Hinnavaatlus.ee Wiki - Kasutaja kaastööd [et]

CMD ja BAT - nipid ja trikid

2005-11-28T12:19:36Z

Death: /* Sissejuhatus ja tavapärane disklaimer */

[[Category:Programmeerimine]]

==CMD.EXE ja COMMAND.COM interpretaatoritele skriptimise nippe ja trikke==

''"All hope abandon, ye who enter here!"''
 Dante Alighieri, The Divine Comedy

===Sissejuhatus ja tavapärane disklaimer===

*Käesolev juhend ei pretendeeri vähimalgi määral olema skritpima õppimise juhend algajatele, kuigi sissejuhatuses on toodud mõned selgitavad märkused. Eelkõige peaks see olema valmis skriptijuppide kogu, mida algaja skriptija saab mõne keerukama tüüpülesande jaoks kasutada lihtsalt copy-paste abil.

*CMD ja COMMAND süntaks on erakordselt jube ja kultiveerib erakordselt halbu programeerimisharjumusi (eeldefineerimata muutujate kasutamine, tüübistamata muutujad, GOTO kasutamine jne.) Teid on hoiatatud!

*koodinäite ette paigutatud COMMAND tähendab, et antud skript on ühilduv command.com ja cmd.exe interpretaatoritega. Märge CMD tähistab ainult cmd.exe ühilduvat koodi. Märge META tähistab metasüntaksis koodi. Näidetes leiduvad '''foo''' ja '''bar''' on üldlevinud metasüntaktilised muutujad. Eesti keeli: neid võib kasutada vabalt valitavate nimega failide, muutujate, alamprotseduuride jms. tähistamiseks või metasüntaksis kirjutatud näidetes.

====COMMAND.COM====
MS-DOS operatsioonisüsteemi kestaks (shell) on käsuinterpretaator nimaga command.com. Command.com suhtleb kasutajaga dialoogrezhiimis (peale sisestusklahvi ENTER vajutamist täidetakse koheselt antud käsk ja väljastatakse tulemus). Command.com on UNIXist tuntud kestprogrammidega (bash, tcsh, sh, korn jne) võrreldes üsna primitiivne samuti on tema utiliitide komplekt kehvapoolne (puuduvad näiteks mõistlikud stringitöötluse vahendid, samuti pole standardsed sisend-väljundvood mõistlikult lahendatud jne.) Siiski on command.com abil võimalik ühte-teist korda saata. Abiks on siinkohal command.com oskus töödelda käske nn. "batch" rezhiimis.
Command.com interpretaatorisse ehitatud sisekäsud (näiteks DIR, COPY, DEL jne.) ja eraldi programmidena realiseeritud väliskäsud (MODE, APPEND jne.) moodustavad DOSi käsustiku.
Kõiki DOSi sise ja väliskäske, samuti suvalisi käivitusfaile saab panna spetsiaalsesse skriptifaili (batch faili), mida command.com ridahaaval interpreteerib. Sellel rezhiimil täidetakse kõik käsud järjest, nii nagu nad failis on ja väljatatakse tulemused. Faili laiend peab olema .BAT, sest mingil veidral põhjuselt tavatsevad kõik Microsfti operatsioonisüsteemid otsustada faili sisu üle tema laiendi alusel.
Command.com on olemas ka Windows 9x seeria operatsioonisüsteemides. Command.com on 16-bitine käsuinterpretaator mis töötab real-modes v. Windowsi keskonnast käivitades virtual-real modes.

====CMD.EXE====
Koos täielikult 32bitise operatsioonisüsteemiga (NT 3.51) laskis Microsoft välja ka uue - 32bitise käsuinterpretaatori CMD. Kahjuks puudub mul täpsem informatsioon NT 3.51 eripärade kohta, seetõttu kehtib kõik järgnev NT4 ja uuemate (2K, XP, 2K3) kohta. CMD käsustik on command.com käskude ülemhulk. Eesti keeli: CMD oskab kõike seda mis COMMAND ja veel palju rohkem. Vahel nimetatakse CMD kasutamist ekslikult "DOSi käskudeks". See on vale, sest CMD on täisvereline 32bitine katstud rezhiimi kestprogramm - tõsi küll, harjumuspärastest Windowsi programmidest eristab teda graafilise liidese puudumine. Windows NT seeria koosseisus on olemas ka vana command.com mida jooksutatakse DOSi emulatsioonirezhiimil, aga ilma erivajaduseta pole põhjust seda kasutada. Ka CMD oskab käsujadasid täita "batch" rezhiimis. CMD käsuskripti laiendina on soovitav kasutada .CMD, siis teab süsteem, et skripti interpreteerimiseks tuleks kindlasti kasutada CMD.EXE interpretaatorit.
CMD laiendatud võimalused, olgugi napid, annavad juba lihtsama interpreteeriva programeerimiskeele võimekuse välja.

