, seega peab arvuti transleerima assemblerkoodi binaarkoodiks. Translatsiooniaeg on minimaalne kuna mõlemad keeled on üksteisele üpris lähedased.

=== Kõrgkeeled ===

Programmid, mis on kirjutatud kõrgkeeltes, tuleb enne täitmist transleerida. See translatsioon on tihtipeale väga pikk protsess ning tulemuseks on ebatäiuslik kood, võrreldes käsitsi kirjutatud madalkeeltega. Enne kõrgkeelte hülgamist, vaatame lähemalt mõnda positiivset kõrgkeele külge ning mis on kõrgkeeltel mida madalkeeltel pole:

* Võimas programmistruktuur: tsüklid, funktsioonid ja objektid - piiratud kasutuseda madalkeeltes, kuna nende olemasolu loetakse juba kõrgkeelte osaks. See tähendab seda, et iga struktuuri element tuleb transleerida madalkeelde.
* Porditavus: kõrgkeeles kirjutatud programme saab täita erinevatel arvutitel võimalikult väheste või mitte ühegi muutuseta. Madalkeeled võivad aga kasutada ainult protsessori spetsiifilisi funktsioone ning viimased tuleb kirjutada ümber et kasutada sedasama programmi teises arvutis.
* Kasutusmugavus: Paljud tööd mis võivad võtta tohutu hulga ridu assembleris, võivad olla palju lühemad kui kasutada funktsioone kõrgkeelte teekidest. Näiteks kõrgkeel Java on suuteline joonistama täiesti funktsionaalse akna umbes viie rea koodiga ent samasugune ülesanne Assembleris võtaks vähemalt neli korda nii palju.

Enamus kommertsarendajaid eelistavad kõrgkeeli programmi valmistamiseks ning siis optimiseerivad koodi assembleris. Selle peal me aga lähemalt ei peatu.

Programmi transleerimiseks on kaks võimalust - interpreteerimine ja kompileerimine. Interpreteerija on programm mis loeb kõrgkeeles kirjutatud programmi ning teeb mis öeldud. Teisisõnu transleeritakse programmi rida haaval ning seejärel need täidetakse.

Interpreteerimine on analoogne veebibrauseri ja HTML vahekorraga. Veebibrauser avab HTML faili ning seejärel joonistab rida-realt kõik ekraanile, transleerides HTML sildid käskudeks mis muudavad väljundit. Paljud skriptikeeled kasutavad interpreteerijaid.

C++ aga nõuab kompileerimist, kus terve programm konverteeritakse masinkoodi. See töö võtab kaua aega kuid tulemus on sõltumatu ükskõik millisest interpreeterist ning palju kiirem.

Java on nende kahe kombinatsioon (hübriid?), kompileerides algkoodi vahekoodiks mida kutsutakse "baitkood" ning viimane on seejärel suurema kiirusega interpreteeritud teise programmi poolt.

Kuigi need ülesanded võivad tunduda keerukad, enamuses programmeerimiskeskkondades (arenduskeskkonnad) on need sammud automatiseeritud. Tavaliselt tuleb ainult programm valmis kirjutada ning sisestada ainult üks käsk et programm kompileerida ning täita. Teisest küljest on jällegi hea teada mis taustal toimub. Kui midagi peaks valesti minema, saad välja nuputada mis see oli.

= Mis on programm? =

Programm on korraldustejada mis ütlevad arvutile kuidas mida teha. Juhendid võivad öelda arvutile kuidas matemaatikaprobleeme lahendada, saata e-maili või hoopis olla juhendid kuidas tegelane arvutimängus saab pihta. Arvuti järgib neid juhiseid ridahaaval algusest lõpuni.

=== Programmide tüübid ===

Tänapäeval on kasutuses palju erinevaid tüüpi programme ning kõik on valmistatud kirjutades arvuti jaoks juhiseid. Näiteks:

;''operatsioonisüsteem'': See programm vastutab selle eest, et kõik töötaks nagu peab. MS Windows, Linux ja Mac OS on kõgest paar näidet.
;''tekstiredaktor'': Võimaldab trükkida ja väljundada kirju jms, näiteks OpenOffice.org Writer või MS Word.
;''veebibrauser'': Loeb veebilehti ning kuvab neid ekraanil, Firefox ja Internet Exploiter/Exploder
;''arvutimängud'': palju erinevaid mänge arvutile, mario, solitaire, unreal tournament...

=== Juhiste tüübid ===
Juhised (või käsud) on erinevad sõltuvalt programmeerimiskeelest kuid mõned lihtsad funktsioonid ilmnevad pea igas keeles:

;''sisend'': Hangib infot, kas klaviatuurilt, failist või mõnest seadmest.
;''väljund'': Kuvab andmeid ekraanil või saadab nad mõnda seadmesse.
;''matemaatika/algoritmid'': Sooritab lihtsaid matemaatilisi operatsioone nagu liitmine ja korrutamine.
;''testimine'': Kontrollib konkreetseid olukordi ning käivitab vastava jada lauseid.
;''kordus'': Kordab mõnda ülesannet, tavaliselt erinevustega.

Usu või ära usu, see on põhimõtteliselt kõik! Ükskõik milline programm mida sa oled eales kasutanud, ükskõik kui keerukas, on ehitatud üles funktsioonidele mis näevad välja enamvähem sellised. Seega, üks viis programmeerimist kirjeldada on kui suure, keeruka ülesande järjest väiksemateks ülesanneteks jagamine kuniks alamülesanded on piisavalt lihtsad et neid sooritada ühega nendest lihtsatest funktsioonidest.

= Algkoodi organiseerimine =
Iga programmeerimiskeele puhul on üks ühine punkt - programmeerimine sisaldab endas nii abstraktsete kontseptsioonide ümberkorraldamist töötavateks mudeliteks ning nonde mudelite konversiooni lähtekoodi failiks mida saab seejärel kasutada kompileerijaga ning salvestada hilisemaks muutmiseks.

=== Lähtekood ===

Lähtekood on tekst lähtekoodifailis. C++ algkood on tõstutundlik. Sellest aga hiljem.

=== Lähtekoodifail ===

Enamus operatsioonisüsteeme tahavad C++i lähtekoodifailidele laiendeid. Kõige sagedasemini kasutatav on .cpp implementeeritavate ning .h päisefailide (deklaratsioonifailide) jaoks. Muud tuntud variatsioonid on .cc, .C, .cxx ja .c++. Näiteks LingitudNimistu.cpp ja LingitudNimistu.h

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-26T00:41:21Z

Madedog: /* Madalkeeled */

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-26T00:41:06Z

Madedog: /* Kõrgkeeled */

C plus plus kui programmeerimiskeel

2005-11-26T00:30:27Z

Madedog:

Tutvustus C 'i

2005-11-25T23:05:44Z

Madedog: Tutvustus C 'i teisaldati: Tutvustus C plus plus 'i

#redirect [[Tutvustus C plus plus 'i]]

Tutvustus C plus plus 'i

2005-11-25T23:05:44Z

Madedog: Tutvustus C 'i teisaldati: Tutvustus C plus plus 'i

Tutvustus C plus plus 'i

2005-11-25T23:05:18Z

Madedog:

Arutelu:Sissejuhatus programmeerimisse

2005-11-23T01:39:25Z

Madedog:

See [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=214683 idee väike sissejuhatus progemisse kirjutada] on kindlasti väärt mõte. Siiski tasub IMHO vast arutamist, mida siia just täpselt kirjutada.

Eks neid progemise õpetusi üsna mitmete keelte kohta leidub eesti keeles ju üksjagu - nii võrgus kui paberil. Kui me just mõnda eksootilisemat keelt ei vali, siis vaevalt et õnnestub mõnda olemasolevat üle trumbata. Ning mina näiteks küll ei soovitaks kellelegi, et "Proovi alguses õppida selle tagasihoidliku ja pooliku õpetuse järgi ning kui sellega hakkama saad, siis võta ette mõni parem õpetus."

Kunagi, kui ma asjaga alustasin, sattus mulle ette üks väiksemat sorti programmeerimise aluste õpetus. Eriliseks tegi selle aga see, et programmeerimist ei õpetatud ühe konkreetse keele näitel, vaid võeti korraga ette kolm keelt (C, Pascal ja BASIC) nii, et lugeja sai valida neist ühe, mis talle meeldis või parajasti kättesaadav oli. See õpetus rippus omal ajal kuskil internetis, aga ei tea, mis sest tänaseks on saanud. Igatahes, mina näeksin oma vaimusilmas siin HV Vikis just mingit sedalaadi üldist õpetust.

(Lihtsalt üritan tekitada diskussiooni)

BTW. Minu meelest on programmeerimine pigem 90% loogikat, kui matemaatikat.

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 23. november 2005, kell 01.26 (EET)

Aga miks mitte, nene! Selle jaoks ju Viki on tehtud, et kõik saaksid parandada ning täiustada! Ning hetkel võib ta küll veel poolik olla ja sama ka lähitulevikus, ent miks peaks selle pooleli jätma fakti tõttu, et ingliskeelset materjali on kuhjaga?

Olen ka ise vastavat juhendit näinud ning idee oleks isegi täitsa teostatav... nõuaks ainult väheke rohkem juttu. Lisaks olid kunagi üleval sellised asjad nagu Increator's Basicu juhend vms, mis olid täitsa head.

[[Kasutaja:Madedog|Madedog]] 23. november 2005, kell 03.39 (EET)

Arutelu:Sissejuhatus programmeerimisse

2005-11-23T01:39:11Z

Madedog:

Arutelu:Sissejuhatus programmeerimisse

2005-11-23T01:38:52Z

Madedog:

3D Studio Max - põhitõed algajatele

2005-11-22T19:11:54Z

Madedog:

[[Category:Tarkvara]]

== 3D Studio Max - Kas tõesti nii segane? - ehk raske lihtsus. ==

3DS Max (edaspidi 3DSM) on tavaline 3D modelleerimisprogramm. Samuti ka kõige enamkasutatav. Paljud, kes ei saa programmist aru, imestavad, et kuidas on neil võimalik nii häid ja detailseid mudeleid teha. Fakt on, et 3DSM on üks võimsamatest ja lihtsamatest mudeldajatest - kõik on lihtne ja loogiline kui on olemas kõige algelisemad põhitõed.