====Millal on otstarbekas käsuskripte kasutada.==== Ilmselt siis kui me soovime automatiseerida mõnda lihtsamat korduvat tegevust, mille jaoks pole mõtet hakata "päris" programmi kirjutama. Või soovime korduvalt teostada mõnda ülesannet mille tarbeks operatsioonisüsteemis on utiliit juba olemas, lihtsalt tema töö tuleks automatiseerida. Näiteks: mingi hosti korduv pingimine ja võrgukatkestuse korral häire saatmine. Failide massiline kopeerimine -- lihtsamat sorti varundus, suure hulga failide ümber nimetamine kindlate reeglite alusel vms. Samuti on CMD skript abiks Windows Active Directory administreerimisel. Microsoft ise soovitab selleks otstarbeks kasutada Windows Scripting Host interpretaatorile kirjutatud VBScripti, kuid siin on yks pisikene "AGA". Vahel on tarvis kõikides domeeni kuuluvates masinates jooksutada mingeid käske kellegi kõvema kui kasutaja õigustes. Selle jaoks pakub AD võimalust jooksutada skripte arvuti käivitamisel lokaalse kasutaja SYSTEM õigustes. Paraku - startupi ajal pole Windows Scripting Host veel laetud ja meil puudub keskkond/interpretaator VBScritpi täitmiseks. Kasutada saame CMD skripte. CMD/BAT skripti on ka lihtne muuta. Teda ei kompileerita kunagi - igal täitmisel loeb interpretaator skritpi rea kaupa, tõlgib rea "masinakeelde", täidab ja väljastab tulemuse.

Sissejuhatuse lõpetuseks veel klassikaline näiteprogramm
 COMMAND
@ECHO OFF
ECHO Hello World
Esimene rida seab interpretaatori töörezhiimile kus väljastatakse ainult see mida käskudel öelda on (vaikimisi väljastab interpretaator muidu ka käsud). Teine rida väljastab teksti "Hello World".
Asudes tõsisemalt skriptima, on @ECHO OFF mõtekas esialgu välja kommmenteerida, et tõrgete tekkimisel näha, millise rea täitmisel viga tekkis.
 COMMAND
REM @ECHO OFF
ECHO Hello World
REM on lühend inglise keelsest sõnast REMARK ja tähistab kommentaari.

==Nipid ja Trikid==

===Kuidas tekitada tühja faili===

Enamasti kasutatakse selleks umbes niisugust rida:
 COMMAND
echo. > foo.bar
Tegelikult annab see rida väära st. ülesande tingimustega kokkusobimatu tulemuse, kuna silma järgi tyhjas failis on tegelikult yks reavahetus <tt>0x0D 0x0A</tt>.
Õige tulemuse annab niisugune kood:
 COMMAND
copy NUL foo.bar
Nüüd saame me tõesti tühja faili. Paar sõna selgituseks: NUL on spetsiaalfail, mis oma käitub samamoodi nagu *NIX /dev/null. Tegemist on failiga kuhu võib lõpmatult andmeid saata, see fail ei saa iialgi täis, samuti ei saa sealt midagi tagasi. Omamoodi arvuti "must auk". Erinevalt looduslikust "mustast august", kust tõesti midaga tagasi ei saa on NUL natukene viisakam. Igale katsele temast midagi lugeda vastatakse viisakalt faililõpusümboliga. Ehk NUL ütleb meile: "mittemidagi, mida ma sulle ei anna, sai siinkohas otsa, seega paneme faili nüüd viisakalt kinni". Õnneks see ongi täpselt see mida meil vaja on.

===Kataloog ehk appi ma olen eksinud===
Jooksvat kataloogi säilitatakse muutujas %cd%
 CMD
echo %cd%
Seame töökataloogiks oma valitud kataloogi ja pärast skripti töö lõppu pöördume tagasi jooksvasse kataloogi
 CMD
PUSHD %SYSTEMROOT%
ECHO %CD%
POPD
Antud näites kasutame keskkonnamuutujat %SYSTEMROOT% ehk kataloogi kuhu Windows on paigaldatud. Kasutada võib mistahes olemasolevat kataloogi C:\foo\bar. Eriti kasulikuks teeb selle käsu asjaolu, et kasutada on võimalik ka UNC kujul võrguteesid \\foo\bar\fubar mille kasutamist skriptides interpretaator ei luba (PUSHD otsib automaatselt vaba kettatähise ja monteerib selle ajutiselt külge, et skript saaks kasutada "klassikalist" teed. POPD vabastab monteeringu).
 CMD
PUSHD \\foo\bar
ECHO %CD%
POPD

===Rekursiivne DIR===
Soovime nimekirja kõigist failidest mis asuvad puus jooksvas kataloogist allapoole (ehk kõigi failide ja alamkataloogide failide listing). Siin on võimalik ära kasutada rekursiivse kopeerimisutiliidi, xcopy, võtit /L mis faile ei kopeeri vaid väljastab ainult nimekirja failides mida ta kopeeriks.
 CMD
FOR /F "tokens=1 delims=->" %A IN ('xcopy /L /F /E /S /H /R /C /Y *.* %TEMP%') do echo %A
For tsükkel on vajalik selleks, et xcopy väljundist kujul <tt>source -> destination</tt> eemadalda meie jaos mittevajalik "destination" osa.
Huvitavaid lisavõimalusi pakub xcopy võti /D millega saab otsingule seada alampiiri, millest ajaliselt vanemaid faile ignoreeritakse.
Xcopy käsu "destinationiks" sobib MISTAHES relaaselt eksisteeriv kataloog.

===Muutujate hilistatud väärtustamine===

CMD interpretaatoril on jabur komme asendada muutjad nende väärtustega, mitte siis, kui koodirida täidetakse vaid siis kui rida interpreteerimiseks ja täitmiseks mällu loetakse. Tegelikult on võimalik sundida CMD-d käituma "päris" interpretaatorite moodi - muutujad asendadatakse nende väärtustega interpreteerimise käigus. Paraku ei ole Microsofti programeerijad suutnud vastavat algoritmi korralikult implementeerida ja "hilistatud väärtustamise" rezhiimis on koodi täitmine väga aeglane. Seetõttu on see võimalus vaikimisi välja lülitatud. Sisse on seda võimalik lülitada, kutsudes CMD välja võtmega /V
CMD /V:ON
Jäigalt saab hilistatud väärtustamise sisse lülitada muutes registry võtmete
HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\Command Processor\DelayedExpansion
(süsteemselt) või
HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Command Processor\DelayedExpansion
(kasutajapõhiselt) väärtust 0x0 (disabled) või 0x1 (enabled)
Viimane tegevus pole siiski soovitav, sest nagu öeldud - skripti interpreteerimine muutub KORDADES aeglasemaks. Hilistatud väärtustamise kasutamiseks on mõtekas võtmega /V:ON välja kutusuda alamshell ja tulemused tagastada failis (alamshell ei päranda muutujaid vanemale!).

Vaatleme niisugust näidet:
 CMD
set LIST=
for %i in (*) do set LIST=%LIST% %i
echo %LIST%
Tundub, et meie muutuja <tt>%LIST%</tt> väärtuseks peaks saama jooksvas kataloogis asuvate failide nimekiri. Ometi näeme me muutjas <tt>%LIST%</tt> sees ainult viimast leitud faili. Miks? Sest CMD väärtustab <tt>%LIST%</tt> FOR-tsükli lugemisel (sel hetkel sisaldab see tühja väärtust), mitte täitmisel.
Meil oleks tarvis, et <tt>%LIST%</tt> saaks väärtuse FOR-tsükli IGAL täitmisel. Siin tulebki appi hilistatud väärtustamise rezhiim:
 CMD /V:ON
set LIST=
for %i in (*) do set LIST=!LIST! %i
echo %LIST%
See skript annab juba oodatud tulemuse. Paneme tähele, et lisaks sellele, et meil on interpretaator vaja välja kutsuda õige võtmega, tuleb ka "hilistatud" muutuja välja kutsuda teist moodi kui "tavaline" muutuja -- <tt>!LIST!</tt>
Hilistatud muutujaid kasutatakse siis kui <tt>IF-(foo)</tt> või <tt>FOR-DO</tt> skoobis on tarvilik väärtustada muutuja ja siis muutuja väärtust samas skoobis uuesti kasutada.