== Mõisted, mida siin õpetuses kasutame, ehk uus sõnavara. ==

Suurem osa sõnavarast, mida siis õpetuses kasutame, on üsnagi lihtne, mistõttu ei hakka pikemat seletamist tulema.
'''Vertex/vertice''' - Polügoni üks nurk ja erinevate polügonide ühendusnurk. Nende arv polügonil sõltud plügonist endast - nelinurksel neli verticet, viisnurksel viis jne...
'''Polygon''' -

== Lihtsaim mudeldamisviis, ehk asume asja juurde. ==

3DSMis on erinevaid mudeldamisviise - box modelling, polymodelling, NURBS modelling... Kõigisse nendesse süvenema ei hakka - ainult box modellingi, ehk kasti tegemise ja selle vertexite liigutamise ja extrudemise.

Sissejuhatus programmeerimisse

2005-11-22T19:01:11Z

Madedog:

[[Category:Programmeerimine]]

== Programmeerimine ==

Mis on programmeerimine? Programmide loomine? Jah, nii võiks ta kokku võtta küll, ent tegelikkuses ei ole asi sugugi nii lilleline ning keerulisemate programmide tegemine võib võtta aega päevadest aastateni. Suuremad programmid koosnevad miljonitest (kui mitte miljarditest) ridadest koodist ning neid on arendatud aasta(kümne)id.

Programmeerimine koosneb tegelikult paljudest staadiumitest. Tõsi, on võimalik võtta pähe, et „oh, ma nüüd lähen ja teen kohe programmi,” ent kui tõsisemaseks programmeerimiseks läheb, siis sellisest mõtteviisist ei piisa. Programmide loomise mõned etapid on näiteks ideestaadium, disainistaadium, projekteerimise staadium ja siis tuleb alles koodimise osa.

Lisaks on programmeerimise väga heaks eelduseks loogiline mõtlemine ning hea matemaatika. Pikemate programmide puhul tuleb kasuks ka püsivus ning tõenäoliselt mõned unetud ööd. Kui ka natuke muheleda, võiks öelda, et programmeerimine koosneb 90% matemaatikast, 9% loogika ning 0,5% kirjutamist. Ülejäänud 0,5% läheb ettenägematuteks kulutusteks.

Teisalt pole programmeerimine ka lihtsalt mõttetu hunniku teksti kirjutamine (ning kui seda teha viletsalt, ei hakka programm üldse töölegi vaid loobib hunnikute viisi veateateid ning programmi vastu kaob huvi) või terve kuhja graafiliste vidinate kokkulöömine ideega sellest programm teha. Nii mõnedki kasulikud programmid on graafiliselt üpris inetud. Seetõttu üritame selles juhendis teha asja nii lõbusaks kui võimalik.

== Mõisted ==

Siinkohal mõned tähtsamad mõisted mida programmeerimises on tarvilik teada.

*'''Muutuja''' – täht või sõna millele saab omistada väärtust, mida saab omakorda vajalikul momendil muuta. Muutujaks võib olla näiteks tikkude arv toosis – seda arvu saab muuta, või näiteks raamatus lugemata lehekülgede arv – ka see muutub.
*'''Konstant''' – muutumatu muutuja. Näiteks on konstant matemaatiline tähis ''pii'', ehk <code>3,1415926535897932384626433832795</code>. See ei muutu. Ka aatomite arv vee molekulis on konstantne (püsiv) – üks hapniku ja kaks vesiniku aatomit.
*'''Massiiv (array)''' – muutujate kogum. Raamatus on tähed ja leheküljed. Ütleme, et muutuja on lehekülg ning muutuja väärtus on lehekülje sisu. Kuna raamatus on palju lehekülgi siis kõik need leheküljed moodustavad massiivi. Ka poes müüdavad suured pakid tikutoose on tegelikult ju massiiv, sest kui tikutoos on muutuja ning tikkude arv toosis on muutuja väärtus, on need kõik toosid selles suures kilepakendis massiiv.

*'''Kommentaar/kommenteerima''' – lõik(/lõigud) programmitekstis, mis ei leia kajastamist programmi kompileerimises. Lühidalt – kõik kommentaarid jäetakse kompileerimisel arvestamata. Näiteks võib seda kasutada juhul, kui on hirmsasti tarvis mingit osa koodist testida, ent üks teine osa jääb millegipärast ette. Kas on tõesti tarvis ettejääv osa ära koristada teelt? Ei, saab ka lihtsamini – kommenteerida lõik välja. Teisalt aitavad kommentaarid teksti selgitada. Kommentaarivaene tekst on tihtipeale kurjast. Tegelikult on ta pea kogu aeg kurjast. Kommenteerimata koodi on väga raske lugeda iseendalgi, kui kirjutamisest on palju aega möödas. Juurde aitavad küll selgitavad muutujad, ent muutujatest ei piisa. Kui kommentaare ei ole, ei pruugi kõrvalseisja välja jagada isegi seda, mida programm tegema peaks.

''Programmeerimiskeeles C++ on kommentaare kahte sorti. Ühed, mis kommenteerivad kommentaaritähise algusest rea lõpuni ning teised, mis kommenteerivad välja kasvõi terve faili enda kui vaja. Esimesi tähistatakse topeltkaldkriipsuga // ning teised käivad /* ja */ vahele (antud juhul oleks sõna „ja” välja kommenteeritud).''

=== Muutuja ===

Muutujad, nagu enne räägitud, on täht/tähed, millele saab omistada mingeid väärtusi. Ent ometigi ei saa kõikidele muutujatele ükskõik mis tüüpi väärtust omistada. Näiteks ei saa arvmuutujale omistada tekstmuutuja väärtust või täisarv-tüüpi muutujale ujukomaarv-tüüpi väärtust.

Üldiselt on olemas päris palju erinevaid muutujatüüpe. Mõnda neist ka siinkohal lähedamalt vaatleme.

'''''Int''''' (ehk täisarv):

Integer-tüüpi muutujale saab omistada ainult täisarvulisi väärtusi, st näiteks 10, 150 aga ka 1239, aga ei saa omistada komaga väärtusi, nagu 27,5 või 2933,93929. Sõltuvalt süsteemist on ta võimeline saama erinevate vahemikega väärtusi.

'''16bitised süsteemid''' – vahemikus <code>-32 768</code> kuni <code>32 767</code>
'''32bitised süsteemid''' – vahemikus <code>-2 147 483 648</code> kuni <code>2 147 483 648</code>
'''64bitised süsteemid''' – vahemikus <code>-9 223 372 036 854 775 808</code> kuni <code>9 223 372 036 854 775 807</code>

Nagu näha omavad erinevates süsteemides täisarvud teistsuguseid väärtuste vahemikke. Kui vanade protsessoritega (16bitistega) sai opereerida täisarvudega maksimaalselt 65000 kohta, siis 32bitised protsessorid (Intel Pentiumist alates) olid võimelised juba kordades suuremate arvudega opereerima ning 64bitised (AMD Athlon 64, Intel EM64T) protsessorid on võimelised opereerima veelgi suuremate arvudega.

Ometigi on võimalik välja kutsuda ka vanemate süsteemide muutujatüüpe, kasutades '''''__int8, __int16, __int32''''' ja '''''__int64'''''.

Mis nende vahe on? Mälukohtade tarbimise vahe. 8bitine ja 16bitine täisarv kasutavad mõlemad 1 baidi mälust. 32bitine võtab juba 2 baiti ning 64bitine täisarv 4 baiti. Aga milles küsimus? Me ei ela ju enam 64 kilobaidi-ajastul. Aga selles on asi, et suurte programmide puhul kus ei ole mitte käputäis vaid paar(kümmend)tuhat muutujat on asi hoopis teine.

Veel on olemas muutujatüübid nagu '''''short''''' ja '''''long'''''. '''''Short''''' ei ole tegelikult mitte midagi muud kui 16bitine täisarv vahemikus <code>-32 768</code> kuni <code>32 767</code> ning long on 32bitine täisarv vahemikus <code>-2 147 483 648</code> kuni <code>2 147 483 648</code>.

Lisaks saab eelpool mainitud '''''short'''''’le ja '''''long'''''’le lisada eesliited '''''unsigned'''''. '''''Unsigned short''''' (kui muidu on '''''signed short''''') võib olla vahemikus 0 kuni <code>65 535</code> ning unsigned long vahemikus 0 kuni <code>4 294 967 295</code>.

Seejärel ujukomaarvud '''''float, double''''' ja '''''long double'''''. '''''Float''''' on kõige väiksem ujukomaarv, võtab mälus 4 baiti ning maksimaalseks suuruseks on <code>3,4*10+/-38</code>. Double on natuke ulatuslikum, võttes mälus 8 baiti ning vahemikuks <code>1,7*10+/-308</code>. Lõpuks on long double mis on neist kahest suurim (10 baiti) ning ulatuslikeim: <code>1,2*10+/-4932</code>.

Viimaseks võiks ära mainida tekstmuutujad, millest kasutatavaim on '''''char'''''. Nimelt on char-tüüpi muutuja võimeline sisaldama endas ühte tähte. Kui temast teha massiiv, on ta ka võimeline sisaldama tervet stringi.

=== Päisefailid ===
Päisefail on lihtne tekstifail mis sisaldab põhiprogrammis kasutatud moodulite sisu kirjeldust. Tavaliselt jagatakse programm (eriti kasu on sellest suuremate programmide juures) väiksemateks osadeks.

Sissejuhatus programmeerimisse

2005-11-22T18:37:10Z

Madedog:

[[Category:Programmeerimine]]

Sissejuhatus programmeerimisse

2005-11-22T18:36:55Z

Madedog:

[Category:Programmeerimine]

Kategooria:Programmeerimine

2005-11-22T18:36:40Z

Madedog:

Sellesse kategooriasse on kokku kogutud erinevad õpetused programmeerimise valdkonnast. Hetkel on neid küll vähe, kuid loodetavasti ilmub neid vaikselt juurde.

= C++ =
* '''[[Sissejuhatus programmeerimisse]]'''

Esileht

2005-11-22T18:34:49Z

Madedog:

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

*'''[[:Category:HV|Hinnavaatlus]]'''
*'''[[:Category:Andmeside|Andmeside]]'''
*'''[[:Category:Tarkvara|Tarkvara]]'''
*'''[[:Category:Riistvara|Riistvara]]'''
*'''[[:Category:Turvalisus|Turvalisus]]'''
*'''[[:Category:Mõisted|Mõisted]]'''
*'''[[:Category:Muu|Muu]]'''
*'''[[:Category:Programmeerimine|Programmeerimine]]'''

*'''[[:Category:Kasulikud Näpunäited|Kasulikud Näpunäited]]'''

'''Muu:'''

[[Viki kirjutamine]] 
[[Kuidas saada Viki kirjutajaks]] 
[[Ettepanekud/TODO]]

'''Kes kirjutavad Vikit?'''

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|
= Uudised: =
'''Uus kategoriseerimine''' 
Esmaspäev, 24. Oktoober 
Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.
----
'''Kraanid kinni''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 
Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga.

'''''NB! Anonüümne muutmine on taas lubatud!'''''
----
'''Viki kohal''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 
Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.
----
|}

Ettepanekud/TODO

2005-11-17T13:18:18Z

Madedog:

Ettepanekud viki artiklite kirjutamiseks ja viki parendamiseks ning TODO list.

=TODO:=
* [[Foorumi efektiivne kasutamine]] artikkel kirjutada valmis.
** Praegu algus tehtud, oleks kena kui keegi aegajalt teda edasi teeks kuna muu wiki tahab ka toimetamist :) - [[Kasutaja:Madedog|kutsa]]

=Ettepanekud:=

'''Pigem siis tellimus''': keegi võiks kirjutada valmis põhjaliku õpetuse wifi ruuteri häälestamiseks. Alustades SSID-st, WEP, WPA(-PSK), AES, MAC-list jne jne.

----
Kas keegi targem viskaks pilgu peale, et kas sisuliselt on arukas idee ning kas ilma muudatusteta sobib ka Vikisse lisada? http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=144662
[[Kasutaja:Taifunk|Taifunk]] 15. november 2005, kell 18.03 (EET)

Kui kellegil viitsimist on võiks tõesti lisada :) [[Kasutaja:Madedog|Madedog]] 17. november 2005, kell 15.18 (EET)
---

Ettepanekud/TODO

2005-11-17T13:14:23Z

Madedog:

Esileht

2005-10-24T09:38:03Z

Madedog:

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

*'''[[:Category:HV|Hinnavaatlus]]'''
*'''[[:Category:Andmeside|Andmeside]]'''
*'''[[:Category:Tarkvara|Tarkvara]]'''
*'''[[:Category:Riistvara|Riistvara]]'''
*'''[[:Category:Turvalisus|Turvalisus]]'''
*'''[[:Category:Mõisted|Mõisted]]'''
*'''[[:Category:Muu|Muu]]'''

*'''[[:Category:Kasulikud Näpunäited|Kasulikud Näpunäited]]'''
*'''[[:Category:Üldine|Üldine]]''' - Üldised faktid ja artiklid mis ei käi ei KKK ega näpunäidete alla.

'''Muu:'''

[[Viki kirjutamine]] 
[[Kuidas saada Viki kirjutajaks]] 
[[Ettepanekud/TODO]]

'''Kes kirjutavad Vikit?'''

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|
= Uudised: =
'''Uus kategoriseerimine''' 
Esmaspäev, 24. Oktoober 
Arutluse tulemusena selgus fakt, et viki tuleb natuke teistmoodi kategoriseerida. Nüüdsest on kategooriad natuke arusaadavamad ning artiklid tsipa rohkem ligipääsetavad.
----
'''Kraanid kinni''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 
Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga. Hetkel on ka anonüümne muutmine võimalik.
----
'''Viki kohal''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 
Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.
----
|}

Foorumi efektiivne kasutamine

2005-10-23T22:10:55Z

Madedog:

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria:HV]]
Kuidas kasutada Hinnavaatluse foorumit tulemusrikkalt, kiirelt ning lihtsalt.

Siin juhendis vaatleme foorumi ülesehitust, tema lihtsamaid funktsioone ning ka seda, kuidas kasutada eduliselt otsingut.

==Ülesehitus==

===Foorumi päis===

[[Pilt:Pealeht01.JPG|frame|center|Foorumi päis]]

Esimese asjana näeme pealehel suurelt kirjutatud sõna "Hinnavaatlus" ja selle all "FOORUM". 
Sellel pildil klõpsamine, olles suvalisel lehel foorumis, viib tagasi Hinnavaatluse Foorumi pealehele. 
Selle all on tekst
viimati sirvisid foorumit 19.10.2005 20:05
praegune kellaaeg 19.10.2005 20:30
mis näitab praegust kellaaega ja aega, millal sa viimati foorumit sirvisid. (Kuupäeva-kellaaja formaat võib sõltuvalt kasutaja profiilis määratud seadistustest varieeruda.)

* Edasi märkame linki "KKK". Klõps sellel lingil viib meid foorumi [[:Kategooria:KKK|korduma kippuvate küsimuste]] juurde.

* Järgmisena on link "otsing", mida vaatleme teises sektsioonis.

* "[http://foorum.hinnavaatlus.ee/statistics.php statistika]" viib meid foorumi statistika juurde (kogupostituste arvu, kasutajate arvu, suurimad postitajad, aktiivsemad teemad, vaadatumad teemad...).

* "[http://foorum.hinnavaatlus.ee/memberlist.php kasutajate nimekiri]" näitab meile kõikide registreerunud kasutajate registreerimisnumbrit, linki neile privaatsõnumite saatmiseks, kasutajanime, meiliaadressi (kui selle näitamine on lubatud), asukohta (kui see on määratud), liitumiskuupäeva, postituste arvu ja kodulehekülge (kui see on määratud).

* "[http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php kasutajate grupid]" kuvab kõikvõimalikud grupid, kuhu on võimalik kuuluda. Gruppidel on moderaatorid, kes aktsepteerivad või keelavad kasutajate gruppi kuulumise. Sama võivad teha ka administraatorid.
** Ülemine hüpikkast näitab kõiki gruppe, kuhu me kuulume, ning alumine näitab kõiki nähtavaid gruppe, kuhu me '''ei''' kuulu.
[[Image:Pealeht02.JPG|frame|center|Kasutajagruppide valik]]

* Selle järgi tuleb link [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=editprofile profiilile]. Profiili muutmist käsitleme mõne aja pärast.

* [http://foorum.hinnavaatlus.ee/favorites.php Lemmikud] on teemad, mis pakuvad huvi ning mis toimivad lemmiklinkide põhimõttel.

[[Pilt:Privaatsõnumid.JPG|thumb|250px|right|Privaatsõnumid]]
* [http://foorum.hinnavaatlus.ee/privmsg.php?folder=inbox Privaatsõnumid], mis muudavad enda teksti vastavalt olukorrale: kui vaatamata privaatsõnumeid (teateid) ei ole, kuvatakse "sulle ei ole uusi sõnumeid". Kui aga said privaatsõnumi, kuvatakse

* Ja sellele järgneb väljalogimisnupp.

==Profiili redigeerimine==

Lähme edasi alustades enda profiili seadistamisest. Foorumisse registreerides tuleks kõik endale võimalikult mugavaks teha. Selleks tuleks vajutada lehe üleval paremas nurgas asuvat nuppu [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=editprofile profiil] (eelnevalt võiks sisse ka logida).
Lähen jutuga kohe põhiseadete juurde, enda elulugu oskab igaüks ise kirjutada.

[[Pilt:Hv_profiil.jpg|center|frame|Osake profiilist]]

Eelneval pildil on uustulnukale palju tundmatuid asju.

* Mõned seletused põhiasjadele:
** '''e-maili aadress avalik''' - Valides '''Jah''' olete teinud oma e-maili aadressi nähtavaks, teised kasutajad näevad seda iga sinu postituse juures.
** '''tee oma online-i staatus nähtamatuks''' - Määrab selle, kas teised näevad et sa oled foorumit külastamas või ei. '''ei''' valimine näitab avalikus profiilis ka viimati sisselogituna viibitud aega. Online kasutajaid näitab foorumi avalehe allosas.
**'''teata mulle uuest privaatsõnumist''' - Näitab lehe päises teadet uute privaatsõnumite saabumise kohta.
**'''Lisa kõigile postitustele minu allkiri''' - Lisab iga sinu postituse lõppu sinu määratud signatuuri, sellest räägin veel hiljem ka.
**'''BBCode alati lubatud''' - Keelab või lubab BBCode koodiga seonduvad asjad foorumis ([b][/b] tagid paksu teksti jaoks, lingid, pildid jms).
**'''HTML alati lubatud '''- Keelab foorumis HTML koodi kasutamise (see on tavaliselt juba foorumi poolt keelatud).
**'''Smiliede näitamine alati lubatud''' - Keelab või lubab emotikoonide kuvamise foorumis. Emotikoonid on väiksed kollased näokesed mida foorumis kohtad, las see seade olla nii nagu ta alguses pandud on, silmal ilusam.
**'''välimus '''- Määrab selle milline foorum välja näeb.
**'''lehel näidatavate teemade arv''' - Määrab, mitu teemat näidatakse korraga ühel lehel. Seda ei tohiks olla mitte liiga palju ega mitte liiga vähe. Vali nii et endal oleks mugav ja silmal hea vaadata.
**'''lehel näidatavate kirjade arv '''- Sama mis eelmine aga käib teemades sisalduvate postituste kohta.
**'''Foorumid, mida sa ei soovi näha''' - Siit saad valida alafoorumid, mida sa avalehel näha ei soovi. Selleks lihtsalt vajuta üks kord vasaku hiire nupuga vastava alafoorumi nime peale. Mitme foorumi valimiseks hoia alla ''Control'' nuppu.

Avatari lisamise juures on õpetus, pildiga signatuuri ei ole sul vaja lisada, teistel kasutajatel parem. Kasuta signatuuri parem nii, et endal kasulik oleks (müügikuulutused jne).

Kui kõik on valmis, vajuta nuppu '''sisesta'''

==Uute teemade ikooni värv==

Hiljaaegu tehti foorumis [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=203354 ettepanek muuta uute teemade ikooni värvi].