Võrguseadmete tüübid ja liigitus

2005-11-14T10:42:52Z

Death: /* Võrgulüliti */

[[Kategooria:Kasulikud Näpunäited]]
[[Kategooria:Andmeside]]
[[Kategooria:Füüsilise kihi juhendid]]
Võtaks ette järjekordse segase asja - kõik need kaablipuntrasse mattunud lapikud kastid kapinurgas ja muu võrgundusega seotud kraami - ja prooviks neist mingi lihtsurelikule arusaadava süsteemi moodustada. Seda ülesannet raskendab tootjate omavaheline kemplemine, mis muuhulgas väljendub sama asja nimetamises eri nimedega, ning tehnika järelejätmatu areng, mis tingib sõnade tähenduse kiire nihkumise. Kuid proovime siiski, abiks sõnastikud ja standardid.
==Mis on hub, router, switch...==
Alustame kõige lihtsamast võrgust: kaks arvutit on omavahel ühendatud kaabli abil. Laskumata üksikasjadesse selle kaabli iseloomu või teda mööda liikuvate protokollide kohta, võime öelda, et lisaks arvutitele ja kaablile läheb kummagi arvuti juures tarvis veel üht asja: võrguadapterit (''network adapter'', ''network interface card'', ''NIC''). See on tavaliselt lisaplaadina, sülearvutite jaoks sageli ka PC-kaardina realiseeritud või siis emaplaadile integreeritud seade, mis ühendab arvuti (või muu seadme, näiteks printeri) kohtvõrguga. Kasutaja jaoks on võrguadapterist näha enamasti vaid pistikud, kas siis telefonipistikut meenutav RJ-45 telefonikaablit meenutava bifilaarkaabli (twisted-pair cable) jaoks või teleri antennipistikut meenutav BNC antennikaablit meenutavale koaksiaalkaablile (coaxial cable). Muuseas, bifilaarkaabli kohta ütlevad paljud keerdpaar (''twisted pair'', sünonüüm bifilaar), mis on vaid veidi ebatäpne. Asi selles, et kaablis võib olla ja nt telefonikaablis enamasti ongi mitu paari. Keerdpaar tähistab rangelt võttes üht sellist paari ja bifilaarkaabel kogu kaablit koos võimalike kaitsekihtide ja muuga.

Igal asjal on piirid, muuhulgas ka kaabli pikkusel. Kui arvutid asuvad teineteisest liiga kaugel, paneme vahele järguri ehk repiiteri (''repeater''), mis võimendab ja puhastab signaali enne edastamist. Järgur töötab OSI protokollistiku kõige madalamal, füüsilisel tasemel, ega tea midagi edastatavatest andmetest. Tema võimendab elektrilisi impulsse.

==Arendame võrku edasi ning lisame veel ühe arvuti==
Kõige odavam viis seda teha on asendada tavaline järgur mitmepordilise järguri ehk jaoturiga (multiport repeater, hub), mis erineb järgurist peamiselt portide arvu poolest - tal on neid 8, 16 vms.

Jaotureid on mitmesuguseid. Lihtsaim ehk passiivne jaotur (''passive hub'') käitub sisuliselt harukarbina, kuid tänapäeval on rohkem levinud mitmesugused edasiarendused, kus lisatud on haldus- ja seirefunktsioone - aktiivsed jaoturid (intelligent hub, manageable hub).

Kui anda jaoturile ka aadresside lugemise võime ning panna ta edastama saadetisi ainult vajalikele portidele, saame kommuteeriva jaoturi (''switching hub'').

Token Ringi võrgus kasutatakse jaoturi kohta ka lühendit MAU (''Multistation Access Unit''). Etherneti võrgus tähendab MAU jälle midagi muud - ''Media Access Unit'' on seal sama mis transiiver (''tranceiver'') ehk see tavaliselt võrguadapteri koosseisu kuuluv lülitus, mis otseselt saadab signaale võrgukaablisse ja võtab neid sealt vastu.

Sageli kasutatakse jaoturite kohta veel sõna kontsentraator (''concentrator'', ''shared media concentrator''). See on samuti põhimõtteliselt õige, sest jaotur on üks kontsentraatori liike. Viimane sõna on tegelikult palju vanem ja tähistab kanalite koondamisega tegelevat seadet üldisemas mõttes, mh nt seadet, mis Interneti teenusepakkuja juures surub üksikud modemiliinid kiiremale rendiliinile kokku.
Kui võrk kasvab

Lihtsuse huvides eeldame, et kohtvõrgu protokoll on Ethernet. See protokoll töötab liikluse ja põrke tuvastamise abil, st iga jaam üritab saata, kui tal tekib selleks vajadus ning kandja on parajasti vaba. Iga saadet kuulevad kõik teised jaamad. Kui kaks jaama saadab ühel ajal, tekib põrge (''collision''), mõlemad lõpetavad saatmise, ootavad juhusliku ajavahemiku ja proovivad uuesti, lootuses et teine jaam ootas teistsuguse aja.