Nimelt on teemad, kuhu on tehtud uusi postitusi tähistatud ikooniga [[Pilt:HV uute vastustega teema ikoon.gif|HV uute vastustega teema ikoon]] ning täiesti uued teemad ikooniga [[Pilt:HV uue teema ikoon.gif|HV uue teema ikoon]], mis aga paljude jaoks näevad esmapilgul täpselt ühesugused. Idee oli muuta täiestu uute teemade ees ikoon punaseks [[Pilt:HV modifitseeritud uue teema ikoon.gif|uus punane ikoon]] (või vähemasti mõnda muud selgesti eristatavat värvi) ning jätta lihtsalt uute vastustega teema ikoon samasuguseks [[Pilt:HV uute vastustega teema ikoon.gif|HV uute vastustega teema ikoon]].

Kuna see ettepanek pole seni teostunud, siis on siinkohal ära toodud skript Firefoxi ja Opera jaoks, millega iga soovija ise saab neid ikoone muuta:

<pre>
// ==UserScript==
// @name HV ikoonid
// @description Change the color of HV icons
// @include http://foorum.hinnavaatlus.ee/*
// ==/UserScript==

var imgs=document.getElementsByTagName("img");
for (var i=0;i<imgs.length;i++)
{
if (imgs[i].src=="http://foorum.hinnavaatlus.ee/templates/HinnaVaatlus/imagesHV/icon_newest_topic.gif")
{
// arvatavasti ei püsi see pilt sellel aadressil igavesti, seega tasuks endale kuhugi ümber kopeerida
imgs[i].src="http://img385.imageshack.us/img385/3442/iconred63rq.gif";
}
}
</pre>

===Opera puhul===

Loo endale kuhugi kataloog kasutajapoolse JavaScripti tarvis (kui sul seda veel pole), näiteks nimega <code>userjs</code> ning salvesta ülaltoodud skript sinna (näiteks nimega <code>hv.js</code>). Seejärel ava JavaScripti seadistuste aken ''Tools -> Preferences -> Advanced -> Content -> Javascript options'' ning vali sealtkaudu kataloog, kuhu sa oma skripti salvestasid ''My Javascript files -> Choose...''.

Peale muudatuste salvestamist ja lehekülje värskendamist peaksid ikoonid muutunud olema.

===Firefoxi puhul===

Installeeri [http://greasemonkey.mozdev.org/ Greasemonkey] ning salvesta ülaltoodud skript näiteks faili <code>hv.user.js</code> (oluline on et lõpus oleks <code>user.js</code>, muidu Greasemonkey seda ei tunnista).

Ava loodud skriptifail Firefoxiga ning vali ''Tools -> Install this user script''.

Peale HV foorumi lehekülje värskendamist peaksid uute teemade ikoonid värvi muutuma.

{{täienda}}

Allkiri

2005-10-23T22:09:19Z

Madedog:

[[Kategooria:HV]]
==Mis on allkiri?==
Allkiri ehk signatuur lisatakse soovi korral sinu sõnumitele. Kõige rohkem 255 tähemärki! Allkiri võib olla maksimaalselt 3 standardsuuruses tähemärgi kõrgune.
==Pildi sisestamisel allkirja==
Faili maht maksimaalselt 3KB (3072 baiti). Pilt ei tohi liikuda ega mõõtmetelt liiga suur olla. Maksimaalsed mõõtmed on 200x40 pikslit, mitme pildi korral ei tohi mõõtmed ja kogumaht ületada eelmainitud piiranguid. Sisestatud pilt/pildid peab olema igal hetkel kättesaadav.

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

Lisainfo [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 siit]
Kehtivad piirangud leiab [http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php siit]
== Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi
== Kuidas lisada postitusele allkirja? ==
Esiteks pead sa profiilis omale allkirja salvestama. Teiseks pead sa märgistama sõnumi kirjutamise menüüs kasti "lisa allkiri". Kui tahad allkirja lisada kõikidele postitustele, siis märgista profiilis kast "Lisa kõigile postitustele minu allkiri".

Sisselogimine ja registreerumine

2005-10-23T22:08:23Z

Madedog:

[[Category:HV]]
== Miks ma ei saa sisse logida? ==
Kas sa oled ennast üldse kasutajaks registreerinud? Ega sa bannitud ei ole (sisselogimisel kuvatakse sulle vastav teade)? Kui sa oled bannitud, siis kontakteeru foorumi administraatoriga, et selgitada välja põhjus. Kui oled registreerunud ja bannitud ei ole, siis kontrolli oma kasutajatunnust ja parooli. Kui sul ikka ei õnnestu sisse logida, siis kontakteeru administraatoriga.

== Miks ma üldse peaksin registreeruma? ==
Registreeruma pead selleks, et saaksid postitada oma küsimusi/vastuseid. Lisaks sellele saavad ainult registreerunud kasutajad kasutada avatare, privaatsõnumeid, kasutajategruppe jms.

== Miks mind automaatselt välja logitakse? ==
Kui sa sisselogimisel ei märgista kasti "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan", siis teatud aja jooksul logitakse sind automaatselt välja. Sellega vähendatakse riski, et keegi võiks sinu kasutajakontot kuritarvitada. Kui sa ei soovi automaatset väljalogimist, siis märgista kast "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan" (NB! Seda funktsiooni ei ole soovitatav kasutada avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutites - koolis, raamatukogus, avalikus internetipunktis jne.).

== Kuidas peita oma online-olekut? ==
Oma profiili alt leiad valiku "tee oma online-i staatus nähtamatuks". Kui peidad oma online-oleku, siis "näevad" sinu kohalolekut ainult administraatorid (ja sa ise).

== Ma unustasin oma parooli, mida teha? ==
Sisselogimise lehel on nupp "ma unustasin oma parooli". Järgi ekraanil antud juhiseid ja peagi on probleem lahendatud.

== Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?! ==
Arvatavasti sisestasid sa vale kasutajatunnuse ja/või parooli. Kui asi ei ole selles, siis võta ühendust administraatoriga

== ID kaardiga autoriseerimine ==
Sul on võimalik oma kasutaja ID-kaarti kasutades usaldusväärsemaks teha. Tegevus on ühekordne ning selle tulemusena ilmub Ärifoorumites sinu kirjade juurde ning profiili vastav logo: http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id.gif või http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id_black.gif (logo värvus sõltub valitud foorumi välimusest).
Selle jaoks pead sa läbima järgmised sammud:

* Sisesta ID-kaart lugejasse
* Ava sirvijas leht https://web.hinnavaatlus.ee/
* Logi sisse HV foorumi kasutajana
* Salvesta andmed
* Ette tuleb valge aken, sulge see

NB! Peale seda toimingut pead foorumisse uuesti sisse logima.

Sisselogimine ja registreerumine

2005-10-23T22:07:47Z

Madedog:

== Miks ma ei saa sisse logida? ==
Kas sa oled ennast üldse kasutajaks registreerinud? Ega sa bannitud ei ole (sisselogimisel kuvatakse sulle vastav teade)? Kui sa oled bannitud, siis kontakteeru foorumi administraatoriga, et selgitada välja põhjus. Kui oled registreerunud ja bannitud ei ole, siis kontrolli oma kasutajatunnust ja parooli. Kui sul ikka ei õnnestu sisse logida, siis kontakteeru administraatoriga.

== Miks ma üldse peaksin registreeruma? ==
Registreeruma pead selleks, et saaksid postitada oma küsimusi/vastuseid. Lisaks sellele saavad ainult registreerunud kasutajad kasutada avatare, privaatsõnumeid, kasutajategruppe jms.

== Miks mind automaatselt välja logitakse? ==
Kui sa sisselogimisel ei märgista kasti "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan", siis teatud aja jooksul logitakse sind automaatselt välja. Sellega vähendatakse riski, et keegi võiks sinu kasutajakontot kuritarvitada. Kui sa ei soovi automaatset väljalogimist, siis märgista kast "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan" (NB! Seda funktsiooni ei ole soovitatav kasutada avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutites - koolis, raamatukogus, avalikus internetipunktis jne.).

== Kuidas peita oma online-olekut? ==
Oma profiili alt leiad valiku "tee oma online-i staatus nähtamatuks". Kui peidad oma online-oleku, siis "näevad" sinu kohalolekut ainult administraatorid (ja sa ise).

== Ma unustasin oma parooli, mida teha? ==
Sisselogimise lehel on nupp "ma unustasin oma parooli". Järgi ekraanil antud juhiseid ja peagi on probleem lahendatud.

== Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?! ==
Arvatavasti sisestasid sa vale kasutajatunnuse ja/või parooli. Kui asi ei ole selles, siis võta ühendust administraatoriga

== ID kaardiga autoriseerimine ==
Sul on võimalik oma kasutaja ID-kaarti kasutades usaldusväärsemaks teha. Tegevus on ühekordne ning selle tulemusena ilmub Ärifoorumites sinu kirjade juurde ning profiili vastav logo: http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id.gif või http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id_black.gif (logo värvus sõltub valitud foorumi välimusest).
Selle jaoks pead sa läbima järgmised sammud:

* Sisesta ID-kaart lugejasse
* Ava sirvijas leht https://web.hinnavaatlus.ee/
* Logi sisse HV foorumi kasutajana
* Salvesta andmed
* Ette tuleb valge aken, sulge see

NB! Peale seda toimingut pead foorumisse uuesti sisse logima.

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T22:06:44Z

Madedog:

[[Kategooria:HV]]
==[[Sisselogimine ja registreerumine]]==
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma ei saa sisse logida?|Miks ma ei saa sisse logida?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks ma üldse peaksin registreeruma?|Miks ma üldse peaksin registreeruma?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Miks mind automaatselt välja logitakse?|Miks mind automaatselt välja logitakse?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Kuidas peita oma online-olekut?|Kuidas peita oma online-olekut?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma unustasin oma parooli, mida teha?|Ma unustasin oma parooli, mida teha?]]
*[[Sisselogimine ja registreerumine#Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!|Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?!]]

= Kasutaja eelistused ja seaded =
== Kuidas muuta oma seadeid? ==
Kliki nupul "profiil", kõiki muudetavaid seadeid ja eelistusi saad muuta sealt.

= Erijärgud =
== Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)? ==
Otseselt seda ise muuta ei saa. Järk sõltub sinu postitatud sõnumite hulgast. Foorumisse läbustamine postituste lisamise ja kõrgema järgu omandamise nimel on mõttetu tegevus, kuna läbu kustutatakse. Samuti kahanevad postitatud sõnumite arv ja järk ning läbustajad võivad karistuseks saada foorumile ajutise juurdepääsupiirangu (Aeg Maha xx) või täieliku keelu (bänni)!

Märkimisväärsete saavutuste eest on jagatud ka mitmesuguseid eri''rank''e.
{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="100%"|

{| border=1 align=left cellpadding=4 cellspacing=0 style="margin: 0 0 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+ '''[[Hinnavaatlus| HV]] foorumi kasutajate staatused'''
|-
| '''Rank'''
| '''Ajapiir'''
| '''Postitusi'''
|-
| HV Guru
| üle 3 aasta
| vähemalt 4000
|-
| HV veteran
| üle 2 aasta
| vähemalt 2000
|-
| HV aktivist
| alla 2 aasta
| vähemalt 3000
|-
| Kreisi kasutaja
| üle 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV postitaja
| alla 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV kasutaja
| align="center"| -
| 200 kuni 999
|-
| HV vaatleja
| üle 1 aasta
| kuni 199
|-
| Uus kasutaja
| align="center"| -
| kuni 199
|-
|}
|}

== Aeg maha xx ==
Kasutaja ei saa teha uusi postitusi tihedamalt, kui xx minutilise ajavahega
== Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib? ==
Erijärguga koos saad PS-i, saatjaks erijärgu andja. Selles PS-is on põhjus ja aegumine kirjas!
Kui PS-i ära kustutad, siis ei pea enam keegi teadma, millal ning miks erijärgu said.
Pealegi sa ei ole ainuke - siin foorumis on üle 10000 registreerunud kasutaja!

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

== Kui kiiresti erijärgu maha saab? ==
Ilmselt valad õli tulle, kui 0,5h jooksul 3 kirja saadad - üks sapisem, kui teine. Sellise verbaalse lahtisuse jaoks on hoopis teine rohi: "Aeg Maha"++

Aegumisel kustutab automaatika su piirangud. See ei juhtu momentaalselt aga kui sa ka 2 tundi pärast aegumist ei saa midagi teha, võta ühendust administraatoriga!
== Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab.
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi

== Kuidas ma omale erijärgu saaksin? ==
Võimalusi on mitmeid:

* Tee palju teemaväliseid postitusi. Eriti kiiresti mõjub selline tegevus "Ärifoorumites"
* Solva kedagi
* Tee omale hästi suur avatar või allkiri
* jne.

=[[Avatar]]=
*[[Avatar#Mis on avatar?|Mis on avatar?]]
*[[Avatar#Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?|Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla?]]
*[[Avatar#Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?|Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks?]]

= Allkiri =
Allkiri ehk signatuur lisatakse soovi korral sinu sõnumitele. Maks. 255 tähemärki! Allkiri võib olla maks. 3 standardsuuruses tähemärgi kõrgune.
Pildi sisestamisel allkirja:
Faili maht maks. 3KB (3072 baiti), pilt ei tohi liikuda ega mõõtmetelt liiga suur olla. Maks. mõõtmed on 200x40 pikslit, mitme pildi korral ei tohi mõõtmed ja kogumaht ületada eelmainitud piiranguid. Sisestatud pilt/pildid peab olema igal hetkel kättesaadav.

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

Lisainfo [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 siit]
Kehtivad piirangud leiab [http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php siit]

== Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi
== Kuidas lisada postitusele allkirja? ==
Esiteks pead sa profiilis omale allkirja salvestama. Teiseks pead sa märgistama sõnumi kirjutamise menüüs kasti "lisa allkiri". Kui tahad allkirja lisada kõikidele postitustele, siis märgista profiilis kast "Lisa kõigile postitustele minu allkiri".

= ID kaardiga autoriseerimine =
Sul on võimalik oma kasutaja ID-kaarti kasutades usaldusväärsemaks teha. Tegevus on ühekordne ning selle tulemusena ilmub Ärifoorumites sinu kirjade juurde ning profiili vastav logo: http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id.gif või http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id_black.gif (logo värvus sõltub valitud foorumi välimusest).
Selle jaoks pead sa läbima järgmised sammud:

* Sisesta ID-kaart lugejasse
* Ava sirvijas leht https://web.hinnavaatlus.ee/
* Logi sisse HV foorumi kasutajana
* Salvesta andmed
* Ette tuleb valge aken, sulge see

NB! Peale seda toimingut pead foorumisse uuesti sisse logima.

= Postitamisega seotud küsimused =
== Kuidas foorumisse postitada? ==
Registreeru kasutajaks, kui sa pole seda veel teinud. Logi sisse. Ava foorum, kuhu tahad postitada ja vajuta seal vastavat nuppu.
== Kuidas oma postitust muuta või kustutada? ==
Sa saad muuta ja kustutada ainult enda postitusi. Postitust saad muuta, kui klõpsad postituse päises oleval nupul "edit". Kui keegi on vahepeal jõudnud sinu postitusele vastata, siis lisatakse postituse lõppu kellaaeg ja kuupäev, millal sa seda postitust viimati muutsid ning mitmendat korda sa seda muutsid. Postitust saad kustutada ainult siis, kui keegi pole su postitusele veel vastanud.
== Küsitluse lisamine ==
Teemat algatades või teema esimest postitust muutes on seal "lisa küsitlus" vorm. Sinna kirjuta küsimus ja vastusevariandid. Vastusevariante saab lisada, kui kirjutad vastusevariandi ja klõpsad "lisa vastusevariant" nupul.
=== Küsitluse muutmine või kustutamine ===
Küsitlust saab muuta ja kustutada ainult siis, kui keegi pole küsitlusele veel vastanud. Kui keegi on juba vastanud, siis kontakteeru mõne moderaatori või administraatoriga.
=== Miks ma ei saa küsitlustele vastata ===
Küsitlustele saavad vastata ainult registreerunud kasutajad, et ära hoida ühe kasutaja mitmekordset hääletamist.

= Vormindus ja teemade tüübid =
== Mis on BBCode? ==
BBCode ehk BB-kood on HTMLi lihtsustatud teostus. BB-koodi kasutamise lubamise foorumis otsustab administraator. BB-koodi kasutamist võib keelata ka igal postitusel eraldi. BB-kood on sarnane HTMLiga, sildid (tags) on nurksulgudes [ ja ], see annab parema ülevaate, kuidas ja mis on kuvatud. BB-koodi lisamine klõpsatavate nuppude abil (sõnumi ankeedi kohal) on aga veelgi lihtsam.
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode Rohkem infot siit]
== Kas saab kasutada HTMLi? ==
EI! See on foorumi administraatori poolt ära keelatud.
== Mis on Smiley'd? ==
Smailid ehk emotikonid on väikesed pildid, millega sa võid väljendada oma emotsioone. Emotikone saab lisada postitusele märkide kombinatsioonidega (õnnelik - :) ja õnnetu - :( jne.) või klõpsates vastavale smailile postituse kirjutamise lehel.
== Kas postitusele saab lisada pilte? ==
Jah. Kasutades BB-koodi silti [img], saad oma postitusele lisada pilte. Rohkem informatsiooni [img] sildi (ingl. k. tag) kohta leiad [http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode#9 siit]
== Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused? ==
Need on tähtsad teemad, mida võivad algatada moderaatorid ja administraatorid, need teemad asuvad alati foorumi alguses.
== Mis on lukustatud teemad? ==
Lukustatud teemad on moderaatorite või administraatorite poolt mingil põhjusel lõpetatud teemad (st. sinna ei saa rohkem postitusi lisada ega seal hääletada).

= Kasutajate tasemed ja grupid =
== Kes on administraatorid? ==
Administraatorid on foorumi haldajad. Nendel on foorumis piiramatu võim kustutada/muuta/kasutajaid blokeerida ja ka kasutajagruppe/moderaatoreid lisada.
== Kes on moderaatorid? ==
Moderaatorid on foorumi puhastajad ja korrastajad. Nad kustutavad ja muudavad solvavaid või segavaid teemasid ning tõstavad vale foorumi alla sattunud teema õige foorumi alla.

= Privaatsõnumid =
== Ma ei saa privaatsõnumeid saata! ==
Võib-olla ei ole sa sisse loginud. Kui oled sisse loginud, kuid ikkagi ei saa privaatsõnumeid saata, siis on administraator sul arvatavasti sõnumite saatmise ära keelanud. Võta ühendust administraatoriga, et täpsemalt teada saada.
== Ma saan spämm privaatsõnumeid! ==
Kontakteeru administraatoriga, ta võib spämmi ehk rämpsposti saatjal keelata privaatsõnumite saatmise.

= phpBB 2 Info =
== Kes selle foorumi kirjutas? ==
See foorum (algsel kujul) on kirjutatud ja autoriõigustega kaitstud [http://www.phpbb.com phpBB Group] poolt. See on saadaval vabavarana GNU General Public Licence alusel, vaata eespool antud linki, et rohkem infot saada.
== Miks siin ei ole X funktsiooni? ==
See tarkvara on kirjutatud ja litsentseeritud phpBB Group poolt. Kui sa arvad, et siia peaks lisama mõne funktsiooni, siis külasta phpBB Group lehekülge ja vaata, mida phpBB Group sellest arvab. Palun ära postita ideid phpBB foorumisse, kuna phpBB Group kasutab sourceforge-i uute võimaluste lisamise planeerimiseks. Loe phpBB Group-i foorumit ja vaata, kas äkki seda funktsiooni juba ei ole plaanis lisada mõnes järgnevas versioonis, kui ei ole, siis järgi seal antud juhiseid idee lisamiseks.