Nii lihtsaima kahearvutilise võrgu kui ka kontsentraatori kasutamise puhul jagavad kõik jaamad ühist edastuskeskkonda, teiste sõnadega kuuluvad samasse põrkedomeeni (''collision domain'') - kõigi jaamade saatekatsed võivad üksteisega põrkuda. Kui võrgu koormatus (''utilization'') on suurusjärgus paar-kolmkümmend protsenti või alla selle, siis töötab süsteem hästi. Koormuse kasvades hakkavad üha olulisemat osa võrguliiklusest moodustama põrked, tehes võrgu lõpuks täiesti töövõimetuks.

Lahendus on jaotada võrk väiksemateks segmentideks (segment) ning edastada ühest segmendist teise ainult see osa liiklusest, mis tõesti on sinna adresseeritud. Kui segmendid mõistlikult koostada, püsib enamus liiklust ühe segmendi (nt osakonna või projektirühma) piires ning võrgu kõigi osade koormatus langeb korralikku funktsioneerimist võimaldavale tasemele. Segmenteerimist võimaldavad seadmed on kommutaatorid, sillad ja marsruuterid.

==Võrgulüliti==
Võrgulüliti (''switch'') istub kohtvõrgu keskel umbes nagu ülalvaadeldud kontsentraator, kuid edastab liiklust ainult nendele portidele, mis seda vajavad. Kommutaatori porti võib olla ühendatud kas üksainus jaam, mitmest jaamast koosnev jaoturiga segment, või teine kommutaator. Kommutaator töötab OSI mudeli teisel, lülikihil.

Niisiis, võrgulüliti ühendab lahti põrkedomeenid, vähendades põrgete arvu. Kuid levisaated (broadcast) ja multisaated (''multicast''), vastavalt kohtvõrgu kõigile või mitmele andmejaamale adresseeritud saadetised, jõuavad ikka kogu võrguni. See pole suure võrgu puhul vältimatult hea, sest selliste saadetistega peavad siis tegelema kogu võrgu kõik jaamad. Kui niisugune liiklus hakkab üle pea kasvama, võib võrgu segmenteerida ka selles mõttes - jaotada ta eri levidomeenideks (''broadcast domain''). Mängu tulevad marsruuterid.

[[Hallatav_V%C3%B5rgul%C3%BCliti_%28Managed_Switch%29_ja_selle_lisav%C3%B5imaluste_l%C3%BChikirjeldus | Switchidest põhjalikumalt]]

==Marsruuter==
Marsruuter (''router'') on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv.

Muuseas, sõna router hääldus "ruuter" pärineb briti inglise keelest. Ameeriklased ütlevad "rauter".

Marsruuter võib olla realiseeritud kas riistvaras või tarkvaras. Alguses olid levinud viimased, st marsruuter oli lihtsalt ühendatavates arvutites töötav firmapärane tarkvarajupp, mis oskas ümber käia selle konkreetse süsteemi protokollidega. Seejärel said populaarseks universaalsed riistvaralised marsruuterid, kuid nüüd hakkab ajaloospiraalile jälle täisring peale saama: esiteks on protsessorid piisavalt kiired, et marsruutimisega muu töö kõrvalt hakkama saada, ja teiseks on protokollide paljusus kokku kuivanud, väga paljudele piisab IP-st ja IPX-ist.

Marsruuterid töötavad OSI mudeli kolmandal, võrgukihil. See tähendab, et nad saavad aru kaadrites sisalduvatest pakettidest ning on võimelised neid "ümber pakendama". Näiteks kui Token Ringi pordilt tuleb sisse IPX-pakett Token Ringi kaadris, siis marsruuter oskab selle paketi väljastada Etherneti kaadris Etherneti pordile. Pakettide endi sisu kallale marsruuterid üldjuhul ei kipu.

==Sillad ja muud==
Kui aga on kasutusel mittemarsruuditav (non-routable) protokoll, mis tähendab, et kaadris pole antud sihtaadressi ilmutatud kujul, vaid kasutatakse jaamade kokkuleppelisi nimesid (nende kokkuleppimiseks läheb siis tarvis levisaadet), siis selle kaadritega ei oska marsruuter midagi peale hakata. Mittemarsruuditavad on näiteks SNA ja NetBEUI, mis olid algselt mõeldud kasutamiseks ühe kohtvõrgu piires. Levinud viis nende protokollide edastamiseks suuremates võrkudes on silla (bridge) kasutamine. Sild on lülikihi (OSI mudeli 2. kiht) seade, mis vaatab kaadrit kui tervikut ega tea midagi selle sisu kohta.