MediaWiki:Sidebar

2005-10-23T21:34:46Z

Madedog:

MediaWiki:Sidebar

2005-10-23T21:34:22Z

Madedog:

Arutelu:Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T21:05:51Z

Madedog:

==Kas on mõtet kõik KKK-d üheks pikaks teemaks kokku tõsta?==

Ma mõtlen, et siin teemas võiks ehk olla vaid kena ja ülevaatlik sisukord erinevatest küsimustest. Asju võiks grupeerida ehk kuidagi sedasi:

*Administraatorid; Moderaatorid; Erijärgud; Kasutajajärgud

*Postitamine (BBCode, HTML ja Smailid); postituse muutmine; Piltide lisamine postitustele; Küsitlused; Lukustatud teemad; Teadaanded; Ettepanekud; Soovitused; Allkirjad; Avatarid

*Privaatsõnumid

*Registreerumine; Sisselogimine; Parooli muutmine; PHPBB (Kes kirjutas HV Foorumi koodi, Miks ei ole HV Foorumis X funktsiooni)

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 23. oktoober 2005, kell 23.43 (EEST)

Lase käia :)
[[Kasutaja:Madedog|kutsa]]

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T20:38:40Z

Madedog: /* Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)? */

= Sisselogimine ja registreerumine =
== Miks ma ei saa sisse logida? ==
Kas sa oled ennast üldse kasutajaks registreerinud? Ega sa bannitud ei ole (sisselogimisel kuvatakse sulle vastav teade)? Kui sa oled bannitud, siis kontakteeru foorumi administraatoriga, et selgitada välja põhjus. Kui oled registreerunud ja bannitud ei ole, siis kontrolli oma kasutajatunnust ja parooli. Kui sul ikka ei õnnestu sisse logida, siis kontakteeru administraatoriga.

== Miks ma üldse peaksin registreeruma? ==
Registreeruma pead selleks, et saaksid postitada oma küsimusi/vastuseid. Lisaks sellele saavad ainult registreerunud kasutajad kasutada avatare, privaatsõnumeid, kasutajategruppe jms.

== Miks mind automaatselt välja logitakse? ==
Kui sa sisselogimisel ei märgista kasti "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan", siis teatud aja jooksul logitakse sind automaatselt välja. Sellega vähendatakse riski, et keegi võiks sinu kasutajakontot kuritarvitada. Kui sa ei soovi automaatset väljalogimist, siis märgista kast "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan" (NB! Seda funktsiooni ei ole soovitatav kasutada avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutites - koolis, raamatukogus, avalikus internetipunktis jne.).

== Kuidas peita oma online-olekut? ==
Oma profiili alt leiad valiku "tee oma online-i staatus nähtamatuks". Kui peidad oma online-oleku, siis "näevad" sinu kohalolekut ainult administraatorid (ja sa ise).

== Ma unustasin oma parooli, mida teha? ==
Sisselogimise lehel on nupp "ma unustasin oma parooli". Järgi ekraanil antud juhiseid ja peagi on probleem lahendatud.

== Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?! ==
Arvatavasti sisestasid sa vale kasutajatunnuse ja/või parooli. Kui asi ei ole selles, siis võta ühendust administraatoriga

= Kasutaja eelistused ja seaded =
== Kuidas muuta oma seadeid? ==
Kliki nupul "profiil", kõiki muudetavaid seadeid ja eelistusi saad muuta sealt.

= Erijärgud =
== Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)? ==
Otseselt seda ise muuta ei saa. Järk sõltub sinu postitatud sõnumite hulgast. Foorumisse läbustamine postituste lisamise ja kõrgema järgu omandamise nimel on mõttetu tegevus, kuna läbu kustutatakse. Samuti kahanevad postitatud sõnumite arv ja järk ning läbustajad võivad karistuseks saada foorumile ajutise juurdepääsupiirangu (Aeg Maha xx) või täieliku keelu (bänni)!

Märkimisväärsete saavutuste eest on jagatud ka mitmesuguseid eri''rank''e.
{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="100%"|

{| border=1 align=left cellpadding=4 cellspacing=0 style="margin: 0 0 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+ '''[[Hinnavaatlus| HV]] foorumi kasutajate staatused'''
|-
| '''Rank'''
| '''Ajapiir'''
| '''Postitusi'''
|-
| HV Guru
| üle 3 aasta
| vähemalt 4000
|-
| HV veteran
| üle 2 aasta
| vähemalt 2000
|-
| HV aktivist
| alla 2 aasta
| vähemalt 3000
|-
| Kreisi kasutaja
| üle 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV postitaja
| alla 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV kasutaja
| align="center"| -
| 200 kuni 999
|-
| HV vaatleja
| üle 1 aasta
| kuni 199
|-
| Uus kasutaja
| align="center"| -
| kuni 199
|-
|}
|}

== Aeg maha xx ==
Kasutaja ei saa teha uusi postitusi tihedamalt, kui xx minutilise ajavahega
== Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib? ==
Erijärguga koos saad PS-i, saatjaks erijärgu andja. Selles PS-is on põhjus ja aegumine kirjas!
Kui PS-i ära kustutad, siis ei pea enam keegi teadma, millal ning miks erijärgu said.
Pealegi sa ei ole ainuke - siin foorumis on üle 10000 registreerunud kasutaja!

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

== Kui kiiresti erijärgu maha saab? ==
Ilmselt valad õli tulle, kui 0,5h jooksul 3 kirja saadad - üks sapisem, kui teine. Sellise verbaalse lahtisuse jaoks on hoopis teine rohi: "Aeg Maha"++

Aegumisel kustutab automaatika su piirangud. See ei juhtu momentaalselt aga kui sa ka 2 tundi pärast aegumist ei saa midagi teha, võta ühendust administraatoriga!
== Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab.
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi

== Kuidas ma omale erijärgu saaksin? ==
Võimalusi on mitmeid:

* Tee palju teemaväliseid postitusi. Eriti kiiresti mõjub selline tegevus "Ärifoorumites"
* Solva kedagi
* Tee omale hästi suur avatar või allkiri
* jne.

= Avatar =
== Kuidas ma saan panna pilti (avatari) oma kasutajanime alla? ==
Avatar on sinu sõnumites nime all olev väike pilt, mis sind teistest eristab.
Pilt ega selle üksikud osad ei tohi liikuda, maks. mõõtmed 140x80 pikslit ja maks. faili suurus 6KB.
Avatarina ei tohi kasutada Hinnavaatluse foorumi emotikone (e. smiley'sid), nuppude pilte või mistahes muid foorumi välimust kopeerivaid elemente.
Kommunismi- ja natsisümboolika kasutamine HV foorumis on keelatud!

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 Piirangud avatari ja allkirja kohta.]
*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

== Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks? ===
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi
== Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla? ===
Kliki nupul "profiil", seal asub "avatari seadistused", järgi seal antud juhiseid. Kui sul profiilis avatari valikut ei ole, siis on see ilmselt keelatud.

= Allkiri =
Allkiri ehk signatuur lisatakse soovi korral sinu sõnumitele. Maks. 255 tähemärki! Allkiri võib olla maks. 3 standardsuuruses tähemärgi kõrgune.
Pildi sisestamisel allkirja:
Faili maht maks. 3KB (3072 baiti), pilt ei tohi liikuda ega mõõtmetelt liiga suur olla. Maks. mõõtmed on 200x40 pikslit, mitme pildi korral ei tohi mõõtmed ja kogumaht ületada eelmainitud piiranguid. Sisestatud pilt/pildid peab olema igal hetkel kättesaadav.

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

Lisainfo [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 siit]
Kehtivad piirangud leiab [http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php siit]

== Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi
== Kuidas lisada postitusele allkirja? ==
Esiteks pead sa profiilis omale allkirja salvestama. Teiseks pead sa märgistama sõnumi kirjutamise menüüs kasti "lisa allkiri". Kui tahad allkirja lisada kõikidele postitustele, siis märgista profiilis kast "Lisa kõigile postitustele minu allkiri".

= ID kaardiga autoriseerimine =
Sul on võimalik oma kasutaja ID-kaarti kasutades usaldusväärsemaks teha. Tegevus on ühekordne ning selle tulemusena ilmub Ärifoorumites sinu kirjade juurde ning profiili vastav logo: http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id.gif või http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id_black.gif (logo värvus sõltub valitud foorumi välimusest).
Selle jaoks pead sa läbima järgmised sammud:

* Sisesta ID-kaart lugejasse
* Ava sirvijas leht https://web.hinnavaatlus.ee/
* Logi sisse HV foorumi kasutajana
* Salvesta andmed
* Ette tuleb valge aken, sulge see

NB! Peale seda toimingut pead foorumisse uuesti sisse logima.

= Postitamisega seotud küsimused =
== Kuidas foorumisse postitada? ==
Registreeru kasutajaks, kui sa pole seda veel teinud. Logi sisse. Ava foorum, kuhu tahad postitada ja vajuta seal vastavat nuppu.
== Kuidas oma postitust muuta või kustutada? ==
Sa saad muuta ja kustutada ainult enda postitusi. Postitust saad muuta, kui klõpsad postituse päises oleval nupul "edit". Kui keegi on vahepeal jõudnud sinu postitusele vastata, siis lisatakse postituse lõppu kellaaeg ja kuupäev, millal sa seda postitust viimati muutsid ning mitmendat korda sa seda muutsid. Postitust saad kustutada ainult siis, kui keegi pole su postitusele veel vastanud.
== Küsitluse lisamine ==
Teemat algatades või teema esimest postitust muutes on seal "lisa küsitlus" vorm. Sinna kirjuta küsimus ja vastusevariandid. Vastusevariante saab lisada, kui kirjutad vastusevariandi ja klõpsad "lisa vastusevariant" nupul.
=== Küsitluse muutmine või kustutamine ===
Küsitlust saab muuta ja kustutada ainult siis, kui keegi pole küsitlusele veel vastanud. Kui keegi on juba vastanud, siis kontakteeru mõne moderaatori või administraatoriga.
=== Miks ma ei saa küsitlustele vastata ===
Küsitlustele saavad vastata ainult registreerunud kasutajad, et ära hoida ühe kasutaja mitmekordset hääletamist.

= Vormindus ja teemade tüübid =
== Mis on BBCode? ==
BBCode ehk BB-kood on HTMLi lihtsustatud teostus. BB-koodi kasutamise lubamise foorumis otsustab administraator. BB-koodi kasutamist võib keelata ka igal postitusel eraldi. BB-kood on sarnane HTMLiga, sildid (tags) on nurksulgudes [ ja ], see annab parema ülevaate, kuidas ja mis on kuvatud. BB-koodi lisamine klõpsatavate nuppude abil (sõnumi ankeedi kohal) on aga veelgi lihtsam.
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode Rohkem infot siit]
== Kas saab kasutada HTMLi? ==
EI! See on foorumi administraatori poolt ära keelatud.
== Mis on Smiley'd? ==
Smailid ehk emotikonid on väikesed pildid, millega sa võid väljendada oma emotsioone. Emotikone saab lisada postitusele märkide kombinatsioonidega (õnnelik - :) ja õnnetu - :( jne.) või klõpsates vastavale smailile postituse kirjutamise lehel.
== Kas postitusele saab lisada pilte? ==
Jah. Kasutades BB-koodi silti [img], saad oma postitusele lisada pilte. Rohkem informatsiooni [img] sildi (ingl. k. tag) kohta leiad [http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode#9 siit]
== Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused? ==
Need on tähtsad teemad, mida võivad algatada moderaatorid ja administraatorid, need teemad asuvad alati foorumi alguses.
== Mis on lukustatud teemad? ==
Lukustatud teemad on moderaatorite või administraatorite poolt mingil põhjusel lõpetatud teemad (st. sinna ei saa rohkem postitusi lisada ega seal hääletada).

= Kasutajate tasemed ja grupid =
== Kes on administraatorid? ==
Administraatorid on foorumi haldajad. Nendel on foorumis piiramatu võim kustutada/muuta/kasutajaid blokeerida ja ka kasutajagruppe/moderaatoreid lisada.
== Kes on moderaatorid? ==
Moderaatorid on foorumi puhastajad ja korrastajad. Nad kustutavad ja muudavad solvavaid või segavaid teemasid ning tõstavad vale foorumi alla sattunud teema õige foorumi alla.

= Privaatsõnumid =
== Ma ei saa privaatsõnumeid saata! ==
Võib-olla ei ole sa sisse loginud. Kui oled sisse loginud, kuid ikkagi ei saa privaatsõnumeid saata, siis on administraator sul arvatavasti sõnumite saatmise ära keelanud. Võta ühendust administraatoriga, et täpsemalt teada saada.
== Ma saan spämm privaatsõnumeid! ==
Kontakteeru administraatoriga, ta võib spämmi ehk rämpsposti saatjal keelata privaatsõnumite saatmise.

= phpBB 2 Info =
== Kes selle foorumi kirjutas? ==
See foorum (algsel kujul) on kirjutatud ja autoriõigustega kaitstud [http://www.phpbb.com phpBB Group] poolt. See on saadaval vabavarana GNU General Public Licence alusel, vaata eespool antud linki, et rohkem infot saada.
== Miks siin ei ole X funktsiooni? ==
See tarkvara on kirjutatud ja litsentseeritud phpBB Group poolt. Kui sa arvad, et siia peaks lisama mõne funktsiooni, siis külasta phpBB Group lehekülge ja vaata, mida phpBB Group sellest arvab. Palun ära postita ideid phpBB foorumisse, kuna phpBB Group kasutab sourceforge-i uute võimaluste lisamise planeerimiseks. Loe phpBB Group-i foorumit ja vaata, kas äkki seda funktsiooni juba ei ole plaanis lisada mõnes järgnevas versioonis, kui ei ole, siis järgi seal antud juhiseid idee lisamiseks.

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T20:37:38Z

Madedog:

= Sisselogimine ja registreerumine =
== Miks ma ei saa sisse logida? ==
Kas sa oled ennast üldse kasutajaks registreerinud? Ega sa bannitud ei ole (sisselogimisel kuvatakse sulle vastav teade)? Kui sa oled bannitud, siis kontakteeru foorumi administraatoriga, et selgitada välja põhjus. Kui oled registreerunud ja bannitud ei ole, siis kontrolli oma kasutajatunnust ja parooli. Kui sul ikka ei õnnestu sisse logida, siis kontakteeru administraatoriga.

== Miks ma üldse peaksin registreeruma? ==
Registreeruma pead selleks, et saaksid postitada oma küsimusi/vastuseid. Lisaks sellele saavad ainult registreerunud kasutajad kasutada avatare, privaatsõnumeid, kasutajategruppe jms.

== Miks mind automaatselt välja logitakse? ==
Kui sa sisselogimisel ei märgista kasti "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan", siis teatud aja jooksul logitakse sind automaatselt välja. Sellega vähendatakse riski, et keegi võiks sinu kasutajakontot kuritarvitada. Kui sa ei soovi automaatset väljalogimist, siis märgista kast "logi mind automaatselt sisse, kui ma foorumit külastan" (NB! Seda funktsiooni ei ole soovitatav kasutada avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutites - koolis, raamatukogus, avalikus internetipunktis jne.).

== Kuidas peita oma online-olekut? ==
Oma profiili alt leiad valiku "tee oma online-i staatus nähtamatuks". Kui peidad oma online-oleku, siis "näevad" sinu kohalolekut ainult administraatorid (ja sa ise).

== Ma unustasin oma parooli, mida teha? ==
Sisselogimise lehel on nupp "ma unustasin oma parooli". Järgi ekraanil antud juhiseid ja peagi on probleem lahendatud.

== Ma registreerusin kunagi, kuid ei saa enam sisse logida?! ==
Arvatavasti sisestasid sa vale kasutajatunnuse ja/või parooli. Kui asi ei ole selles, siis võta ühendust administraatoriga

= Kasutaja eelistused ja seaded =
== Kuidas muuta oma seadeid? ==
Kliki nupul "profiil", kõiki muudetavaid seadeid ja eelistusi saad muuta sealt.

= Erijärgud =
== Kuidas ma muudan oma kasutajajärku (rank)? ==
Otseselt seda ise muuta ei saa. Järk sõltub sinu postitatud sõnumite hulgast. Foorumisse läbustamine postituste lisamise ja kõrgema järgu omandamise nimel on mõttetu tegevus, kuna läbu kustutatakse. Samuti kahanevad postitatud sõnumite arv ja järk ning läbustajad võivad karistuseks saada foorumile ajutise juurdepääsupiirangu (Aeg Maha xx) või täieliku keelu (bänni)!

Märkimisväärsete saavutuste eest on jagatud ka mitmesuguseid eri''rank''e.
{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="100%"|

{| border=1 align=left cellpadding=4 cellspacing=0 style="margin: 0 0 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+ '''[[Hinnavaatlus| HV]] foorumi kasutajate staatused'''
|-
| '''Rank'''
| '''Ajapiir'''
| '''Postitusi'''
|-
| HV Guru
| üle 3 aasta
| vähemalt 4000
|-
| HV veteran
| üle 2 aasta
| vähemalt 2000
|-
| HV aktivist
| alla 2 aasta
| vähemalt 3000
|-
| Kreisi kasutaja
| üle 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV postitaja
| alla 1 aasta
| vähemalt 1000
|-
| HV kasutaja
| align="center"| -
| 200 kuni 999
|-
| HV vaatleja
| üle 1 aasta
| kuni 199
|-
| Uus kasutaja
| align="center"| -
| kuni 199
|-
|}
|}

=== Aeg maha xx ===
Kasutaja ei saa teha uusi postitusi tihedamalt, kui xx minutilise ajavahega
=== Kes mulle erijärgu pani, miks ma erijärgu sain, kaua see kehtib? ===
Erijärguga koos saad PS-i, saatjaks erijärgu andja. Selles PS-is on põhjus ja aegumine kirjas!
Kui PS-i ära kustutad, siis ei pea enam keegi teadma, millal ning miks erijärgu said.
Pealegi sa ei ole ainuke - siin foorumis on üle 10000 registreerunud kasutaja!

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

=== Kui kiiresti erijärgu maha saab? ===
Ilmselt valad õli tulle, kui 0,5h jooksul 3 kirja saadad - üks sapisem, kui teine. Sellise verbaalse lahtisuse jaoks on hoopis teine rohi: "Aeg Maha"++

Aegumisel kustutab automaatika su piirangud. See ei juhtu momentaalselt aga kui sa ka 2 tundi pärast aegumist ei saa midagi teha, võta ühendust administraatoriga!
=== Kuidas ma oma erijärgust lahti saaksin? ===
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab.
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi

=== Kuidas ma omale erijärgu saaksin? ===
Võimalusi on mitmeid:

* Tee palju teemaväliseid postitusi. Eriti kiiresti mõjub selline tegevus "Ärifoorumites"
* Solva kedagi
* Tee omale hästi suur avatar või allkiri
* jne.

= Avatar =
== Kuidas ma saan panna pilti (avatari) oma kasutajanime alla? ==
Avatar on sinu sõnumites nime all olev väike pilt, mis sind teistest eristab.
Pilt ega selle üksikud osad ei tohi liikuda, maks. mõõtmed 140x80 pikslit ja maks. faili suurus 6KB.
Avatarina ei tohi kasutada Hinnavaatluse foorumi emotikone (e. smiley'sid), nuppude pilte või mistahes muid foorumi välimust kopeerivaid elemente.
Kommunismi- ja natsisümboolika kasutamine HV foorumis on keelatud!

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 Piirangud avatari ja allkirja kohta.]
*[http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php Nimekiri piiratud õigustega foorumikasutajatest.]

== Kuidas ma avatari kasutamise õiguse tagasi saaks? ===
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi
== Kuidas ma saan panna pildi (avatari) kasutajanime alla? ===
Kliki nupul "profiil", seal asub "avatari seadistused", järgi seal antud juhiseid. Kui sul profiilis avatari valikut ei ole, siis on see ilmselt keelatud.

= Allkiri =
Allkiri ehk signatuur lisatakse soovi korral sinu sõnumitele. Maks. 255 tähemärki! Allkiri võib olla maks. 3 standardsuuruses tähemärgi kõrgune.
Pildi sisestamisel allkirja:
Faili maht maks. 3KB (3072 baiti), pilt ei tohi liikuda ega mõõtmetelt liiga suur olla. Maks. mõõtmed on 200x40 pikslit, mitme pildi korral ei tohi mõõtmed ja kogumaht ületada eelmainitud piiranguid. Sisestatud pilt/pildid peab olema igal hetkel kättesaadav.

Administraatoritel on õigus reegleid või häid tavasid rikkuvatel kasutajatel allkirja kasutamine keelata.