Seade, mis käitub olenevalt protokollist kas silla või marsruuterina, on brauter (''brouter'', ''bridge/router'').

Marsruuteri ja kommutaatori omadused on ühendatud mitmekihilises kommutaatoris (''multilayer switch''). Need moodsad ja läbinisti riistvaras realiseeritud seadmed saavad hakkama väga kiire marsruutimisega. Nende modifikatsioon on vookommutaator (flow switch), mis töötab nagu tavaline tarkvaraline marsruuter võrgukihil, kuid otsib andmete hulgast "voogusid" - suurt hulka samast allikast samasse sihtkohta liikuvaid pakette. Voo leidmisel langeb seade OSI mudelis taseme võrra allapoole ning rakendab voo kestmise ajaks tööle riistvaras realiseeritud kommutaatori.

Kui liikuda marsruuterist teisele poole, üles OSI mudelis, siis jõuame lüüsini (gateway, protocol converter). See rakenduskihi seade oskab lahti võtta ka pakette, näiteks teisendada andmeid IPX-i ja TCP/IP vahel.
No nii, saidki tähtsamad lapikud kastid üles loetud. Siintoodud ei ole siiski mingid absoluutsed definitsioonid ning teatud kontekstides võidakse neid sõnu kasutada hoopis teistes tähendustes. Näiteks mõned aastad tagasi nimetas Novell sillaks seda, mida praegu peetakse marsruuteriks. Ka TCP/IP lüüs on praeguse arusaama järgi marsruuter.

Firmade arendusosakonnad töötavad muidugi edasi, luues omavahel võistlevaid lahendusi, andes neile kummalisi, sageli konfliktseid nimesid ja üritades neid standardiks kuulutada.

==Kasutatud kirjandus==
# Shnier, M., Computer Dictionary, Que 1998
# Dictionary of Computing, Oxford University Press 1997
# ISO/IEC 2382-25 (Eesti standardi projekt)
# PC Webopedia

Tänan Arne Ansperit ja Vello Hansonit märkuste eest. 

Kopeeritud [mailto:info@imprimaatur.ee Arvi Tavasti] [http://www.imprimaatur.ee/artiklid/spik9809.html artiklist].
Autor on andnud [http://wiki.hinnavaatlus.ee/index.php?title=Arvi_Tavasti_luba loa] antud artikli vikisse paigutamiseks, täiendamiseks ja parandamiseks.

Mis juhtub kui panen kahe switchi vahele rohkem kui ühe juhtme

2005-11-14T10:40:06Z

Death: Mis juhtub kui panen kahe switchi vahele rohkem kui ühe juhtme teisaldati: Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus: OFFF arvas et see on parem pealkiri...

#redirect [[Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus]]

Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus

2005-11-14T10:40:06Z

Death: Mis juhtub kui panen kahe switchi vahele rohkem kui ühe juhtme teisaldati: Hallatav Võrgulüliti (Managed Switch) ja selle lisavõimaluste lühikirjeldus

[[Kategooria:Andmeside]]

Nagu näha, vajadus on. Seega, alustame päris algusest ning teeme hakatuseks hästi lihtsalt selgeks, misasi on etherneti switch.

== Mis on switch ==
Etherneti switch on layer 2 seade, mis lihtsustatult võtab vastu siseneva etherneti kaadri, puhverdab selle, ning saadab mõnest teisest pordist välja.

Switch erineb hub'ist selle poolest, et switch puhverdab kaadri, analüüsib etherneti kaadris olevaid MAC aadresse ning teeb otsuse nende (ja mõnel juhul ka eldefineeritud policy) põhjal. Hub isegi mitte ei puhverda kaadrit vaid olles preamble kätte saanud, hakkab kohe sissetulevat bitijoru teistesse portidesse edasi saatma. See on põhjuseks, miks me hub'i korral kunagi ei saa rääkida full duplexist.

Iga switchi sees on mingi kogus mälu, kus on tabel, milles on kirjas, millised MAC aadressid millise pordi küljes on. Seda tabelit täidetakse ning muudetakse vastavalt sissetulevatele kaadritele. Kuna etherneti kaadris on nii lähte kui ka sihtaadress (MAC aadress siis, eks), saab switch kasutada lähteaadresse oma tabeli uuendamiseks ning juhul kui switch teab, millise pordi taga on antud kaadris olev sihtaadress, edastab switch selle kaadri ainult sellesse konkreetsesse porti.

On aga ilmselge, et alati ei ole teada, millise pordi taga vajatav MAC aadress asub, samuti on olemas broadcast aadressid, millele saadetud kaader peab minema kõigile (lisaks on veel multicast aadressid, millele saadetud liiklus võiks minna ainult nendele, kes seda soovivad, kuid ei ole mõtet asja hetkel keerukaks ajada).

Nüüd. Olukorras, kus üks kahest, kas on tegemist broadcast/multicast liiklusega või switch ei tea, millise pordi taga on konkreetse kaadri puhul sihtaadress, edastab switch sellise kaadri kõikidesse portidesse, välja arvatud see port, kust ta selle sai (andmeside kuldreegel: ära kunagi saada midagi muutmata kujul tagasi sinna, kust sa selle said).

Ahjaa... Paneme tähele, et switch mitte kunagi ei muuda mitte midagi etherneti kaadris (välja arvatud 802.1Q puhul, kus switch lisab etherneti kaadrisse vastavad väljad või ISL puhul, kus switch kapseldab etherneti kaadri ISL kaadri sisse).

== Mis saab kui switchde vahel on rohkem kui üks ühendus ==

Olgu. Uurime juhtumit, kui meil on kahe switchi vahel rohkem kui üks ühendus (näiteks kaks kaablit). Oletame, et sellisesse võrku siseneb broadcast kaader, näiteks ARP pakett(suure tõenäosusega on ARP või DHCP esimene pakett, mille sisselülitatud arvuti saadab). Kuna tegemist on broadcasti aadressile saadetud kaadriga, peab switch selle edastama kõikidesse portidesse, välja arvatud sinna, kust ta selle sai. Teine switch saab selle kaadri kätte ning jällegi edastab selle kõikidesse portidesse va. see, kust ta selle sai. Kuna meil on aga switchide vahel topelt ühendus, tuleb see kaader tagasi esimesse switchi, mis jällegi edastab selle igale poole, kuhu saab ja nõnda jääbki meie ARP pakett switchide vahele lõputult ringlema, sest vastupidiselt erkz82 arvamusele, ei muuda switch kaadri sisus mitte midagi, samuti ei ole etherneti kaadris välja, kus oleks kirjas selle kaadri vanus.
http://telecom.tbi.net/frmlan.html

Nõndaks, me märkame, et ühendades kaks switchi üksteisega rohkem kui ühe kaabli abil, tuleb sellest suur jama ning tolku pole mitte kopika eest.
Targemad switchid räägivad Spanning Tree (802.1D), lühendatult STP või siis Rapid Spanning Tree (802.1w) protokolli. Spanning Tree on selline vahva naiselik protokoll, mille puhul switchid, perioodiliselt saates välja BPDU'sid (teatud kindla struktuuriga etherneti kaadreid), teevad selgeks võrgu topoloogia, hääletavad juurswitchi ning lähtuvalt sellest, muudavad topoloogia puu kujuliseks, blokeerides teatud reeglite alusel ühe või mitu topeltühendust. Tulemuseks saab garanteeritult loop'ide vaba võrk.
Ehk siis, kui meie kaks switchi, mille me ühendasime kahe kaabliga, räägivad STP'd, siis ühe switchi üks portidest blokeeritakse liikluse jaoks (endiselt saadetakse sealt kaudu BPDU'sid) ning kasutusele jääb vaid üks ühendustest. Kui see ühendus peaks katkema, saavad switchid sellest teada ning mõne aja pärast, kui ollakse veendunud, et enne blokeeritud olnud ühendus on ainuke, mis switchide vahele alles on jäänud, eemaldatakse blokeering.
http://www.cisco.com/univercd/cc/td/doc/product/rtrmgmt/sw_ntman/cwsimain/cwsi2/cwsiug2/vlan2/stpapp.htm

Me näeme, et STP annab küll garanteeritult "loop free" topoloogia, kuid peale reduntantsuse ei ole topeltühendusest mitte midagi kasu - andmeid mahub kahe switchi vahel liikuma ikka niipalju, kui ühe kaabli sisse läheb.