Lisainfo [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=89881 siit]
Kehtivad piirangud leiab [http://foorum.hinnavaatlus.ee/restricted_users.php siit]

== Kuidas ma oma allkirja kasutamise õiguse tagasi saaks? ==
Kõige lihtsam - oota kuni aegumine täis saab
Kui aegumist ei ole (märgitud "käsitsi"), pead erijärgu panijaga ühendust võtma ning siis selgub, mis saab edasi
== Kuidas lisada postitusele allkirja? ==
Esiteks pead sa profiilis omale allkirja salvestama. Teiseks pead sa märgistama sõnumi kirjutamise menüüs kasti "lisa allkiri". Kui tahad allkirja lisada kõikidele postitustele, siis märgista profiilis kast "Lisa kõigile postitustele minu allkiri".

= ID kaardiga autoriseerimine =
Sul on võimalik oma kasutaja ID-kaarti kasutades usaldusväärsemaks teha. Tegevus on ühekordne ning selle tulemusena ilmub Ärifoorumites sinu kirjade juurde ning profiili vastav logo: http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id.gif või http://foorum.hinnavaatlus.ee/images/id_black.gif (logo värvus sõltub valitud foorumi välimusest).
Selle jaoks pead sa läbima järgmised sammud:

* Sisesta ID-kaart lugejasse
* Ava sirvijas leht https://web.hinnavaatlus.ee/
* Logi sisse HV foorumi kasutajana
* Salvesta andmed
* Ette tuleb valge aken, sulge see

NB! Peale seda toimingut pead foorumisse uuesti sisse logima.

= Postitamisega seotud küsimused =
== Kuidas foorumisse postitada? ==
Registreeru kasutajaks, kui sa pole seda veel teinud. Logi sisse. Ava foorum, kuhu tahad postitada ja vajuta seal vastavat nuppu.
== Kuidas oma postitust muuta või kustutada? ==
Sa saad muuta ja kustutada ainult enda postitusi. Postitust saad muuta, kui klõpsad postituse päises oleval nupul "edit". Kui keegi on vahepeal jõudnud sinu postitusele vastata, siis lisatakse postituse lõppu kellaaeg ja kuupäev, millal sa seda postitust viimati muutsid ning mitmendat korda sa seda muutsid. Postitust saad kustutada ainult siis, kui keegi pole su postitusele veel vastanud.
== Küsitluse lisamine ==
Teemat algatades või teema esimest postitust muutes on seal "lisa küsitlus" vorm. Sinna kirjuta küsimus ja vastusevariandid. Vastusevariante saab lisada, kui kirjutad vastusevariandi ja klõpsad "lisa vastusevariant" nupul.
=== Küsitluse muutmine või kustutamine ===
Küsitlust saab muuta ja kustutada ainult siis, kui keegi pole küsitlusele veel vastanud. Kui keegi on juba vastanud, siis kontakteeru mõne moderaatori või administraatoriga.
=== Miks ma ei saa küsitlustele vastata ===
Küsitlustele saavad vastata ainult registreerunud kasutajad, et ära hoida ühe kasutaja mitmekordset hääletamist.

= Vormindus ja teemade tüübid =
== Mis on BBCode? ==
BBCode ehk BB-kood on HTMLi lihtsustatud teostus. BB-koodi kasutamise lubamise foorumis otsustab administraator. BB-koodi kasutamist võib keelata ka igal postitusel eraldi. BB-kood on sarnane HTMLiga, sildid (tags) on nurksulgudes [ ja ], see annab parema ülevaate, kuidas ja mis on kuvatud. BB-koodi lisamine klõpsatavate nuppude abil (sõnumi ankeedi kohal) on aga veelgi lihtsam.
[http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode Rohkem infot siit]
== Kas saab kasutada HTMLi? ==
EI! See on foorumi administraatori poolt ära keelatud.
== Mis on Smiley'd? ==
Smailid ehk emotikonid on väikesed pildid, millega sa võid väljendada oma emotsioone. Emotikone saab lisada postitusele märkide kombinatsioonidega (õnnelik - :) ja õnnetu - :( jne.) või klõpsates vastavale smailile postituse kirjutamise lehel.
== Kas postitusele saab lisada pilte? ==
Jah. Kasutades BB-koodi silti [img], saad oma postitusele lisada pilte. Rohkem informatsiooni [img] sildi (ingl. k. tag) kohta leiad [http://foorum.hinnavaatlus.ee/faq.php?mode=bbcode#9 siit]
== Mis on teadaanded ning ettepanekud või soovitused? ==
Need on tähtsad teemad, mida võivad algatada moderaatorid ja administraatorid, need teemad asuvad alati foorumi alguses.
== Mis on lukustatud teemad? ==
Lukustatud teemad on moderaatorite või administraatorite poolt mingil põhjusel lõpetatud teemad (st. sinna ei saa rohkem postitusi lisada ega seal hääletada).

= Kasutajate tasemed ja grupid =
== Kes on administraatorid? ==
Administraatorid on foorumi haldajad. Nendel on foorumis piiramatu võim kustutada/muuta/kasutajaid blokeerida ja ka kasutajagruppe/moderaatoreid lisada.
== Kes on moderaatorid? ==
Moderaatorid on foorumi puhastajad ja korrastajad. Nad kustutavad ja muudavad solvavaid või segavaid teemasid ning tõstavad vale foorumi alla sattunud teema õige foorumi alla.

= Privaatsõnumid =
== Ma ei saa privaatsõnumeid saata! ==
Võib-olla ei ole sa sisse loginud. Kui oled sisse loginud, kuid ikkagi ei saa privaatsõnumeid saata, siis on administraator sul arvatavasti sõnumite saatmise ära keelanud. Võta ühendust administraatoriga, et täpsemalt teada saada.
== Ma saan spämm privaatsõnumeid! ==
Kontakteeru administraatoriga, ta võib spämmi ehk rämpsposti saatjal keelata privaatsõnumite saatmise.

= phpBB 2 Info =
== Kes selle foorumi kirjutas? ==
See foorum (algsel kujul) on kirjutatud ja autoriõigustega kaitstud [http://www.phpbb.com phpBB Group] poolt. See on saadaval vabavarana GNU General Public Licence alusel, vaata eespool antud linki, et rohkem infot saada.
== Miks siin ei ole X funktsiooni? ==
See tarkvara on kirjutatud ja litsentseeritud phpBB Group poolt. Kui sa arvad, et siia peaks lisama mõne funktsiooni, siis külasta phpBB Group lehekülge ja vaata, mida phpBB Group sellest arvab. Palun ära postita ideid phpBB foorumisse, kuna phpBB Group kasutab sourceforge-i uute võimaluste lisamise planeerimiseks. Loe phpBB Group-i foorumit ja vaata, kas äkki seda funktsiooni juba ei ole plaanis lisada mõnes järgnevas versioonis, kui ei ole, siis järgi seal antud juhiseid idee lisamiseks.

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:20:16Z

Madedog:

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:19:54Z

Madedog: /* Aeg maha xx */

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:19:43Z

Madedog: /* Erijärgud */

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:19:15Z

Madedog:

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:17:24Z

Madedog:

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:15:34Z

Madedog:

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:15:08Z

Madedog:

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:13:29Z

Madedog:

Korduma Kippuvad Küsimused

2005-10-23T18:10:10Z

Madedog:

Kategooria:HV

2005-10-23T18:00:57Z

Madedog:

Korduma Kippuvad Küsimused ning näpunäited Hinnavaatluse edukaks kasutamiseks.

Esileht

2005-10-23T17:59:42Z

Madedog:

__NOTOC__
'''Tere tulemast Hinnavaatlus.ee Vikisse.'''

Siit leiate vastuseid levinumatele küsimustele, mis puudutavad [http://www.hinnavaatlus.ee Hinnavaatlust] ja [http://foorum.hinnavaatlus.ee Hinnavaatluse foorumit].

{| cellspacing="0" style="border:0px;margin-right:10%;"
|- valign="top"
|width="60%"|

= Sisu: =

*'''[[:Category:HV|Hinnavaatlus]]'''
*'''[[:Category:Andmeside|Andmeside]]'''
*'''[[:Category:Tarkvara]]'''
*'''[[:Category:Riistvara]]'''
*'''[[:Category:Turvalisus]]'''
*'''[[:Category:Mõisted]]'''
*'''[[:Category:Muu]]'''

*'''[[:Category:KKK|Korduma kippuvad küsimused]]''' - Hinnavaatluse Foorumi KKK
*'''[[:Category:Kasulikud Näpunäited|Kasulikud Näpunäited]]'''
*'''[[:Category:Üldine|Üldine]]''' - Üldised faktid ja artiklid mis ei käi ei KKK ega näpunäidete alla.

'''Muu:'''

[[Viki kirjutamine]] 
[[Kuidas saada Viki kirjutajaks]] 
[[Ettepanekud/TODO]]

'''Kes kirjutavad Vikit?'''

Hinnavaatlus.ee Vikit kirjutavad kõik, kes on mainitud [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumi grupis "wiki"]. Selline teguviis tagab esitatud andmete korrektsuse ning ka selle, et pahateod on lihtsamalt ärahoitavad. 

|width="24px"|
   
|width="40%"|
= Uudised: =
'''Kraanid kinni''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 
Nüüdsest on Viki muutmine võimalik [http://foorum.hinnavaatlus.ee/groupcp.php?g=21801 Hinnavaatluse foorumis grupiga Wiki liitudes]. Liitudes selle grupiga, saad koheselt siin sisse logida oma Hinnavaatluse kasutajanime ja parooliga. Hetkel on ka anonüümne muutmine võimalik.
----
'''Viki kohal''' 
Esmaspäev, 17. Oktoober 
Nüüdseks on Viki ilusasti HV serveris, ootamas sisu ja järge. Siiamaani tundub, et projekt edeneb jõudsasti ning jagub ka entusiaste kes sisu lisaksid.
----
|}

MediaWiki:Destfilename

2005-10-23T17:22:50Z

Madedog:

Sihtfailinimi.

MediaWiki:Blockiptext

2005-10-23T17:21:07Z

Madedog:

Kasutage ülalolevat vormi et blokeerida kirjutusõigus
konkreetselt IP aadressilt.
Seda tuleks teha ainult vandlismi ärahoidmiseks ning
vastavuses [[Wikipedia:Policy|Wikipeedia poliisiga]].
Täitke ära konkreetne põhjus (näiteks mõne vandaliseeritud
lehekülje tsitaat).