Selleks, et rohkem kui üks etherneti ühendus üheks bundle'iks kokku liita, saab kasutada näiteks EtherChannel'it (nagu cisco seda nimetab) või Trunking'ut (nagu paljud teised seda nimetavad - mitte segamini ajada 802.1Q'ga) või Bonding'ut(nagu Linux seda kustub). Sellisel juhul liidetakse mitu etherneti ühendust kokku üheks suurema läbilaskevõimega ühenduseks(bundle), kusjuures, kui mõni nendest ühendustest, mis bundle moodustavad, peaks katkema, jääb bundle endiselt tööle (küll väiksema jõudlusega siis). Et seda protsessi automatiseerida, on olemas Link Aggregation Control Protocol (802.3ad), mis võimaldab switchidel automaatselt kokku leppida, millised ühendused switchide vahel bundle'ks kokku liita.

http://www.cisco.com/en/US/tech/tk389/tk213/technologies_white_paper09186a0080092944.shtml

On muidugi ilmselge, et 300 krooni maksval TrendNet, HyperCom, SuperTrust vms. switchil sellist võimekust ei ole, tavaliselt ei räägi nad isegi kõige lihtlabasemat STP'd mitte.
Samas, ma oletaks, et umbes 10000 eesti raha eest võiks juba saada switchi, millega on, mõnel ülal kirjeldatud moel, võimalik mitmest ühendusest bundle'id moodustada.

Autor: [http://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=20974 wookie]

2005-11-02T11:43:33Z

Death: GRUB SOS juhend teisaldati: GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks: Pealkirja täpsustus

#redirect [[GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks]]

GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks

2005-11-02T11:43:33Z

Death: GRUB SOS juhend teisaldati: GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks

[[Kategooria:Tarkvara]]
[[Kategooria:Linux]]
[[Kategooria:Windows]]

== '''Mõisted:''' ==

Kõvaketast tähistatakse nii: hd0, hd1 jne.

Partisiooni kettal tähistatakse numbriga.

Näites olevad numbrid ja tähised tuleb asendada sinu masinal kehtivatega...

----

== '''Juhend''' ==

Grubi boot screenil vajutada "c" et konsooli ette saada. Kui oled häds grubiga just seetõttu, et grubi konfiguratsioonifail Linuxi partitsioonil pole enam kättesaadav siis vaatabki sulle vastu grubi konsool. Nüüd on kriitiline mitte paanikasse sattuda. Konsool on sinu sõber. Konsooli abil saad sa oma masina jälle käima ilma oma operatsioonisüsteeme uuesti installimata (kui nad kettal veel alles on).

Kui sul on kettal Windows mida tahad eelkõige käima saada siis trükid käsureale:

'''''> root(hd0,0)'''''

või

'''''>rootnoverify(hd0,0)'''''

Üks neist toimib kindlasti. Suurem tõenäosus õnnestuda on xp puhul teisel variandil kuid 98 puhul esimesel.
Seejärel trükid:

'''''>chainloader +1'''''

'''''>boot'''''

----

== '''GRUBi seadistamine''' ==

Kui sa oled konsoolil õige seadistuse paika saanud ( su windows on edukat üles tulnud) ja sa tead õigeid hd0 ja partitsiooninumbri väärtusi siis buudi linuxisse ja otsi üles fail grub.conf ning lisa sinna sinna järgnev asendades sinna õiged väärtused hd0 ja partitsiooninumbri väärtused ning kui vaja rootnoverify asemele lihtsalt root...

'''''title Windows XP'''''

'''''rootnoverify (hd0,0)'''''

'''''chainloader +1'''''

'''''boot'''''

----

== '''GRUBist vabanemine''' ==

Kui jäid grubiga hätta seetõttu, et kustutasid linuxi partitsioni koos grubi konfiguratsiooniga pole sul tarvis grubi käskudega jamada. Kui windows mida päästa üritad on 98 võta boot floppy või selle puudumisel pusi GRUBi käsurealt aja 98 käima ja anna käsurealt käsk

'''''fdisk /MBR'''''

'''HOIATUS!''' mainitud käsk on DESTRUKTIIVNE ja kirjutab su ketta BOOT sektori üle puhta Windowsi bootloaderiga.

Windows XPl on selle jaoks Recovery konsoolil käsk ''''''fixmbr''''''.

'''MÄRKUS:''' Kui MBRi üle kirjutamine ebaõnnestub tasub vaadata ega biosest pole MBRi rikkuvate viiruste eest kaitsev MBRi kirjutamise kaitse sisse lülitatud pole.

----

--[[Kasutaja:Death|Death]] 2. november 2005, kell 13.33 (EET)

'''HOIATUS!''' Selle juhendi kasutamine on alati KASUTAJA OMAL VASTUTUSEL. Autor ei vastuta juhendi järgimisel tekkida võiva andmekao või muude kahjude eest.

GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks

2005-11-02T11:42:52Z

Death: /* '''GRUBist vabanemine''' */

GRUB SOS juhend Windowsi käivitamiseks

2005-11-02T11:42:38Z

Death: /* '''GRUBi seadistamine''' */

Death: